Obsah (4)

§ 534§ 663§ 657§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2025, Tallinn K

§ 534lg-tele 1 ja 5.

3 2-25-16923

1. Maakohus leidis, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2, RHK-10 järgi)). Isiku käitumine on täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele.
2. Ärakuulamisel kohus veendus, et isiku käitumine on psüühilisest haigestumisest mõjutatud, isik ei mõtle selgelt ning ei mõista ravivajadust. Isik on ilmselgelt segasusseisundis ja ei suuda enda eest mistahes adekvaatseid otsuseid teha. Tema reaalsustaju on häirunud, tema käitumine lähtub psühhootilistest ajenditest, ta on impulsiivne ja ettearvamatu ning seetõttu võib ohustada ennast ja ümbritsevaid. On korduvalt käitunud oma naabrite suhtes agressiivselt (mida möönis ka kuulamisel) ja on alust eeldada, et see võib korduda. Samuti võib oma käitumisega esile kutsuda enda vastast vägivalda. Isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes.
3. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii isikut ennast kui teda ümbritsevaid isikuid. Kohus leidis arsti arvamusele, isiku ja arsti ärakuulamisele tuginedes, et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Tulenevalt oma seisundist on isik psühhiaatrite hinnangul võimetu otsustama ravi vajaduse üle. Isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes. Samuti ei ole kodustes tingimustes tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Ise isik end haigeks ei pea ja ravimeid arsti määratud skeemi järgi tarvitama ei soostu. Tahtest olenematult saab aga isikut ravida ainult haigla tingimustes.
4. Arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit

§ 534lg 5 alusel.

Kohus kohaldas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas isiku 4 päevaks kinnisesse asutusse. Taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist ning kohus leidis, et tuleb anda luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Määruskaebus

1. Puudutatud isikule määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja puudutatud isiku viivitamatut vabastamist kinnisest asutusest.
2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu puudutatud isik maakohtu määrusega. U.X ei vaidlusta endal psüühikahäire olemasolu, kuid eitab kategooriliselt ohtlikkust endale või teistele. Tema haiglasse sattumise põhjuseks on alati Q. Q on sündinud 2.septembril, seega lõvi tähtkujus ja kujutab ennast ka elus lõvina ette. Ta on pannud maja ette lõvikujugi. Q tahab ise kõiki ühistu asju otsustada ja seepärast on U.X talle pinnuks silmas. Qi aitab U.X-i vaenamisel üks poolakas, kes on Kristina mees ja kes elab U.X-iga samas trepikojas. Tema provotseerib ka tihti tülisid. Viimati selgitas U.X talle, mismoodi tuleb käidelda õllepurki, aga poolakas ikkagi tahtlikult tegi teisiti. Sageli tekivad arusaamatused jäätmekäitlusest, kui U.X neile selgitab, kuidas tuleb prügiga ümber käia. Siis juhtubki nii, et Q kutsub politsei ja kiirabi ja poolakas toetab Qi juttu. U.X-i hinnangul pole täidetud ravile paigutamiseks vajalik ohtlikkuse kriteerium. 4 2-25-16923 Menetlusosaliste seisukohad
3. Avaldaja oli seisukohal, et kahe kaaskirjana lisatud arstide arvamuste ja kohtuistungil antud raviarsti arvamuse näol on täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt U.X määrati statsionaarsele ravile tema tahtest olenemata.
4. Kohalik omavalitsus leidis, et määrus on põhjendatud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluse edasine käik
5. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 21. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja

§-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-test 5 ning 6 käesolevas lahendis neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. PsAS § 17 lg 1 kohaselt on psühhiaatrilise sundravi eesmärgiks psüühikahäire ravi, psüühikahäirest tuleneva ohtlikkuse vähendamine ning isiku toimetuleku taastamine iseseisvaks toimetulekuks ühiskonnas. Kinnisesse asutusse paigutamise menetlus on suunatud eelkõige isiku enda tervise kaitsmisele (vt RKTKm, 12.11.2021, 2-21-5865, p 14.2.).
2. Määruskaebusest nähtuvalt on vaidlus jätkuvalt selles, kas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras rakendatud tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi määramisel oli täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut. Määruskaebuse esitaja hinnangul see kriteerium täidetud ei ole. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu.
3. Ringkonnakohus on kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid kogumis hinnates maakohtu määruse seaduslikkust kontrollides seisukohal, et psühhiaatriahaiglasse paigutatud puudutatud isiku suhtes on esialgse õiguskaitse kohaldamisel olnud täidetud kõik

534 lg 5 esimeses lauses ja PsAS § 11 lg-s 1 (sh p-s 2) sätestatud eeldused ning maakohtule ei ole materiaalõiguse väär kohaldamine ette heidetav.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega puudutatud isiku ohtlikkuse kohta nii iseendale kui ümbritsevatele. Maakohtule esitatud avaldusele lisatud psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt toodi puudutatud isik psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabi ja politsei poolt. Kiirabi olid kustunud naabrid, kuna puudutatud isik oli agressiivne, viskas naabrit erinevate asjadega ja ähvardas ära tappa. Ka varasematel päevadel oli puudutatud isik olnud naabritega verbaalselt agressiivne, ähvardades kõiki ära tappa, ajas tänaval lapsi taga ning tekitas neile hirmu ja käis naabrite ustele põhjuseta koputamas Valvetoas oli puudutatud isik sõjakas ja naabrite suhtes jätkuvalt verbaalselt agressiivne. Puudutatud isikul ei ole jätkuvalt kriitikat 5 2-25-16923 oma käitumise suhtes, haigustaju ega koostöövõimekust ning ta on avaldanud, et ravimeid nõus võtma ei ole (dtlk 6).
2. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldusele lisatud psühhiaatrite arvamuses avaldatuga puudutatud isiku ohtlikkus kinnitust leidnud. Ringkonnakohus osundab, et tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi osas seisukoha võtmisel hindama. Ringkonnakohtul puudub alus siinses asjas esitatud psühhiaatrite arvamustes kahelda. PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud eelduse olemasolu esinemist kinnitab lisaks eelnevale ka puudutatud isiku enda ärakuulamise tulem. Nii nähtub vaidlustatud määrusest, et maakohtule avaldas puudutatud isik jätkuvalt oma agressiivset meelestatust naabrite suhtes ning ravikoostöö oli olematu.
3. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et avaldusest nähtuvalt ei mõista puudutatud isik oma ravivajadust ning kohtupraktikas avaldatud seisukohtade kohaselt võib isiku ohtlikkusele viidata mh puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1), tuvastas maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et puudutatud isiku ohtlikkus on temal esinevast raskest psüühikahäirest, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, tingituna lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus 28.

§ 172

lg 3 tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud riigi kanda. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega, kui see esitatakse. 29.

§-st 543 ja § 178 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 6