2-25-10419/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Kohtujurist Alari Avamägi Määruse tegemise aeg

1. august 2025 Tsiviilasja number 2-25-10419 Tsiviilasi M.J-i hagi G.D.M-i ja J.G.I vastu kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.J (isikukood XXX) Kostja G.D.M (registrikood XXX) Kostja J.G.I (registrikood XXX) RESOLUTSIOON
2. Keelduda menetlusse võtmast M.J-i hagi G.D.M-i hüvitamiseks. ja J.G.I vastu kahju
3. Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda.
4. Määrus toimetada kätte hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
5. M.J (hageja) on esitanud Tartu Maakohtule hagiavalduse G.D.M-i ja J.G.I (kostjad) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt jättis G.D.M hagejale
6. aastal õigusvastaselt määramata toimetulekutoetuse ning J.G.I jättis täitmata järelevalvekohustuse. Hageja on alates
7. aastast töötuna arvel ja tal on dokumenteeritud töövõimetuse otsused aastateks 2024 ja
8. Hageja alaealine tütar M.J on puudega nooruk, kes sõltub ema igapäevasest hooldusest. Kui
9. a mai ja juuni otsusega määrati veel toimetulekutoetus, siis alates
10. a juulist on toetuse määramisest keeldutud. Seetõttu suurenes hageja võlakoormus ja tekkisid tervisekahjustused, mille tulemusena diagnoositi tal krooniline kurnatus, ärevushäired, depressioon ja tasakaaluhäired. Hageja on pöördunud halduskohtusse, kuid haldusasjad on lõpetatud. Toetuse määramata jätmisest tulenevalt on hagejal tekkinud üüri- ja kommunaalvõlad, puudulik toiduga varustatus, ravimite ja ravi kättesaamatuse tõttu tervise halvenemine, süvenenud töövõimetus ning pikaajaline alandus ja isikliku väärikuse langus. Hageja leiab, et G.D.M-i tegevusetus
11. aasta jooksul talle toimetulekutoetuse määramata jätmisel on õigusvastane, mistõttu hageja palub, et kohus kohustaks G.D.M-i maksma hagejale ja tema pereliikmele tagantjärele toimetulekutoetust
12. a juunist
13. aasta detsembrini. Samuti leiab hageja, et J.G.I ei ole täitnud oma põhiseaduslikku ja seadusest tulenevat kohustust tagada tõhus järelevalve kohalike omavalitsuste tegevuse üle, mistõttu on rikutud hageja õigust saada vajadusel abi. Hageja nõuab G.D.M-ilt ja J.G.I-lt solidaarselt hageja kasuks 6871,67 euro varalise kahju (s.h. saamata jäänud toimetulekutoetus, tekkivad kulud ja võlgnevused hädavajaliku abi puudumisest), 3071,61 euro üürivõla ja 1500 euro mittevaralise kahju, talle väidetava vaimse ja füüsilise tervise kahjustuse, avaliku alanduse ja püsiva sotsiaalse languse tekitamise eest, ning viivise väljamõistmist. Hageja on esitanud ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Lisaks on hageja koos hagiavaldusega esitanud riigi õigusabi taotluse õigusdokumendi koostamiseks ning tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Hageja põhjendab taotlust asjaoludega, et tal on dokumenteeritud terviserike ning määratud osaline töövõime ja menetlusvõimetus, mille tõttu ei suuda kohtuasjades ise osaleda ega oma õigusi kaitsta.
14. 28.07.2025 esitas hageja avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Hageja taotleb, et kohus määraks talle esialgse õiguskaitse korras õigusabi osutamise. KOHTU SEISUKOHT
15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui maakohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 1 kohaselt mõistetakse maakohtu pädevuses olevate tsiviilasjadena eraõigussuhtest tekkinud vaidlusi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikust suhtest tulenevad vaidlused ja üldkohtu (maakohtu) pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused. Tulenevalt HKMS § 5 lg-st 1 saab halduskohus kaebuse rahuldamisel muu hulgas kohustada avaliku võimu kandjat haldusakti andma või toimingut tegema ja mõista välja hüvitise avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. Õiguskirjanduses (Kõve.V., Järvekülg. I., Ots. J., Torga. M. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II Kommenteeritud väljaanne. 2017, lk 446) on selgitatud, et kohtute pädevuse piiritlemisel tuleb aluseks võtta vaidlusaluse õigussuhte iseloom, kusjuures avalik-õiguslikest suhetest tulenevaid vaidlusi menetleb halduskohus ja eraõiguslikest suhetest kerkivaid vaidlusi maakohus. Kohus peab tuvastama, milline on õigussuhte tegelik iseloom - kas on tegemist tsiviilõigusliku või avalik-õigusliku suhtega ja vastavalt suhte iseloomule lahendama vaidluse (vt Riigikohtu 23.09.2003 määrus nr 3-3-4-1-03, p 9).
16. Kohus on seisukohal, et M.J-i ning G.D.M-i ja J.G.I vahel puudub antud juhul tsiviilõigussuhe. Arvestades hagi asjaolusid hindab kohus, et tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega. Hageja tugineb hagi alusena G.D.M-i ja J.G.I kui täidesaatvate riigivõimu asutuste avalikõiguslike kohustuste rikkumisele ja sellega seoses hagejale kahju tekkimisele. Hageja ei ole avalduses välja toonud, et tema ning G.D.M-i ja/või J.G.I on tekkinud eraõiguslik lepinguline õigussuhe. Hageja tugineb asjaoludele, et G.D.M on jätnud talle määramata toimetulekutoetuse ehk jätnud tegemata toimingu või andmata haldusakti, ning J.G.I on jätnud täitmata järelevalvekohustuse. Seega ei ole tegemist eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjaga, mida on pädev lahendama maakohus. RVastS § 17 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et esitatud avaldus ei kuulu lahendamisele maakohtus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ning selle lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Maakohus ei saa pädevuse puudumise tõttu hakata lahendama avalik-õiguslikust õigussuhtest tulenevaid vaidlusi põhjendusel, et halduskohus ei ole seda teinud. Asjaolu, et halduskohus on M.J-i avalduse jätnud rahuldamata, ei ole hagiavalduse maakohtusse esitamise aluseks. Kohus keeldub TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel M.J-i hagi menetlusse võtmast.
17. Kuivõrd kohus keeldub hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest pädevuse puudumise tõttu, siis puudub asjas vajadus esialgse õigusabi avalduse ja riigi õigusabi taotluse läbivaatamiseks.
18. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus hageja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
19. Kui M.J soovib pöörduda oma nõuetega halduskohtusse, siis tuleb tal vastav kaebus esitada otse halduskohtule. Maakohus kaebust halduskohtule ise ei edasta. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik