Obsah (4)

§ 97§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 22.09.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-131354 Ts

(perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Nähtuvalt hagile lisatud sünnitõendteist (dtl 65-66) on kostja hagejate ema, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist. 4.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hagejad elavad oma isa juures. 5. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). 6.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 on indekseeritud baassumma 249,78 eurot, alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot. 7.

§ 101

lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). 2 8.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohtule on esitatud 06.10.2023 määrus tsiviilasjas xxx (dtl 108-132), millega määrati, et kumbki hageja kohtub kostjaga kahel korral kuus kuni 3 tundi. 25.06.2024 määrusega tsiviilasjas xxx (dtl 948-956) tühistati senine suhtluskord, jäeti uus suhtluskord määramata ning määrati lastele vanematega suhtlemise korraldamiseks erieestkostja. Pooled ei vaidle, et hagejad ei viibi kostja juures keskmiselt seitse ööpäeva kuus või enam. Esitatud erieestkostja kirjade kohaselt kohtub kostja hagejatega mõne tunni kaupa 3-4 korda kuus (dtl 1056, 1058, 1062). 9.

§ 101

lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 10.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega mõlema lapse puhul: - alates 01.09.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40); - alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40). 11. Tulenevalt

§ 102

lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 12. Kostja leiab, et tema ülalpidamiskohustust tuleks vähendada alla

§ 101

sätestatud ulatuse tulenevalt kostja majanduslikust olukorrast ning asjaolust, et kostjal on osaline töövõime. Esitatust nähtuvalt on kostjal osaline töövõime tuvastatud esmakordselt 2018.a.-l. (dtl 438), töövõimetoetus on käesoleval ajal määratud perioodiks 15.02.2024 – 14.02.2026 (dtl 358-359).

1. Kohus tuvastab maksuandmete tõendist (dtl 939-940), et kostja töötas käesoleva menetluse kestel kuni 2024.a. jaanuarini C AS-is ning 2024.a. aprillis ja mais on makstud töötasu Osaühingust D. Nähtuvalt kostja AS-i SEB Pank konto väljavõttest (dtl 649-762) oli kostja keskmine netosissetulek 2023.a. septembrist 2024.a. jaanuarini 1 125,56 eurot kuus (sh töötasu, töövõimetushüvitis, töövõimetoetus). 2024.a. aprilli ja mai keskmine netosissetulek on 1 209,90 eurot.
2. Kostja väitel on tal tuvastatud puue, mille tõttu ta ei ole võimeline pikemat aega tööd tegema. Kostja esitas 02.07.2025 sotsiaalkindlustusameti otsuse (dtl 1008-1009), mille kohaselt tuvastati kostjal keskmisele puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle, keskmine puue on tuvastatud kestusega 28.05.2025 kuni 27.05.
3. Kohus leiab, et nimetatud tõendist ei tulene, et kostja ei oleks suuteline kestvalt töötama, samuti ei tulene vastavat muudest asjas esitatud tõenditest. Kostjal ei ole tuvastatud täielikult puuduvat töövõimet. Kohus leiab, et eelviidatud andmed sissetuleku kohta tõendavad, et kostja on võimeline teenima netosissetulekut (koos toetustega) vähemalt ulatuses 1 100 - 1 200 eurot kuus.
4. Oma igakuiseid vältimatuid püsikulutusi esmavajalikule kostja vaatamata kohtu korduvale ettepanekule selgelt välja ei toonud. Seoses eluasemega selgitas kostja, et elab koos abikaasaga ja üürilepingut vormistatud ei ole. Kohtule esitatud korteriühistu arvetel (nt dtl 417) on arve saajaks märgitud L B.A, so rahvastikuregistri kohaselt kostja abikaasa ema. Kostja konto väljavõtetelt (dtl 803-895, 649-762) nähtub regulaarseid makseid, mis on seostatavad elektri eest tasumisega (Eesti Energia, Enefit), perioodil 2023.a. septembrist 2024.a. jaanuarini (keskmine 38,82 eurot kuus), 3 edasiselt osadel kuudel maksed puuduvad, osadel kuudel on makstud suuremaid summasid, so ilmselt mitme kuu eest. Esitatust ei nähtu, et maksed elektri eest ületaksid suurusjärku 50 eurot ühes kuus. Kostja on esitanud kaks korteriühistu arvet (dtl 417, 1029) summades vastavalt 61,65 ja 63,07 eurot arve esitamise kuu eest. Kostja konto väljavõtelt igakuiseid makseid korteriühistule ei nähtu, 21-kuulisel koguperioodil on makseid korteriühistule tehtud vaid viiel kuul, milliste maksete keskmine on 67,53 eurot. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kulutusi eluasemele enamas ulatuses kui 117,53 eurot kuus (kü arved ja elekter).
5. Makseid apteekides nähtub kostja kontode väljavõtetelt kogusummas 397,59 eurot, so keskmiselt 18,93 eurot kuus. Kostja on esitanud ka ühe visiiditasu arve summas 5 eurot (dtl 1021). Kohus leiab, et tõendatud ei ole vajadus seoses tervishoiuga enamas ulatuses, kui 20 eurot kuus. Seoses sidekuluga nähtub konto väljavõtetelt, et kuni 2024.a. juunini on kostja tasunud igakuiselt arveid Elisa Eesti AS-ile esialgselt summas 12,5 eurot kuus, alates 2024.a. veebruarist 12,71 eurot kuus. Alates 2024.a. juulist on tasumised muutunud ebaregulaarseteks ning kasvanud suurusjärgu võrra, nt juulis on tasutud 69,83 eurot, augustis ja septembris maksed puuduvad. Samuti nähtuvad arvetelt kuni 2024.a. lõpuni maksed Telia Eesti AS-ile. Kohus leiab, et kulu esmavajalikule sideteenusele ei ületa 15 eurot kuus. Seoses transpordikuluga märkis kostja, et sõidab alates 15.10.23 ühistranspordiga või rongiga (rohelise ühiskaardiga), kuid on olnud sunnitud kasutama ka taksot. Kuna lapsed elavad enamiku suvest Raplas, tekib kulu rongipiletitele. Kostja esitas Elron arve, millelt nähtub pileti hind 2,80 eurot (dtl 1043-1044). Kohus leiab, et kulutused taksole endast esmavajalikku transpordikulu ei kujuta. Ühistransport on Tallinna elanikule tasuta. Kohus leiab, et kostja kulu esmavajalikule transpordile ei ületa 10 eurot kuus.
6. Kohus leiab, et kostja väljatoodu seoses oma majandusliku seisundi ja osalise töövõimega endast asjaolusid, mis annaksid alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks veel väiksemaks, kui hagiga nõutud 200 eurot lapse kohta kuus, ei kujuta. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta

§ 102

lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt (2-16100215, p 20).

1. Kohus leiab, et võttes arvesse kostja poolt saadavat sissetulekut, kui kostja käib tööl, on kostja vaatamata osalisele töövõimele võimeline teenima vähemalt 1 100 eurot kuus. Sellest piisab, et tasuda eluaseme eest 117,53 eurot, tervishoiukulutusi 20 eurot, sidekulu 15 eurot, transpordikulu 10 eurot ning lastele kokku 400 eurot, ülejääv osa on 537,47 eurot, mis on piisav esmavajaliku toidu, majapidamistarvete ja riiete soetamiseks, isegi kui kostja vajadused seoses toiduga on keskmisest mõnevõrra kõrgemad seoses laktoositalumatuse ja allergiatega, mille kohta kostja on esitanud tõendi (dtl 555-558).
2. Kostja on täiendavalt välja toonud, et tal on võlgnevus Bondora AS ees, kostja vastu on algatatud täitemenetlus (dtl 991 jj). Kohus leiab, et kostja kohustused seoses võetud tarbimislaenuga kostja minimaalsete esmavajaduste täitmisega ei seondu. Samuti ei ole esmavajadusteks garaaži üürimine, mille kohta on kostja esitanud arve ja akti (dtl 426, 1034), ega kulutused Netflixile (dtl 1028) või õigusteenusele (dtl 1031).
3. Kostja on välja toonud, et ta on andnud ülalpidamist vahetult. Nähtuvalt esitatust ja kostja SEB panga väljavõttest tasus kostja 03.04.2024 hageja I lõpureisi eest 30,5 eurot (dtl 402). Esitatud 4 maksekorralduse (dtl 1051) ja kirja (dtl 1053) kohaselt tasus kostja 06.08.2025 laste isa arvele 5 eurot hageja II pallilaagri kulu katteks. 01.08.2025 tasus kostja 35 eurot hageja II puugivaktsiini eest (dtl 1042, 1052).
4. Kostja on välja toonud ka, et on ostnud hagejatele erinevaid asju, peamiselt riideid, mida on soovinud tõendada fotodega (dtl 234-236, 239-241, 318-329, 369-398, 404-405). Kostja ei ole samas välja toonud, et tegemist oleks olnud laste isaga kokkulepitud kulutustega. Esitatu kohaselt lapsevanemate vahel konstruktiivne suhtlus seoses laste vajadustega puudub (nt sõnumivahetus dtl 317, 403), 14.10.2023 e-kirjas on laste isa otsesõnu palunud rohkem asju mitte osta (dtl 251).
5. Kohus leiab, et olukorras, kus laps elab ühe vanema juures, langeb sellele vanemale ka lapse elu korraldamise põhiline koormus ning tema on lapse vajadustega kõige paremini kursis, sh milliseid riideid või muid tarbeid on vaja osta. Juhul kui kooselava vanemaga kokkulepe konkreetse asja ostmise suhtes puudub, on mõistlik, kui eraldielav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust raha maksmisega. Elatist nõutakse alates hagi esitamisest, st asjassepuutuvad on kulutused, mis on tehtud pärast hagi esitamist. Sellel ajal pidi kostja teadma, et temalt nõutakse ülalpidamise andmist rahas. Seetõttu asub kohus seisukohale, et ülalpidamiskohustust ei saa lugeda osaliselt täidetuks kostja väidetud kulutuste tegemisega. Ülalpidamiskohustuse täitmist ei kujuta endast ka sünnipäevakingitused või lapsele vabaks kasutamiseks antud raha (ülekanded seoses arvutimänguga (dtl 313, 316). Tõendid, mis puudutavad kulutuste tegemist enne hagi esitamist (dtl 256-312) ei ole asjakohased, sest vastava perioodi eest ei ole elatist nõutud.
6. Kostja on esitanud tõendeid erinevate kulutuste kohta, mis ta on teinud kohtumistel lastega, nt kinopiletid. Nähtuvalt erieestkostja kirjadest (dtl 1054, 1056, 1058) toimuvad kohtumised 3-4 korda kuus, varasem suhtluskord (dtl 108 jj) nägi ette kohtumised kahel korral kuus. Kohus leiab, et ühe lapse põhjendatud vajadus kuus seoses meelelahutusega on kuni 50 eurot kuus. Lapsevanem võib soovi korral alati teha kulutusi rohkem, kuid sellisel juhul ei ole enam tegemist lapse esmavajaduste rahuldamisega. Kohus leiab, et kohtudes regulaarselt lastega, annab kostja osas, mis puudutab laste esmavajadusi seoses meelelahutusega, ülalpidamist endale langevas osas vahetult, ning vastavalt saadava ülalpidamise väärtus on 25 eurot lapse kohta kuus. 24.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Perioodi 01.09.202330.09.2025 eest pidi kostja andma ülalpidamist kummalegi hagejale 5 000 eurot (200 x 25k).

1. Võttes arvesse menetluse kestel tasutu ning vahetult saadud ülalpidamise väärtust rahuldab kohus hagejate nõuded osaliselt ning mõistab kostjalt hageja I kasuks välja elatise perioodi 01.09.202330.09.2025.a. eest 4 344,50 eurot (5 000 - 30,5 - 625 (so 25 x 25k)) ning hageja II kasuks 4 335 eurot (5 000 - 5 - 35 - 625).
2. Alates 01.10.2025 mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja igakuise elatise, arvestades vahetult saadavat ülalpidamist, 175 eurot kuus (200-25).
3. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hagejate isa kontole hiljemalt vastava kuu
4. kuupäevaks.
5. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5