Obsah (12)

§ 371§ 363§ 442§ 139§ 132§ 4§ 5§ 338§ 340§ 372§ 168§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 8. detsember 2025. a, Kuressaare Tsiviilasi Z.P hagi A.T vastu ühisvara jagamiseks ja kinkelepingu t

) §-s 371 sätestatud aluste esinemisel.

§ 371

lg 1 p-d 9 ja 10 sätestavad, et kohus võib keelduda avalduse menetlusse võtmisest seoses hagiavaldusele kehtestatud vorminõuete olulise rikkumise ning tasumata riigilõivuga. 3.

§ 363

lg 1 p 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Kohtu hinnangul tuleb hagejal enda nõudeid täpsustada. Kohus selgitab, et

§ 442

lg 5 teise lause kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue. Hagejal tuleb endal tagada, et ta sõnastaks oma nõude piisava täpsuse ja selgusega, et saavutada kohtuotsusega soovitud tulemus. Kohus ei saa hagi eset ise sisustada. Hageja esitatud nõue ei ole täidetav – kohtule esitatud nõudes peab olema täpselt kirjeldatud ese, mille väljaandmist taotletakse, või tegevus, mille sooritamist või millest hoidumist soovitakse. Seega tuleb hagejal nõudes konkreetselt (so iga ese tuleb identifitseerida) välja tuua kodutehnika, mööbel ja isiklikud asjad, mille eest kostja kompensatsiooni nõuab.

1. Hageja on loetlenud hagis poolte ühisvarana OÜ VVVV ning isiklikud asjad, kodutehnika ja mööbel väärtuses 10 00 eurot. Ühisvara jagamiseks tuleb esitada täpne nimekiri kõigist ühisvara hulka kuuluvatest esemetest, mida jagada soovitakse, ning tõendada, et hagis märgitud ühisvara nimekirjas esitatud varad kuuluvad poolte ühisvarasse. Samuti tuleb hagejal märkida jagatavate varade väärtus iga eseme kohta eraldi (sh väärtust tõendavad dokumendid).
2. PKS § 37 lg 3 alusel jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 alusel kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on korduvalt osutanud, et haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile ning kohtuotsuse resolutsioon peab olema

§ 442

lg 5 teise lause järgi selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue. Kohus ise nõuet ei täienda. AÕS § 77 lg 2 kohaselt saab kohus kaasomandi lõpetamise viisi vahel valida üksnes sellekohase nõude alusel (vt RKTKo 09.05.2006, 3-2-1- 45-06, p 19). Kohus selgitab, et ühisvara jagamise taotlus tuleb esitada selliselt, et see oleks täidetav. 2 2-25-14301 6.

§ 139

lg-s 2 on sätestatud, et riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Ühisvara jagamise nõue loetakse

§ 132

lg 4 p 5 järgi mittevaraliseks nõudeks, millise nõudega hagiavalduse esitamisel tasutakse RLS § 59 lg 4 järgi riigilõivu 420 eurot. 7. Kohus on seisukohal, et avaldus on puudustega, mis takistavad selle menetlemist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3401 lg 1 sätestab, et juhul kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. 8.

§ 371

lg 2 p-de 1 või 2 alusel võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmast ka juhul, kui nõue ei ole selge. Kohus leiab, et avalduses esinevad puudused on nii ulatuslikud, et mõistlik ei ole anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Esitatud avalduses puudub selge nõue ja täielikult on esitamata hagiavalduse aluseks olevate ja seda põhjendavate asjaolude kirjeldus. Lisaks ei ole kohtule esitatud informatsiooni, et tasutud oleks nõutavas ulatuses riigilõiv. Kooskõlas

§-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

§ 4

lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning vastavalt

§ 5

lg 1 ja lg 2 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 9. Esitatud avaldus ei vasta vormi osas

§ 338

nõuetele ja sisu osas

§-s 363 sätestatud nõuetele ja see on selliste ulatuslike puudustega, mida ei ole võimalik kõrvaldada.

§ 340

¹ lg 1 eesmärgiks ei ole anda menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et kui hagi on esitatud selliste puudustega, et puuduste kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus menetlusdokument, siis ei ole põhjendatud anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid on lubatud hagi menetlusse võtmisest keelduda (TlnRnKm 01.10.2019, 2-19-9416, p 6). Praeguses hagiavalduses puuduste kõrvaldamine eeldab täielikult uue hagiavalduse koostamist, mistõttu ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega

§ 340¹ lg 1 mõttes.

10. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372

lg 6).

§ 372lg 4 lause 2 kohaselt tagastab kohus avalduse koos lisadega avaldajale.

Kuivõrd avaldus on kohtule esitatud elektrooniliselt, ei pea seda tagastama. Kohus märgib seejuures, et käesolev määrus ei piira hageja õigust sama hagiavaldusega uuesti kohtu poole pöörduda. Kohus selgitab, et hagiavalduse koostamiseks on hagejal võimalusel soovitatav pöörduda advokaadi või muu õigusteenuse osutaja poole. 11. Juhindudes

§ 168lg 1, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 3