) § 36 2 lg 5 alusel, kuna vajalik on isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras 3-25-4285 (
Isiku suhtes esineb põgenemisoht väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 p-des 6 ja 9 nimetatud asjaoludel. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt: 1.1. Varasemad asjaolud on välja toodud PPA 16.11.2025 taotluses haldusasjas nr 3-254285
Juhul kui isik ei vaidlusta otsust ning otsus on jõustunud, saab PPA alustada Läti Vabariigile üleandmise planeerimisega ning kuna Läti Vabariigil on nõue teatada üleandmisest 5 tööpäeva ette, siis reaalne eeldatav üleandmise kuupäev saab olla alates 29.12.
§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning isikul ei ole Eestis elukohta. Isiku kinnipidamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPAle teadaolevalt ei ole isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise KPK-s. PPA taotlus, uued asjaolud ja lühikirjeldus on isikule tõlgitud suuliselt. 2. PPA jäi 12.12.2025 istungil taotluse juurde. Isiku kinnipidamine on vajalik, kuivõrd isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isiku varasem käitumine viitab põgenemisohule. Isik on kasutanud smugeldaja abi, et siseneda Euroopa Liitu ja esitas võltsitud dokumendi. Isik lahkus Lätist ilma loata. PPA on teinud Läti Migratsiooniametile päringu ning nad on kinnitanud, et vastutavad isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse eest ja võtavad isiku vastu. PPA on teinud menetluse lõpetamise otsuse, mistõttu Läti vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse eest. Isikul on õigus seda otsust vaidlustada ning kaebetähtaeg hakkas kulgema neljapäeval. Kui isik ei vaidlusta lõpetamise otsust, siis saab PPA alustada isiku üleandmisega Läti Vabariigile. Üleandmisest peaks teavitama vähemalt 5 päeva ette. Üleandmine ei sõltu üksnes PPA-st, vaid Läti ametivõimudest. Hetkel ei ole Läti veel vastanud PPA-le, mistõttu oodatakse nende kinnitust. Puudutatud isik nõustub taotlusega. Isik kinnitas enne kohtuistungit, et saab inglise keelest aru, mistõttu osales kohtuistungil tõlk, kes tõlkis eesti keelest inglise keelde ja vastupidi. Isik selgitab, et on juba 25 päeva KPK-s olnud ning uurib, miks on vaja veel 1 kuu võrra 2
lg-le 1 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada
1 lg-s 2 sätestatud alusel, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Käesoleval juhul taotleb PPA isiku kinnipidamise tähtaja pikendamist
Vastavalt nimetatud normile võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Dublin III määruses sätestatud korras, kui esineb põgenemise oht. Vaidlus puudub, et PPA on alustanud üleandmise menetlust puudutatud isiku suhtes Dublin III määruses sätestatud korras. Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb jätkuvalt põgenemisoht, kuivõrd esinevad VSS § 6 8 punktides 6 ja 9 sätestatud asjaolud. Välismaalase põgenemisoht esineb, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 6 8 p 6) või kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsioonist või Euroopa Liidu liikmesriigist (VSS § 68 p 9). 5. Vaidlust ei ole asjaolus, et puudutatud isik on loata lahkunud Läti Vabariigist varjupaiga taotluse menetluse ajal ning sisenenud ebaseaduslikult Eestisse (vt Tallinna Halduskohtu 17.11.2025 määrus nr 3-25-4285, p 4). Seejuures ei ole eluliselt usutav, et isik ei teadnud keelust lahkuda Lätist. Pole eluliselt usutav, et puudutatud isik ei teadnud, et ta ei tohi rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajal Lätist lahkuda. Põgenemisohu olulisusele viitavad ka muud isikuga seotud asjaolud: 1) isik on esitanud valeandmeid ning esitanud võltsitud dokumendi (Hollandi ID kaart nr xxxx, mis on väljastatud Z. Z. nimele); 2) isik on selgitanud, et tema eesmärk on jõuda Belgiasse, kuigi tal puudub Schengeni alal viibimiseks seaduslik alus ning reisidokument; 3) isiku käitumine viitab sellele, et isik on valmis liikuma Schengeni alal ebaseaduslikult, kuivõrd ta on suutnud vältida isikutuvastus piiril ning jõudnud võltsitud dokumendiga Eesti Vabariiki; 4) ta on kasutanud smugeldajate abi ning võib seda teha ka edaspidi, et vältida enda üleandmist Läti Vabariigile (vt Tallinna Halduskohtu 17.11.2025 määrus nr 3-25-4285, p 4; isiku kinnipidamise protokollid nr 1 ja 2). Esineb põhjendatud kahtlus, et vabaduses viibides võib isik hakata ennast varjama ega pruugi olla enam PPA-le kättesaadav. Põgenemisohule viitab ka asjaolu, et isikul puudub igasugune sotsiaalne seos Eestiga, tal ei ole siin tuttavaid ega sugulasi ning puudub Eestis ka elukoht. 3
§-s 29 loetletud järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi tagada isiku kättesaadavust üleandmiseks Läti Vabariigile. Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku suhtes
lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kasutamine põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-48-14). Seda eriti juhul, kui isik on varasemalt suutnud vältida oma isikutuvastamist, liikudes Schengeni alal võltsitud dokumendiga ning kasutanud smugeldajate abi. Isiku kinnipidamiseks esineb alus, tagamaks isiku kättesaadavus tema üleandmiseks Läti Vabariigile. Leebemate järelevalvemeetmetega selle eesmärgi saavutamine võimalik ei oleks. 7. Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Isik on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses peaaegu üks kuu ning alates 29.12.2025 loodab PPA isiku üle anda Läti Vabariigile. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.