← Eesti

2-24-146941/13

Obsah (5)§ 113§ 164§ 168§ 4§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtujurist Laura Otto Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-146941 Tsi

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määra järgi arvestatud viivise väljamõistmist kuni põhivõla rahuldamiseni.

  1. Kostja vaidles 09.05.2025 hagile vastu (dtl 107): 1) Lend AY1024 hilines erakorralise asjaolu tõttu. Seda teenindama pidanud lennuki hilinemise varasemal lennul põhjustasid Helsingi lennujaamas aset leidnud ehitustööd, millest tingituna kehtestas lennujuhtimiskeskus Helsingi lennujaamas lennupiirangud. Lisaks broneeris reisija pileti nii, et ümberistumisega lennule ei jäänud piisav ajavaru. . Samas on kostja kasutusele võtnud kõik mõistlikud meetmed, et leevendada lennu AY1024 hilinemisega kaasnenud tagajärgi. Vaidlusalune lend jõudis Helsingisse kohaliku aja järgi 11.05.2024 kell 18.
  2. Kostja pakkus reisijale asenduslennuks lennu AY121 suunal Helsingi-Delhi, mis väljus 12.05.2024 kohaliku aja järgi kell 18.33 ning saabus 13.05.2024 kohaliku aja järgi kell 04.
  3. 2) Lend AY1256 suunal Budapest-Helsingi hilines erakorraliste asjaolude tõttu - seda teostama pidanud õhusõiduki hilinenud saabumise, õhusõiduki defekti ja Budapesti lennujaamas esinenud ilmastikuolude tõttu. Kostja on kasutusele võtnud kõik mõistlikud meetmed, et leevendada lennu AY1256 hilinemisega kaasnenud tagajärgi. Vaidlusalune lend jõudis Helsingisse kohaliku aja järgi 21.05.2024 kell 00.
  4. Kostja pakkus reisijale asenduslennuks lennu AY1011 suunal Helsingi-Tallinn, mis väljus kohaliku aja järgi kell 05.59 ning saabus kell 06.
  5. 3

(9)3) Lend AY1020 (03.06.2024 ja 06.06.2024) hilines erakorralise asjaolu tõttu. Viidatud hilinemise põhjustasid perioodil 15.04.2024 kuni 12.06.2024 Helsingi lennujaamas aset leidnud ehitustööd, millest tingituna kehtestas lennujuhtimiskeskus Helsingi lennujaamas lennupiirangud. Lisaks broneeris reisija pileti nii, et ümberistumisega lennule ei jäänud piisav ajavaru. Samas on kostja kasutusele võtnud kõik mõistlikud meetmed, et leevendada lennu AY1020 hilinemisega kaasnenud tagajärgi. 03.06.2024 lend jõudis Helsingisse kohaliku aja järgi kell 16.
  1. Asenduslennuks pakkus kostja lendu suunal Helsingi-London, mis väljus Helsingist kohaliku aja järgi kell 19.54 ning saabus kohaliku aja järgi kell 20.
  2. Seega hilinesid reisijad lõppsihtkohta üksnes 3 tundi ja 48 minutit. 06.06.2024 lend jõudis Helsingisse kohaliku aja järgi kell 16.
  3. Asenduslennuks pakkus kostja lendu suunal Helsingi-Edinburgh, mis väljus Helsingist 07.06.2024 kohaliku aja järgi kell 06.51 ning saabus kohaliku aja järgi kell 07.34 4) Lend AY1602 suunal Nice-Helsingi hilines erakorraliste asjaolude tõttu. Viidatud hilinemise põhjustasid lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud piirangud. Kõnealuse lennu teekonnal oli selle planeeritud väljumisajal väga tihe liiklus ning turvalisuse kaalutlustel lükati lennu väljumine edasi. Kostja ei saanud vältida viidatud lennu hilinemist. Samas on kostja kasutusele võtnud kõik mõistlikud meetmed, et leevendada lennu AY1602 hilinemisega kaasnenud tagajärgi. 21.06.2024 lend AY1602 jõudis Helsingisse kohaliku aja järgi kell 16.
  4. Kostja pakkus reisijale asenduslennuks 22.06.2024 lennu AY1011 suunal Helsingi-Tallinn, mis väljus kohaliku aja järgi kell 06.01 ning saabus kohaliku aja järgi kell 06.
  5. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et ei vastuta vaidlusaluste lendude hilinemise eest ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
  6. Hageja nõustub kostja seisukohtadega seoses lennu AY1256 hilinemisega ning loobub reisija RP hüvitise nõudest ja sellega seotud kõrvalkuludest (dtl 241). Muus osas hageja kostja vastuväidetega ei nõustu.
  7. Kumbki pool ei teatanud enda ärakuulamise soovist.
  8. Kohus selgitas 17.09.2025 määruses lihtmenetluse korda ja määras tähtaja täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks (dtl 253). Kohtu põhjendused
  9. Hageja loobus 04.09.2025 menetlusdokumendis reisijaga RP seonduvast nõudest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, võtab kohus vastu hagist osalise loobumise reisijat RP puudutava põhinõude summas 250 eurot, sissenõudmiskulude summas 40 eurot ja põhinõudelt arvestatud viivisenõude osas ja lõpetab nende nõuete osas menetluse.
  10. Kohus leiab, et ülejäänud osas tuleb hagi rahuldada ning põhjendab seda alljärgnevaga. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul vastavalt TsMS § 444 lg
  12. Reisijad on loovutanud oma nõuded hagejale.

§ 164

lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

§ 168

lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist.

§ 4

(9)170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

§ 171

lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.

  1. Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014 määrus nr 261/2004 (Määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/
  2. Nimetatud määruse artikkel 7

(1)näeb ette, et reisijal on õigus hüvitisele kuni: 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega. Seega määruse artiklile 7 lg 1 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude tühistamise puhul õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Artikli 7 lg 2 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, mis hilinevad alla nelja tunni lennuettevõtjal õigus vähendada hüvitist 50%. Artikli 7 lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Artikli 7 lg 3 järgi osutatud hüvitist makstakse sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes.
  1. Määruse artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust: - tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud ja - lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget. Selle tähenduses võib erakorralisteks asjaoludeks pidada sündmusi, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt.
  2. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust järgmistes asjaoludes: - SK reisis 11.05.2024 kostja opereeritaval lennul AY1024 suunaga Tallinn-HelsinkiDelhi. Lend pidi saabuma 11.05.2024 kell 17:50, kuid hilines väljumisel 53 minutit ja saabus 46 minutilise hilinemisega Helsingisse 11.05.2024 kell 18:
  3. Reisija jäi maha 11.05.2024 kell 18:30 väljuvast Helsingi-Delhi lennust ning jõudis sihtkohta järgmisel päeval, s.o 12.05.2024, kuigi pidi sihtkohta jõudma 11.05.2024 kell 05:
  4. Lennu vahemaa oli 5200 km. - PM ja SS reisisid 03.06.2024 kostja opereeritaval lennul AY1020 suunaga TallinnHelsinki-London. Lend AY1020 pidi saabuma 03.06.2024 kell 15:25, kuid hilines väljumisel 43 minutit ja saabus 39 minutilise hilinemisega Helsingisse 03.06.2024 kell 16:
  5. Reisijad jäid maha 03.06.2024 kell 16:00 väljuvast Helsingi-London lennust ning jõudsid sihtkohta üle 3,5 tunni hiljem 03.06.2024 kell 20.40, kuigi pidid sihtkohta jõudma 03.06.2024 kell 17:
  6. Lennu vahemaa oli 1879 km. - MN reisis 06.06.2024 kostja opereeritaval lennul AY1020 suunaga Tallinn-HelsinkiEdinburgh. Lend AY1020 pidi saabuma 06.06.2024 kell 15:25, kuid hilines väljumisel 1 5
(9)tund 27 minutit ja saabus Helsingisse 06.06.2024 kell 16:
  1. Reisija jäi maha 06.06.2024 kell 16:30 väljuvast Helsingi- Edinburgh lennust ning jõudis sihtkohta järgmisel päeval, s.o 07.06.2024, kuigi pidi sihtkohta jõudma 06.06.2024 kell 17:
  2. Lennu vahemaa oli 1705 km. - RH reisis 21.06.2024 kostja opereeritaval lennul AY1602 suunaga Nice-HelsinkiTallinn. Lend AY1602 pidi saabuma 21.06.2024 kell 15:35, kuid hilines väljumisel 58 minutit ja saabus Helsingisse 21.06.2024 kell 16:
  3. Reisija jäi maha 21.06.2024 kell 16:35 väljuvast Helsingi- Tallinn lennust ning jõudis sihtkohta üle 4,5 tunni hiljem 21.06.2024 kell 21.30, kuigi pidi sihtkohta jõudma 21.06.2024 kell 16:
  4. Lennu vahemaa oli 2120 km. - Kõik eelnimetatud reisijad loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale.
  5. Alljärgnevalt analüüsib kohus iga lennuga seonduvat nõuet eraldi. Lend AY1024 kuupäevaga 11.05.2025
  6. Kostja vaidleb lennust AY1024 tulenevale nõudele vastu seoses asjaoluga, et reisija hilinemise lõppsihtkohta põhjustasid lennuettevõtjast mittesõltuvad asjaolud. Nendeks olid ehitustööd, millest tingituna kehtestas lennujuhtimiskeskus Helsingi lennujaamas lennupiirangud. Lisaks broneeris reisija pileti nii, et ümberistumisega lennule ei jäänud piisav ajavaru. Samuti on kostja veendunud, et võttis tarvitusele kõik mõistlikud meetmed parima asenduslennu pakkumisel.
  7. Hageja vaidles vastu, väites, et kostja oli ehitustöödest teadlik juba märtsis 2024, seega ei olnud tegemist ettenägematu asjaoluga. Samuti ei võtnud kostja kasutusele kõiki vajalikke meetmeid, et hilinemist vältida või selle tagajärgi leevendada. Kostja oleks saanud suunata reisija varasemale Tallinn–Helsingi lennule või muule lennule, millega oleks reisija varem sihtpunkti jõudnud. Lisaks märgib hageja, et lendude vaheline ümberistumisaeg 40 minutit oli kostja enda määratud miinimumi piires.
  8. Kohtu hinnangul ei olnud vaidlusaluse lennu hilinemist põhjustanud piirangud ootamatud ega ettenägematud. Ehitustööd ja sellest tulenevad võimalikud lennupiirangud olid kavandatud juba varem ja kestnud mitu nädalat, seega olid need kostja jaoks ettenähtavad ja kestva iseloomuga, mille mõju vähendamiseks oli lennuettevõtjal aega reageerida.
  9. Isegi juhul, kui pidada ehitustöödest tulenevaid lennujuhtimiskeskuse piiranguid erakorraliseks asjaoluks, ei ole kostja tõendanud, et ta võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed Määruse art 5 lg 3 mõttes. Kostja teadis või pidi teadma, et samal perioodil esinevad sagedased lennuviivitused Helsingis, kuid ei muutnud eelnevalt lennuaegu ega pakkunud varasemat Tallinn–Helsingi lendu. Samuti ei tõendanud kostja, et ta uuris võimalusi toimetada reisija sihtkohta muu lennuettevõtja kaudu varem kui järgmisel päeval. Euroopa Kohus on selgitanud (C-74/19, p 61), et „kõik vajalikud meetmed“ hõlmavad ka reisija ümberbroneerimist esimesel võimalusel, sh teise lennuettevõtjaga, kui see ei too kaasa ebamõistlikke ohverdusi. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja pakutud alternatiivlennud oleksid olnud tegelikult võimatud või et vabu kohti polnud.
  10. Kohtu hinnangul ei saa reisijale ette heita liiga lühikest ümberistumisaega, kuna kostja kodulehe järgi oli Schengeni alast mitte-Schengeni alasse lendude miinimumaeg 35 minutit (dtl 238) ning broneeritud 40 minutit jäi selle piirangu piiresse. Kostja oli ise vastutav, et tagada piisav ümberistumisaeg oma ühendlendudel. Mõistlikult käituv vedaja peaks vältima pileti müümist jätkulennule kui lendude vahele jääv aeg on tema hinnangul liiga lühike, et õigeaegselt jätkulennule jõuda. 6
(9)21. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määruse 261/2004 art 7(c) alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 600 eurot. 22.

§ 113

(1)lg 1 alusel mõistab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitisena kostjalt hageja kasuks välja 40 eurot. Lend AY1020 kuupäevadega 03.06.2024 ja 06.06.2024
  1. Kostja vaidleb lennust AY1020 tulenevatele nõuetele vastu seoses asjaoluga, et reisijate hilinemise lõppsihtkohta põhjustasid lennuettevõtjast mittesõltuvad asjaolud. Nendeks olid Helsingi lennujaamas aset leidnud ehitustööd, millest tingituna kehtestas lennujuhtimiskeskus Helsingi lennujaamas lennupiirangud. Lisaks broneerisid reisijad 03.06.2024 kuupäevaga pileti nii, et ümberistumisega lennule ei jäänud piisav ajavaru. Samuti on kostja veendunud, et võttis tarvituse kõik mõistlikud meetmed parima asenduslennu pakkumisel.
  2. Hageja vaidles vastu, leides, et kostja teadis Helsingi lennujaama renoveerimistöödest juba enne 15.04.2024 ja lend AY1020 hilines igapäevaselt. Seega ei saa väita, et tegemist oli ootamatu ja vältimatu erakorralise asjaoluga. Samuti ei võtnud kostja kasutusele kõiki vajalikke meetmeid hilinemise vältimiseks ega pakkunud reisijatele varasemat Tallinna– Helsingi lendu. Lisaks leiab hageja, et 35-minutiline ümberistumisaeg oli kostja enda veebilehel kehtestatud miinimumi piires.
  3. Eespool lennu AY1024 hilinemise põhjuste kohta esitatud hinnang (otsuse p 19) kehtib ka siin. Vaidlusaluse lennu hilinemist põhjustanud ehitustöödest tulenevad piirangud ei olnud erakorralised. Piirangute ettenähtavust tõendab ka hageja poolt esile toodud asjaolu, et lend AY1020 hilines ehitustööde perioodil igapäevaselt (dtl 242).
  4. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed Määruse art 5 lg 3 mõttes. Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et ta oleks kaalunud varasema Tallinna–Helsingi lennu pakkumist; teavitanud reisijaid perioodi kestvate hilinemiste riskist; kohandanud lennugraafikut või personali kasutust ajutise lennuraja sulgemise ajaks.
  5. 35-minutiline ümberistumisaeg vastas kostja enese poolt avaldatud minimaalselt vajalikule ajale. Hilinenud jõudmine väravasse ei olnud üldtingimuste rikkumine. Reisijad ei saanud oma jätkulennule minna, kuna eelnev lend hilines kostja kontrolli all olnud põhjustel, mitte nende enda tegevuse tõttu. Ümberistumise risk oli seotud vedaja graafikuga, mille planeerimise eest vastutas kostja ise.
  6. Kuna hüvitise tasumiseks on täitmata erakorraliste asjaolude esinemise eeldus, ei pea kohus vajalikuks täiendavalt analüüsida, kas lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget. Isegi, kui viimasega nõustuda, ei vabasta see kostjat vastutusest, kuna algne hilinemine ei olnud erakorraline ega täielikult vältimatu.
  7. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määruse 261/2004 art 7(b) alusel kostjalt hageja kasuks välja 1200 eurot (3x400). 30.

§ 113

(1)lg 1 alusel mõistab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitisena kostjalt hageja kasuks välja 120 eurot (3x40 eurot). Lend AY1602 kuupäevaga 21.06.2024 7
(9)
  1. Kostja vaidleb lennust AY1602 tulenevale nõudele vastu seoses asjaoluga, et reisija hilinemise lõppsihtkohta põhjustasid lennuettevõtjast mittesõltuv asjaolu. Selleks oli lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud piirangud, kuivõrd viidatud lennu teekonnal oli selle planeeritud väljumisajal väga tihe liiklus ning turvalisuse kaalutlustel lükati lennu väljumine edasi. Samuti on kostja veendunud, et võttis tarvitusele kõik mõistlikud meetmed parima asenduslennu pakkumisel.
  2. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja piisavalt tõendanud, et lennu AY1602 hilinemise otseseks põhjuseks olid lennujuhtimiskeskuse kehtestatud lennuliikluse piirangud Nice lennujaamas, mis olid seotud lennuliikluse tiheduse ja turvalisusega. Lisadest 27 ja 28 nähtub, et piirangud kehtisid just selle lennu planeeritud väljumise ajal. Sellised lennujuhtimise piirangud ei ole oma olemuselt omased lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ning on tema kontrolli alt väljas. Seetõttu tuleb neid käsitada määruse tähenduses erakorraliste asjaoludena.
  3. Kohus nõustub, et kostja ei saanud vältida lennu AY1602 hilinemist, kuna väljumine sõltus lennujuhtimiskeskuse otsusest, kuid kostja ei ole tõendanud, et ta oleks rakendanud kõiki vajalikke meetmeid, et vähendada hilinemise mõju reisijale. Kostja ei tõendanud, et ta uuris võimalusi toimetada reisija sihtkohta muu lennuettevõtja kaudu varem kui järgmisel päeval (vt p 20 põhjendusi). Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja pakutud alternatiivlennud, mis oleksid jõudnud sihtkohta samal päeval, oleksid olnud tegelikult võimatud või et vabu kohti polnud.
  4. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määruse 261/2004 art 7(b) alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 400 eurot. 35.

§ 113

(1)lg 1 alusel mõistab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitisena kostjalt hageja kasuks välja 40 eurot.
  1. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kogusummas 2200 eurot (600 + 1200 + 400) ja sissenõudmiskulud kogusummas 200 eurot (5x40).
  2. Viivisenõude arvestuse (alates 20.12.2024 kuni 14.03.2025) õigsust pole kostja vaidlustanud. Juhindudes

§ 113

lg 2 teisest lausest mõistab kohus viivise summas 57,90 eurot kostjalt hageja kasuks välja. 38. Vastavalt hageja nõudele ja juhindudes TsMS §-st 367, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise

§ 113

lg 2 teises lauses ettenähtud määraga alates 15.03.2025 (kaasaarvatud) kuni põhinõude 2200 eurot tasumiseni. Menetluskulud 39. Hageja loobus oma nõuetest ühe lennu osas viiest. Ülejäänud nõuded rahuldatakse. Juhindudes TsMS § 162 lg-test 1 ja 4, § 163 lg-st 1ja § 168 lg-st 4 peab kohus õiglaseks määrata hageja menetluskulud 3/5 ulatuses kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Arvestus lähtub sellest, et 4/5 ulatuses oli hageja menetluses edukas ja 1/5 ulatuses oli edukas kostja, edumäära järgi peaks määrama kummalegi poolele hüvitise. Menetluse asjaolusid ja poolte isikuid arvestades ei pea aga kohus kostja menetluskulusid vajalikuks ja põhjendatuks hageja omadest suuremas ulatuses. Kui määrata menetluskulude jaotamine nii, et kostja peaks hüvitama 4/5 hageja menetluskuludest ja hageja 1/5 kostja menetluskuludest ning teha vastastikuste nõuete tasaarvestus, oleks tulemus sama, mis kohus eespool määras. 8

(9)
  1. Hageja menetluskuludeks on riigilõivud summas 420 euro ja lepingulise esindaja tasu 2065 eurot 14,75 töötunni eest tunnitasumääraga 140 eurot (käibemaksuta. Hageja 03.10.2025 avaldus, dtl 255).
  2. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). Lisaks riigilõivule saab maksekäsu kiirmenetluses nõuda menetluskulude hüvitist summas 20 eurot (TsMS § 484
(2)). 20.12.2024-21.02.2025 perioodi õigusabitoiminguid ajamahuga 50min (dtl 256) ei võta kohus seega hüvitamiskõlbuliku menetluskulu arvestamisel arvesse.
  1. Selliste nõuete esitamine on hageja majandustegevuseks, mistõttu toimingute tegemine kohtus pidi olema tavapärane ja efektiivselt tehtav. Samas on kostja esitanud menetluses faktilisi vastuväiteid, millega tegelemise vajadus on suurendanud töömahtu. Koos eelmises punktis (p 42) selgitatuga hindab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 1000 eurot.
  2. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest (p 40) mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 852 eurot (1420 x 60%).
  3. Hageja taotluse alusel (dtl 257) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.