Obsah (6)

§ 150§ 135§ 254§ 129§ 131§ 117

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1432 Haldusasi X. X kaebus Politsei-

) § 150 lg 1 p 3 alusel tähtajalise elamisloa kui hooldust vajavale vanemale elama asumiseks Eestis elava lapse Q. Q juurde. 1

1. PPA tunnistas 24.03.2023 otsusega nr 15.3-3.4/817-12 Y. Y’i tähtajalise elamisloa nr 1041183950/TEP kehtetuks alates 24.03.
2. Kaebaja esitas otsusele vaide.
3. PPA jättis 14.06.2023 vaideotsusega nr 15.3-3.6/91 vaide rahuldamata.
4. Tallinna Halduskohtule saabus 26.06.2023 Y. Y kaebus PPA 24.03.2023 otsuse nr 15.3-3.4/81712 ja 14.06.2023 vaideotsuse nr 15.3-3.6/91 tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-1432).
5. X. X on sündinud xx.xx.xxxx Indias ja on India kodanik. PPA andis otsusega X. X’le

§ 150

lg 1 p 3 alusel tähtajalise elamisloa kui hooldust vajavale vanemale elama asumiseks Eestis elava lapse Q. Q juurde.

1. PPA tunnistas 24.03.2023 otsusega nr 15.3-3.4/816-12 X. X tähtajalise elamisloa nr 1040104345/TEP kehtetuks alates 24.03.
2. Kaebaja esitas otsusele vaide.
3. PPA jättis 14.06.2023 vaideotsusega nr 15.3-3.6/92 vaide rahuldamata.
4. Tallinna Halduskohtule saabus 26.06.2023 X. X kaebus PPA 24.03.2023 otsuse nr 15.3-3.4/81612 ja 14.06.2023 vaideotsuse nr 15.3-3.6/92 tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-1433).
5. Tallinna Halduskohus liitis haldusasjad nr 3-23-1432 ja 3-23-1433 ühte menetlusse haldusasjaks nr 3-23-
6. KAEBAJATE SEISUKOHAD
7. Kaebajate suhtes kohaldub

§ 135

lg 1, mille järgi oli PPA-l võimalus säilitada elamisluba, tehes erandi.

§ 135lg-st 2 ei tulene PPA-le kaalutlusõigust.

PPA ei ole hinnanud erandi tegemise võimalust. PPA ei saa tugineda kahele õiguslikule alusele, vaid peab tegema aluse osas valiku. 11. PPA ei andnud kaebajatele võimalust kõrvaldada

§ 135

lg-s 1 sätestatud puuduseid.

§ 135lg-st 1 tuleneb välismaalasele võimalus oma käitumist parandada.

Kui PPA seda võimalust ei anna, siis peab seda otsuses põhjendama, mida PPA ei teinud. Seega on haldusakt motiveerimata. 12. Kaebajad on ajavahemikus 2013-2017 registreerinud oma Eestist eemalviibimise tulenevalt

§-st 253.

§ 254

kohaselt kui välismaalane on Eestist eemalviibimise registreerinud, loetakse tema Eestist eemalviibitud aeg püsivalt Eestis elatud aja hulka. Seega isegi juhul, kui kaebaja viibis Eestist eemal, loetakse, et ta pidevalt elas Eestis.

1. Kaebajad on elanud Eestis alates
2. a. Kaebajad saavad Eestis ka pensionit, mis tõendab, et neil on tihedad sidemed Eestiga. Kaebajad vajavad võimalust elada Eestis tervise tõttu. Y. Y vajab abi liikumises, söögi tegemises ning elementaarsetes igapäevatoimingutes. Kaebajad on alates
3. a elanud Eestis oma poja hoole all. Eestis elab kaebajate poeg Q. Q, kellel on Eesti kodakondsus. Kuigi kaebajatel on ka teisi lapsi - Indias elav tütar C. C ning Austraalias elav poeg F. Fl, on Q. Q ainus laps, kes on võimeline oma vanemate eest hoolitsema ning neid igapäevaselt abistama. Indias elaval C. C-l on diagnoositud vähk, mistõttu tema tervislik seisund ei võimalda hoolitseda vanemate eest, kellel mõlemal on raske terviserike. Austraalia seadusandlus ei võimalda vanematel asuda elama oma Austraalias elava poja juurde. Vanemate kolimine Austraaliasse on võimalik ainult olukorras, kus vähemalt pooled lastest elavad Austraalias, milline tingimus ei ole täidetud, pealegi on Austraalias elaval pojal F. F samuti raske terviserike, mis ei võimalda ka temal kanda hoolt eakate inimeste eest. Kaebajatel on raskendatud liikumine, nad vajavad pidevat füüsilist ja psühholoogilist tuge. PPA ei saa lähtuda asjaolust, et kaebajad on varasemalt elanud teistes riikides, sh Indias ilma pojata. PPA-l tuleb hinnata asjaolusid haldusakti vastuvõtmise seisuga.
4. Y. Yl on raske südamerike ning tema tervislikku seisundit ei ole võimalik parandada. Iga päevaga tema olukord halveneb. Y. Y ei suuda ise täita arsti ettekirjutusi ega turvaliselt reisida. 2 Hetkel on Y. Yl juba hapnikupuudus, mis raskendab tema reisimist ja üldist liikumist. Y. Y palub humaansetel kaalutlustel võimalust jääda Eestisse poja juurde koos oma abikaasaga.
5. Kaebajad selgitasid PPA-le, et ei saanud enne 22.12.2022 Eestisse reisida koroonapiirangute tõttu. Alates
6. märtsist olid peatatud sise- ja rahvusvahelised lennud. Lisaks ei võimaldanud Y. Y tervislik seisund lennata Euroopasse. Peale reisipiirangute leebemaks muutumist haigestusid kaebajad ise koroonasse. Lisaks ei olnud neil võimalik ennast vaktsineerida raske tervisliku seisundi tõttu. Samuti tuleb arvestada, et Indiast Eestisse ei ole otselendu. Selline reis kahe eaka, haige ning kehvas seisundis inimesele oleks osutunud äärmiselt ohtlikuks (arvestades, et kaebajad ei räägi ka inglise keelt). Austraaliasse oli aga Indiast otselend. Kuna vanemate seisund oli kriitiline, oli vaja nende eest hoolitseda ning jälgida nende seisundit. Perekond otsustas, et ohutuse huvides on parim lennata otselennuga Austraaliasse. Austraalia tühistas 06.06.2022 koroonapiirangud. Lisaks sai Y. Y Austraalias vajalikku ravi.
7. Kaebajad said 22.11.2022 teada, et PPA kavatseb nende elamisload tühistada, mistõttu nad kartsid Eestisse tulla vanglasse sattumise ohu tõttu. Kui kaebajad oleksid teadnud, et neil on luba Eestisse sisenemiseks, oleksid nad seda ammu teinud. Kaebajate jaoks on ainus võimalus väärikalt elada oma viimased kuud või aasta koos oma perega, kus nende eest hoolitsetakse, armastatakse ning tagatakse vajalikud ravimid. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
8. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata. PPA on kaebajate tähtajalise elamislubade kehtetuks tunnistamise menetlemisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud

norme. PPA on vaidlusalustes otsustes piisavalt põhjendanud tähtajaliste elamislubade kehtetuks tunnistamise asjaolusid ja põhjendusi ning vaideotsustes põhjendanud, miks vaided jäävad rahuldamata. Asjaolu, et kaebajad ei nõustu PPA põhjendustega, ei tähenda, et põhjendused oleksid puudulikud või väärad. 18.

ei sea piiranguid, mitmel alusel võib tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistada. Üks ja sama eluline asjaolu võibki mahtuda mitme kehtetuks tunnistamise aluse alla. Asjaolu, et kaebajad ei ole rohkem kui kolme ja poole aasta jooksul Eestis elanud, tähendab, et kaebajate tegelik elukoht ei ole Eestis ning tähtajaliste elamislubade kehtetuks tunnistamise aluseks on nii

§ 135

lg 1 p 2 (välismaalasel puudub tegelik elukoht Eestis) kui ka

§ 135lg 1 p 4 (välismaalane ei kasuta elamisluba eesmärgipäraselt).

19. Kaebajatele oli antud elamisluba

§ 150

lg 1 p 3 alusel kui hooldust vajavatele vanematele, kellel ei ole seda võimalik saada oma asukohajärgses riigis või muus riigis ning tema või tema Eestis seaduslikult viibiva lapse püsiv legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis. Arvestades, et kaebajad registreerisid oma eemalviibimised lühikese aja jooksul pärast elamisloa saamist ning viimase kolme ja poole aasta jooksul ei ole Eestis elanud ega oma lapse hooldust vajanud, on selge, et kaebajad ei ole elamisluba kasutanud eesmärgipäraselt. Elamisloa eesmärgipärane kasutamine kaebajate puhul tähendab seda, et kaebajad oleksid pidanud elama Eestis ja nende poeg oleks pidanud neid hooldama, kuna kaebajatele oli elamisload antud kui hooldust vajavale vanemale lapse juurde elama asumiseks. 20. Ka

§ 135

lg 2 p-dest 1 ja 2 tulenevad tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise alused on seotud Eestis elamisega. Välismaalasel peab olema tegelik elukoht Eestis ka

§ 150lg 1 p 3 alusel elamisluba omades kogu elamisloa kehtivuse jooksul.

Kaebajate puhul ei olnud see tingimus täidetud.

§-st 128 tulenevalt võib tähtajalist elamisluba pikendada kui elamisloa pikendamise tingimused on täidetud ega esine elamisloa pikendamisest keeldumise alust ning

§ 129

lg-te 1 ja 2 kohaselt peavad tähtajalise elamisloa pikendamise nõuded olema täidetud mis tahes alusel tähtajalise elamisloa pikendamiseks ja tähtajalise elamisloa pikendamiseks peavad tähtajalise elamisloa andmise tingimused olema jätkuvalt täidetud. Tegelikult Eestis elamine on 3 tähtajalise elamisloa omamisel üks primaarsemaid asjaolusid ja tingimusi. Kuna kaebajad ei ole juba rohkem kui kolm ja pool aastat Eestis elanud, ei ole nende tegelik elukoht Eestis

mõttes. 21. Kaebajad ei vasta tähtajalise elamisloa andmise ega pikendamise tingimustele, seega esineb kaebajate suhtes elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise alus ning sellest johtuvalt ka tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise alus

§ 135lg 2 p 2 alusel.

Lisaks sätestab

§ 131

lg 1, et tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise alustena kohaldatakse tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid. Ka

§ 135

lg 2 p 4 järgi tunnistatakse tähtajaline elamisluba kehtetuks, kui elamisloa andmise tingimused ei ole tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul täidetud. 22.

§ 135

lg 2 p-d 1, 2 ja 4 ei anna PPA-le kaalutlusõigust, tegemist on imperatiivsete tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise alustega. Kuigi PPA tugines tähtajaliste elamislubade kehtetuks tunnistamisel nii

§ 135

lg-s 1 kui ka

§ 135

lg-s 2 sätestatud alusetele, ei muuda see fakti, et kaebajad ei olnud Eestis elanud kolm ja pool aastat ja nende puhul esines imperatiivne tähtajaliste elamuslubade kehtetuks tunnistamise alus. 23.

§ 135

lg-t 3 ei saa tõlgendada selliselt, et see võimaldab kõrvaldada ainult

§ 135lg 1 p-s 1 nimetatud puudusi.

Vastustaja möönab, et vaideotsuse p-s 29 on ekslikult selgitatud

§ 135

lg-st 3 tulenevat puuduste kõrvaldamise võimaldamist läbi

§ 135

lg 1 p 1, jättes tähelepanuta teised

§ 135lg-s 1 sätestatud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise alused.

Samas oli kaebajatel pärast seda, kui PPA andis neile teada, et plaanib nende tähtajalised elamisload kehtetuks tunnistada, kuna kaebajad ei ole Eestis elanud viimase kolme ja poole aasta jooksul, võimalik naasta Eestisse, et näidata enda tõsikindlat soovi Eestis elada. Kaebajad seda ei teinud.

1. Kaebajad ei selgitanud, millal nad esitasid taotlused tähtajaliste elamislubade taastamiseks. Enne 24.03.2023 tähtajaliste elamisluba kehtetuks tunnistamist ei olnud kaebajatel põhjust esitada taotlust tähtajalise elamisloa taastamiseks. Pärast tähtajaliste elamislubade kehtetuks tunnistamist esitasid kaebajad vaided, mille PPA vaatas läbi ning tegi vaideotsused, mille osas kaebajad on ka kaebuse esitanud.
2. Kaebajate argumendid erandi kohaldamise põhjuste kohta on asjakohatud ning vastustaja nende osas sisulist seisukohta ei esita. Viie aasta jooksul, mil kehtis

-is kohustus eemalviibimine registreerida, on X. X Eestis olnud 1 aasta 3 kuud ning eemalviibimine on registreeritud 3 aastaks ja 9 kuuks, Y. Y on samal ajal Eestis olnud 1 aasta 9 kuud ning eemalviibimine on registreeritud 3 aastaks ja 3 kuuks. Ilmselgelt ei saa sellist Eestis viibimist Eestis elamiseks nimetada ning ilmselgelt ei vajanud kaebajad hooldust, kui suutis enamuse ajast Eestist eemal olles hakkama saada. Seega ei ole kaebajad tähtajalisi elamislube eesmärgipäraselt kasutanud juba algusest peale. KOHTU PÕHJENDUSED 26. Y. Y on India kodanik. PPA andis Y. Yle tähtajalise elamisloa

§ 150lg 1 p 3 alusel kui hooldust vajav vanem elama asumiseks Eestis elava lapse Q.

Q juurde, kehtivusajaga 04.04.201803.04.

2. X. X on India kodanik. PPA andis otsusega X. Xle tähtajaline elamisluba

§ 150

lg 1 p 3 alusel kui sugulase juurde vanem/vanavanem alusel elama asumiseks Eestis elava lapse Q. Q juurde kehtivusajaga 07.12.2017-06.12.

2. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajad ei viibinud Eestis kolm ja pool aastat enne tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamist ega selles, et kaebajad registreerisid oma eemalviibimised lühikese aja jooksul pärast elamisloa saamist. Kaebajate eesmärgiks on kaebuste järgi elada Eestis Eesti kodanikust poja Q. Qi juures, kuna nad vajavad abi igapäevaeluga toimetulekul. 4 29.

§ 117

lg 1 sätestab, et välismaalasele tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused on järgmised: 1) Eesti tähtajalise elamisloa taotlemise eesmärk on põhjendatud; 2) tegelik elukoht Eestis; 3) piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks välismaalase ja tema perekonnaliikmete toimetuleku Eestis. Seda, kas tähtajalise elamisloa pikendamine on põhjendatud, tuleb hinnata eelkõige lähtudes sellest, kas isikul on vajadus tähtajalise elamisloa järele. Elamisloa eesmärk on anda välismaalasele õigus ja võimalus Eestis pikema aja vältel püsivalt elada (Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2013 kohtuotsuse nr 3-12-1493, p 22). Kohtupraktikas on leitud, et

§ 150lg 1 p 3 ei defineeri seda, mida mõeldakse vanema inimese hooldusvajaduse all.

Kõige avaramas tähenduses on võimalik hooldamist mõista kui kellegi vajaduste arvestamist ja rahuldamist. Vanema inimese puhul on vajadused põhjustatud eeskätt vanusest (nt raskused liikumisel, tervisehädad jms). Normi mõtteks pole siiski võimaldada elamisluba kõikidele vanematele inimestele, kellel on tulenevalt vanusest eelduslikult suuremad vajadused. Kui isik vajab vanuse tõttu küll hooldust, aga ta on võimeline iseenda eest hoolitsema, ei tähenda see

§ 150lg 1 p 3 mõttes hooldusvajadust.

Näiteks vanema inimese liikumine on küll vähesel määral raskendatud, kuid sellegipoolest ilma suuremate raskusteta teostatav, sh abivahendiga. Riigikohus on hoolduse all mõistnud ka Eestis elava lapse osutatavat ülalpidamist (vt Riigikohtu üldkogu

1. juuli
2. a otsus asjas nr 3-3-1-44-11, p 88). Näiteks Euroopa Liidu õiguse kontekstis on ülalpidamist sisustatud tegeliku sõltuvussuhte kaudu, s.t ülalpeetavaga on tegemist, kui esineb tegelik sõltuvussuhe. Sõltuvussuhet on omakorda sisustatud selle kaudu, kas isik ise suudab rahuldada oma põhivajadusi, hinnates seejuures isiku majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi (vt nt Euroopa Kohtu
3. detsembri
4. a otsus asjas C-519/18, p-d 47 ja 48). Normi mõtteks esmajoones pakkuda kaitset nendele inimestele, kes ei ole objektiivsetel põhjustel ise võimelised enda eest hoolitsema ja vajavad seetõttu kõrvalist abi (Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2022 kohtuotsus nr 3-21-589, p 13).
5. PPA on vaidlustatud otsustes leidnud, et kaebajad ei ole elamisloa kehtivuse ajal täitnud elamisloa andmise tingimusi. PPA on oma otsuseid nõuetekohaselt põhjendanud. PPA otsustest nähtuvad õiguslikud alused, millele tuginedes on tähtajalise elamisloa andmisest keeldutud, samuti faktilised asjaolud ja PPA kaalutlused. Kaebajatele on olnud tagatud võimalus esitada menetluses oma seisukohti ning kaebajad on seda ka teinud. Kohus nõustub vaidlustatud PPA otsuste ja vaideotsuste põhjendustega, neid täismahus kordamata (HKMS § 165 lg 2). Järgnevalt hindab kohus kaebustes esitatud väiteid.
6. Kaebajate hinnangul tugines PPA vaidlustatud otsustes vääralt

§ 135

lg 1 p-dele 2, 3, 4 ja 135 lg 2 p-dele 1, 2 ja 4, kuna mitmel alusel elamisloa kehtetuks tunnistamine ei ole lubatav. Nimetatud sätete järgi võib tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistada, kui: välismaalasel puudub tegelik elukoht Eestis (p 2); välismaalasel puudub

§-s 120 sätestatud kindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise elamisloa kehtivuse ajal (p 3); või välismaalane ei kasuta elamisluba eesmärgipäraselt (p 4); tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui: välismaalasele elamisloa andmise või pikendamise tingimuseks olev asjaolu ei ole täidetud (p 1); välismaalase suhtes esineb elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise alus (p 2); elamisloa andmise tingimused ei ole tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul täidetud (p 4). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajate puhul kohaldusid kõik nimetatud alused, kuivõrd kaebajad ei ole viibinud Eestis pika aja vältel, millest saab järeldada, et kaebajad ei vaja elamislubasid.

ei sea piiranguid, mitmel alusel võib tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistada. Kui

§ 135

lg 1 on sõnastatud võimalusena tähtajaline elamisluba tunnistada kehtetuks, siis sama paragrahvi lg 2 kaalumisruumi ei anna ning on väljendatud imperatiivse sättena. 32.

§ 135

lg 3 järgi võib tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks pädev haldusorgan määrata tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse käigus välismaalasele tähtaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. Vaidlust ei ole, et PPA teatas X. 5 Xle 22.11.2022 (dtl 128) ning 03.11.2022 Y. Yle (dtl 124) tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest. PPA küsis kaebajatelt põhjendusi Eestis mitteviibimise kohta. Seega tuli kaebajatel esitada põhjendused üldiselt Eestis mitteviibimise kohta. Kohtule ei nähtu PPA käsitletud pöördumistest, et kaebajad ei oleks saanud esitada selgitusi või tõendeid üksnes

§ 135lg-s 1 sätestatud asjaolude osas.

Kaebajatel oli võimalus ka seaduslikult Eestisse naasta, kuna PPA kirjast keeldu Eestisse naasmiseks ei nähtunud. Kaebajate väide, et Eestisse mittenaasmine oli põhjustatud hirmust rikkuda seadust, ei ole eluliselt usutav, lisaks oli kaebajatel oli võimalus (sh poja vahendusel) kontrollida vajadusel nimetatud asjaolu võimalikkust. Kaebajad seda ei teinud ega naasnud ka Eestisse.

1. Kaebajad esitasid PPA-le ka vastavad selgitused oma Eestist eemaloleku kohta (dtl 199-205). Kaebajad tõid välja, et kaebajate naasmine oli raskendatud Y. Y tervislike põhjuste tõttu ning COVID-19 pandeemiast tulenevate piirangute tõttu. Kaebajad on esitanud haldusmenetluses Y. Y tervislikku seisundit kinnitavad tõendid (dtl 135-149). Ka PPA ei ole kahtluse alla seadnud Y. Y halba tervislikku seisundit või asjaolu, et X. X on hooldust vajav vanem. Vaatamata eelnevale nõustub kohus vastustajaga, et Y. Y ei ole välja toonud võimalust saada vajalikku arstiabi Indiast või Eestist, vaid on pidanud võimalikuks saada abi üksnes Austraaliast ja seda kaebajad ka oma pojalt said. Ka Indias elades tagas kaebajate Eestis elav poeg kaebajatele vajaliku hoole, vaatamata COVID-19 tulenevatest piirangutest reisida riigist välja. Seega saab üheselt järeldada, et peale vaadeldava elamisloa saamist, lahkudes Eestist, pidasid kaebajad võimalikuks elada ilma Eestis elava poja abita. Eestist pikaajaliselt eemalviibimisega ei täitnud kaebajad neile antud elamisloast tulenevaid tingimusi.
2. PPA on vaidlustatud otsustes kaalunud vaidlustatud haldusaktide mõju kaebajate era- ja perekonnaelule. PPA võttis õiguspäraselt arvesse, et kaebajad viibivad abikaasadena koos poja juures Austraalias. Kohus ei sea kahtluse alla, et kaebajate lastel, sh Austraalias elaval lapsel, võivad olla tervisega probleemid, kuid vaatamata eelnevale on kaebajatel olnud võimalik elada Austraalias.
3. Kaebustes esitatud väite kohta, et Austraalias saab elamisloa vaid juhul kui Austraalias elavad taotlejal vähemalt pooled lapsed, PPA analüüsi esitanud ei ole, ent antud juhul ei ole elamislubade kehtetuks tunnistamise aluseks faktiliselt mitte võimalus Austraalia elamisload saada, vaid fakt, et kaebajad ei ole tegelikult asunud Eesti elamislubade alusel Eestisse elama.
4. Kohus nõustub vastustajaga, et elamisloa kehtetuks tunnistamine ei riiva kaebajate eraelu olulisel määral, kuna kaebajad moodustavad pere. Samuti on kaebajatel võimalus külastada Eestis elavat poega, esitades taotlus viisa või uue elamisloa saamiseks.
5. Vaidlustatud otsused on õiguspärased ja nende tühistamiseks ei ole alust.
6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6