← Eesti

4-25-2944/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2025, Valga kohtumajas Väärteoasja number 4-25-2944 Kohtunik Kohtujurist Kohtuistungi sekretär Annemarie

) § 55 lg 1 p 6, 7 nõudeid ja pani toime KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvesse võtnud KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud kergendava asjaolu esinemist. Kohtuväline menetleja määras P. Laanetule karistuseks rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot, mis tuleb tasuda hiljemalt 13.10.

  2. Peeter Laanetu volikirja alusel esindaja K. L. (kaebusele lisatud notariaalne volikiri) esitas 28.07.2025 Tartu Maakohtule kaebuse väärteoasjas 2610,25,003186 tehtud kiirmenetluse otsusele. Kaebuses palutakse arvestada asjaoluga, et P. Laanetu on XXX. Tal on XXX ja XXX (kaebusele lisatud XXX). P. Laanetu ei ole XXX võimeline enesele teadvustama ühiskonnas kehtivaid norme ega juhtima oma käitumist nende normide kohaselt ning see on karistamist välistav asjaolu. P. Laanetu on saanud varasemalt korduvalt erinevate rikkumiste eest väärteomenetluse korras rahatrahve, kuid see ei ole pannud teda oma käitumist muutma. Kuna isik XXX, XXX (kaebusele lisatud XXX) ja XXX (kaebusele lisatud XXX), siis puuduvad tal rahalised vahendid rahatrahvi maksmiseks. Määratud trahvisumma on rikkumise iseloomu arvestades liiga suur. Trahvisumma tuleks P. Laanetu XXX oma vahenditest tasuda ning määratud rahatrahv P. Laanetule endale soovitud mõju ei avalda. Eeltoodud asjaolusid arvestades palub kaebaja kohaldada muid seadusest tulenevaid mõjutusvahendeid P. Laanetule asjakohase karistuse määramiseks, nt ühiskondlikult kasulik töö või mõni muu mõjutusvahend. P. Laanetu on nõus tegema ühiskondlikult kasulikku tööd XXX linnas. Lisaks tuleks hinnata, kas määratud rahatrahv on karistusena asjakohane või oleks piisanud hoiatusest. Kui isik vabatahtlikult vabastab avaliku ruumi / on nõus lahkuma ning on nõus oma jäätmed ise ära koristama (tühi viinapudel kukkus põuetaskust kogemata katki ja P. Laanetu koristas need klaasikillud 13.07.2025 ise ära), siis rahatrahvi kohaldamine selles olukorras tundub põhjendamatu. Kaebaja palub kaaluda rahatrahvi tühistamist.
  3. Kohtuväline menetleja selgitas 19.08.2025 esitatud seisukohas, et 13.07.2025 kella 17.41 ajal sai politsei väljakutse aadressile Valga maakond, Otepää linn, Tartu mnt 1, kus Otepää bussijaamas sees on tugevas joobes noormees, kes suitsetab ja märkustele ei reageeri. Teate kohaselt tuli politseile väljakutse teinud isik koos oma väikese lapsega bussijaamast välja bussi ootama. Kui patrullpolitseinikud Otepää bussijaama jõudsid, siis nägid nad, et kõik reisijad bussijaamas ootavad bussi väljas ning bussijaamas sees oli ainult üks isik, kes magas seal oleval pingil. Seoses varasemate tööalaste kokkupuudetega tuvastas patrullpolitseinik visuaalsel vaatlusel, et bussijaamas sees pingil magavaks isikuks on Peeter Laanetu. Patrullpolitseinike Otepää bussijaama jõudmine, olukord 2 bussijaamas ja esialgne suhtlus isikuga on salvestatud rinnakaamerale. P. Laanetu oli nõus, et ta magas Otepää bussijaamas sees pingil ja lõhkus kogemata klaasist alkoholi pudeli, mille killud ta ise kokku korjas. Isik oli nõus, et tema rikkumise osas viiakse läbi kiirmenetlus. Enne kiirmenetluse kohaldamist tutvustati P. Laanetule õigusi ja kohustusi ning ta andis allkirja, et on nendega tutvunud. P. Laanetu kasutas õigust ütlusi anda. Väärteoasjas kedagi tunnistajana üle ei kuulatud, kuid patrullpolitseinikul rinnakaamera olemasolu ja töötamine fikseeriti tehnilise vahendi tõendina kasutamise protokolliga.
  4. Väärteomenetluse käigus on tõendamist leidnud, et Otepää bussijaama välisukse ees ootasid inimesed seistes bussi. Bussijaama välisukse ees oli pink, kuid seal enam vabu istekohti ei olnud. Bussijaamas sees oli ka teisi vabu pinke, kuid bussijaamas sees oleva ruumi ja kahe lähistikku asetseva pingi sihipärane kasutus oli oluliselt häiritud, sest ühel pingil magas P. Laanetu. P. Laanetu tegevus ei võimaldanud külastajatel bussijaamas sees olevat pinki sihipäraselt kasutada. Vaadates seda, et isik orienteerus nii ajas kui ka kohas ning ta teadvustas endale oma tegevusi, siis võib oletada, et isik oli eelnevalt alkoholi tarvitanud (isikul oli kaasas alkoholi pudel, mis hiljem maha kukkudes purunes), kuid politseil puudus alus

§ 37alusel isiku joobeseisundi kontrollimiseks ja tuvastamiseks.

P. Laanetu käitus ja suhtles politseiga adekvaatselt ning ta sai hästi aru millisel teemal jutt käib ja mida temalt tahetakse. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et P. Laanetul võib olla XXX ja XXX, aga ta on süüdiv ja saab väga hästi aru, mida ta teeb, mida tohib teha ja kuidas peab käituma. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et P. Laanetu sai väga hästi aru ja teadvustas endale oma tegevusi, mida ta tegi 13.07.2025 Otepää bussijaamas. Pingil magamise pani ta toime tahtlikult, alkoholipudeli lõhkumine toimus ettevaatamatusest.

  1. P. Laanetu tunnistas rikkumist, seega esineb kergendav asjaolu. Isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused. Otsust tehes on arvestatud P. Laanetu süü suurust ning karistust kergendavaid asjaolusid. P. Laanetu pani tahtlikult toime avaliku korra rikkumise, kui magas bussijaamas sees oleval pingil, millega häiris teistel isikutel pingi sihipärast kasutamist. P. Laanetu süü on keskmisest väiksem, mistõttu peab karistus jääma alla sanktsiooni keskmise määra. Menetlusalune isik on täiskasvanud ja süüvõimeline isik, mistõttu ei ole võimalik rakendada tema suhtes mõjutusvahendeid. Samuti ei võimalda kehtiv seadus rakendada üldkasulikku tööd. KarS § 262 lg 1 eest on karistusliigina küll ette nähtud arest, mida saab KarS § 69 lg 1 alusel asendada üldkasuliku tööga, kuid karistusliigi muutmine rahatrahvist arestiks raskendaks oluliselt P. Laanetu karistust. Seetõttu ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul karistusliigi muutmine võimalik. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et P. Laanetule määratud rahatrahvi on võimalik vähendada, kuid mitte väga oluliselt. Rahatrahvi vähendamine väikesel määral tagaks endiselt selle, et karistus mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagaks õiguskorra kaitse.
  2. Asja arutati avalikul kohtuistungil 24.11.
  3. Poolte seisukohad kohtuistungil
  4. Peeter Laanetu selgitas kohtuistungil, et läks bussijaama sooviga koju sõita, kuid jäi bussist maha ning uinus pingil oodates. Isik tunnistas, et oli päeval, mitu tundi varem tarvitanud üksinda pudeli viina, mistõttu mäletab sündmusi vaid häguselt. P. Laanetu kinnitas, et bussijaama sisenedes seal teisi inimesi ei viibinud ning keegi talle enne politsei saabumist märkusi ei teinud. Ta eitas siseruumis suitsetamist ning väitis, et ei näinud seal ema väikese lapsega. Purunenud pudeli kohta selgitas isik, et põues olnud alkoholipudel kukkus maha ja läks katki, kuid ta koristas killud ära, misjärel politsei 3 toimetas ta koju. P. Laanetu pidas määratud 320-eurost rahatrahvi liiga suureks. Kuna kaebuses taotleti üldkasuliku töö kohaldamist, siis kohtus menetlusalune isik kinnitas, et on võimeline ÜKT-d tegema. Seda hoolimata sellest, et tal on jõustumas kriminaalasja otsus, millega määrati talle kahe aasta peale 715 tundi ÜKT-d. Seaduslik esindaja rõhutas, et menetlusalusel puuduvad vabad vahendid trahvi tasumiseks, kuna raha kulub eluasemele ja ravimitele ligikaudu XXX eurot kuus, ning tavaliselt on trahve tasunud esindaja. Lõpetuseks lubas isik teha juhtunust järeldused, alkoholitarbimist piirata ja edaspidi bussijaamas mitte magada.
  5. Kaitsja palus väärteomenetluse lõpetada KarS § 262 koosseisu puudumise tõttu, leides, et isiku tegevus ei häirinud avalikku korda ega teiste isikute õigusrahu piisava intensiivsusega. Kuigi Otepää bussijaam on avalik koht ja seal magamine on formaalselt vastuolus korrakaitseseaduse sätetega, tuleb rikkumist hinnata kogumis. Kaitsja rõhutas, et tegemist oli südasuvega, mil siseruumis viibimise vajadus on väiksem, ning puuduvad tõendid, et bussi oodates tahtmatult uinunud isik oleks kedagi häirinud. Samuti viitas kaitsja Riigikohtu praktikale, mille kohaselt piisab sageli korrakaitseorgani sekkumisest ja rikkumise lõpetamise nõudest; antud juhul isik ärkas politsei märkuse peale ja lõpetas tegevuse, mistõttu polnud karistuse määramine vajalik ega proportsionaalne. Lisaks märgiti, et pudeli purunemine oli õnnetusjuhtum, mille tagajärjed likvideeriti koheselt. Juhul kui kohus loeb süüteo tõendatuks, palus kaitsja vähendada rahatrahvi olulisel määral ning võimaldada selle tasumist ositi. Menetluskulud palus kaitsja jätta riigi kanda, kuna kaitsja osalemine menetluses oli tingitud menetlusaluse isiku XXX.
  6. Kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et menetlusalusele isikule koostatud kiirmenetluse otsus on sisuliselt põhjendatud, kuid nõustus vähendama määratud karistust. Menetleja rõhutas, et tõendatult magas isik Otepää bussijaama hoones pingil, hõivates selle täies ulatuses pikali olles, mis muutis pingi kasutamise teistele võimatuks. Politsei sekkumine ei olnud juhuslik kontroll, vaid reageerimine häirekeskuse teatele, mille kohaselt joobes isik suitsetas siseruumides ega reageerinud märkustele, sundides teatajat koos lapsega suitsuse õhu tõttu hoonest väljuma. Menetleja hinnangul häiris isiku käitumine sihipärast ruumikasutust, mida kinnitab asjaolu, et bussijaama siseruum oli tühi ja inimesed viibisid väljas, vaatamata sellele, et ilm ei olnud eriliselt soe ega soosinud vaid väljas olemist. Lisaks möönis isik ka ise kohtus, et alkoholijoobes olles võib ta unustada siseruumides suitsetamise keelu. Seoses pudeli purunemisega leidis menetleja, et tegemist oli küll ettevaatamatusega, kuid killud koristati vaid tänu politsei vahetule korraldusele. Kokkuvõtvalt asus kohtuväline menetleja seisukohale, et avaliku korra rikkumise koosseis on täidetud: avalikus kohas rikuti käitumise üldnõudeid ning häiriti teisi isikuid. Karistuse osas märkis menetleja, et kuigi isikul puuduvad kehtivad karistused, on ta politseile varasemast tuttav ja temaga puututakse kokku korduvalt, mistõttu varasemad hoiatused pole vilja kandnud. Kohtuväline menetleja palus isiku süüdi tunnistada ja mõista talle karistuseks vähendatud rahatrahv summas 240 eurot. KOHTU SEISUKOHT
  7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.
  8. 13.07.
  9. a kiirmenetluse otsuses heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta viibis 13.07.2025 kell 18.10 Valga maakonnas Otepää linnas Tartu mnt 1 asuvas Otepää 4 ühistranspordipeatuses ning magas siseruumis pingi peal. Seetõttu polnud teistel isikutel võimalik pinki kasutada ja seega häiris teistel isikutel oluliselt koha sihipärast kasutamist. P. Laanetu viibis Otepää ühistranspordipeatuses ning lõhkus klaasist alkoholipudeli „Ehe viin“ kui see kukkus põrandale, mis ei ole jäätmete panekuks ettenähtud koht. Oma tegevusega rikkus P. Laanetu

§ 55lg 1 p 6, 7 nõudeid ja pani toime Kar

S § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

  1. KarS § 262 lg 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest.
  2. Riigikohtu 05.10.
  3. a otsuse nr 4-16-6493 p-de 8 ja 8.2 järgi kujutab see säte endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda

§-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet.

  1. Riigikohtu 04.05.
  2. a otsuses nr 3-1-1-33-11 p-des 13-14 on sedastatud, et KarS § 262 objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on alates
  3. septembri
  4. a otsusest väärteoasjas nr 3-1-1-102-03 pidanud avaliku korra rikkumise puhul obligatoorseks, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda rikutakse muul viisil. Avalikena käsitatakse kohti, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. aprilli
  6. a otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-29-10 p-d 7 ja 7.1) või kus eravõim muul põhjusel ei kehti. Avaliku korra rikkumisi analüüsides on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms.
  7. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et P. Laanetu magas 13.07.2025 kella 18.10 paiku Otepää ühistranspordipeatuses siseruumis pingi peal ning lõhkus klaasist alkoholipudeli „Ehe viin“, kui see kukkus põrandale. Kiirmenetluse otsuses on menetlusalune isik andnud väärteo kohta ütlused tunnistades, et magas 13.07.2025 kella 18.10 ajal Otepää linnas bussijaamas pingi peal, politsei äratas ta ja lõhkus ärgates ära klaasist alkoholipudeli „Ehe viin“. Kahetseb, et nii juhtus.
  8. Väärteoasja materjalide hulgas on ka tehnilise vahendi tõendina kasutamise protokoll, mille kohaselt kasutati P. Laanetu osas 13.07.2025 kell 18.08 Valgamaal Otepää linnas Tartu mnt 1 heli- ja videosalvestust (Reveal 07 nr U16676). Heli ja videosalvestiselt nähtub, et kell 18.08 jõuab politseipatrull Otepää bussijaama juurde ja siseneb bussijaama. Bussijaamas sees on näha kolme pinki, millest kaks on nurkapidi koos ja kolmas kaugemal eraldi. Nurgeti koos olevatest pinkidest ühel pingil on meesterahvas pikali ja magab. Üks politseinikest tunneb mehe ära ja mainib, et see on P. Laanetu. Politseiniku äratamise peale P. Laanetu ärkab ja ajab end istuli. P. Laanetu ütleb politseinikele, et läheb ära koju. Politseiniku väitele, et teised inimesed tahtsid tulla siia istuma, vastab P. Laanetu, et läheb ära välja. Politseiniku küsimusele, kas ta on midagi tarvitanud, vastab P. Laanetu, et ei ole ning kordab uuesti, et läheb ära koju. Menetlusalune isik väidab, et magas seal 10 minutit, mille peale politseinik vastab, et ei ole 10 minutit. P. Laanetu avaldab, et tal läheb kohe buss, tõuseb püsti ja ütleb, et läheb ära bussi peale, buss läheb 18.
  9. Politseinik takistab teda ning P. Laanetu võtab taas pingil istet. Seejärel on kuulda kolinat ja klaasiklirinat. P. Laanetu tõuseb pingilt püsti ja hakkab ukse poole liikuma, kuid 5 politseinik takistab teda taas ning palub oodata ja ära koristada. P. Laanetu hakkab seepeale põrandalt korjama klaasitükke ning neid kõrval olevasse prügikasti viskama. Seejärel salvestis lõpeb.
  10. Vaidlus seisneb eelkõige selles, kas isiku tegu täidab KarS § 262 lg 1 sätestatud koosseisu.
  11. KarS § 262 lg 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Nimetatud säte kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas (

§ 54

) ja et selle teoga rikuti mõnda

§-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Riigikohus nii 02.06.2017 lahendis 3-1-1-15-17 kui ka 13.10.2017 lahendis 1-16-5540, samuti 21.02.2024 lahendis 4-23-2162 on jätkuvalt seisukohal, et vaja on tuvastada seegi, et kõnealuse teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid. Samal seisukohal on Riigikohus jätkuvalt ka viimatises 15.10.2025 lahendis 4-24-

  1. Nii märgib riigikohus lahendi punktis 5, et KarS § 262 lg 1 alusel tehtud väärteoetteheite puhul tuleb muu hulgas tuvastada, et kõnealuse teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid (nt RKKK 02.06.2017, 3-1-1-15-17, p-d 21-23; 21.02.2024, 4-232162/41, p 14) ning juhtunu rikkus nende juhuslike kõrvaliste isikute avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt (nt RKKK 13.12.2019, 1-18-7276/80, p 13). Selle kindlakstegemine sõltub igal üksikjuhul teo toimepanemise asjaoludest. Seega pole kohtupraktikas sisulisi muutusi toimunud.
  2. Järelikult jaatamaks KarS § 262 lg 1 objektiivse koosseisu täidetust peavad üheaegselt olema isiku käitumises tuvastatavad järgmised asjaolud:  tegu on pandud toime avalikus kohas ja  teoga rikuti mõnda

§-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet ja  teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid. 20. Avaliku koha mõiste on sätestatud

§-s

  1. Selle normi tähenduses on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Tartu maantee 1 asuv Otepää bussijaam seda kahtlemata on. Tegemist on linnasüdames asuva ühistranspordi peatusega. Ühistranspordi eesmärgiks ongi teenindada määratlemata hulgal isikute vajadusi transporditeenuse osutamisega. Seega on ka bussijaam koos seda teenindava maa-alaga teadmata hulga isikute ringi kasutuses olev objekt.
  2. Järgmisena tuleb tuvastada, kas P. Laanetu tegevus vastab mõnele

§ 55

märgitud tunnusele ja kui menetlusaluse isiku tegevus on formaalselt paigutatav eelviidatud normi alla, siis tuleb hinnata, kas tegemist on sellise käitumisega, mida saab pidada piisavalt intensiivseks (vt nt RKKK 13.12.2019, 1-18-7276, p 13 ja RKKK 21.02.2024, 4-23-2162, p 15). Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus P. Laanetu

§ 55lg 1 p 6 sätestatud keeldu, kui magas avalikus kohas, s.o.

Otepää ühistranspordipeatuse siseruumis pingi peal, mistõttu polnud teistel isikutel võimalik pinki kasutada ja seega häiris teistel isikutel oluliselt koha sihipärast kasutamist.

§ 55

lg 1 p 6 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige magada või telkida viisil, mis oluliselt häirib teisel isikul koha sihipärast kasutamist. P. Laanetu on tunnistanud, et ta tõepoolest jäi bussipeatuse ooteruumis bussi oodates magama. Kohtule esitatud salvestisest on selgelt järeldatav, et politseinike saabudes Otepää bussijaama, P. Laanetu magas sügavalt pikali asendis selle ooteruumi ühel pingil kolmest ning 6 politseiametnikud ta äratasid. nimetatud tegevuse alla. Selline käitumine on paigutatav

§ 55

lg 1 p 6 22.

§ 55

lg 1 sissejuhatavas lauses on aga sätestatud üldine tingimus, mille järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. Lõikele 1 järgnev loetelu ei ole seejuures ammendav, sest seaduses ei oleks võimalik loetleda kõiki võimalikke avalikus kohas toimuvaid rikkumisi või häirimisi. Sellest tulenevalt on KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo tuvastamisel alati vajalik selliste asjasse mittepuutuvate isikute kindlakstegemine, keda süüdlase tegevus häiris või ohustas (RKKK 4-16-6493/27, RKKK 4-24-3137).

  1. P. Laanetule koostatud kiirmenetluse otsuse süüdistuse faabulas on üldsõnaliselt nenditud, et P. Laanetu tegevus, s.o ühistranspordi peatuse siseruumi pingil magamine takistas teistel selles kohas viibinud kõrvaliste inimestel pinki kasutada ning häiris sellega oluliselt teistel isikutel koha sihipärast kasutamist. Kohus peab vajalikuks märkida, et Riigikohus on oma lahendites ( näiteks 4-16-6493/27) selgitanud, et kõrvaline isik peab olema isikustatud, ent ta ei pea olema süüdistuse põhjal iga kord nimeliselt tuvastatav ning et praktikas võib olla olukordi, kus teda ei saa või ka pole põhjust nimeliselt tuvastada (nt turvakaamera videosalvestiselt nähtub, et grupp turiste põgeneb tänaval puhkenud kakluse tõttu sündmuskohalt). Süüditunnistamise eeldusena saab pidada piisavaks, kui süüdistuse sisus on näidatud, et avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega häiriti või ohustati rohkem või vähem kindlaksmääratud kõrvaliste isikute ringi ja selliste isikute olemasolu sündmuskohal saab tõendite kohaselt tõsikindlalt jaatada (RKKK 3-1-1-15-17, p 26).
  2. Kohus on seisukohal, et käsilolevas asjas sellist olukorda siiski jaatada ei saa. Nimelt nähtub nii kohtuvälise menetleja seisukohast kaebusele kui ka kohtuistungil avaldatust, et politseile tehti 13.07.2025 a. kell 17.41 väljakutse Otepää bussijaama, kus ühistranspordi bussipeatuse bussijaamas sees on tugevas joobes noormees, kes suitsetab ja märkustele ei reageeri. Teate kohaselt tuli politseile väljakutse teinud isik koos oma väikese lapsega bussijaamast välja bussi ootama. Tõendeid (väljavõtet politsei väljakutsete registreerimise andmebaasist või kõnesalvestist häirekeskusesse jms) sellise teate olemasolu kohta kohtule esitatud pole. Seega pole isegi teada, millal selline teade tegelikult kõrvalise isiku poolt politseile/häirekeskusele edastati. Politsei vormikaamera salvestis algab 13.07.2025 kell 18.08, kui politseipatrull jõuab Otepää bussijaama juurde ja siseneb bussijaama. Salvestiselt nähtub, et politseiametnikud ei vaheta patrullautos ega sealt väljudes ühtki sõna ei omavahel ega bussijaama ees seisvate inimestega, vaid sisenevad joonelt ooteruumi. Samuti ei pöördu ükski bussiootaja saabuvate politseinike poole ei verbaalselt ega ka kehakeeles, et väljendada oma häiritust. Kõik kaamera vaatevälja jäänud inimesed tegelevad oma tegevustega edasi ja ei lase endid saabuvast patrullist segada. Mõlemal pool bussijaama ooteruumi sissepääsu on pingid ning ühel neist on vaba ruumi ka istumiseks. Politseiametnike bussijaama sisenemise järel nähtub, et ooteruumis on kolm pinki, millest ühel magab menetlusalune isik. Ruumis ühtki teist kõrvalist isikut ei ole ega kogu salvestise jooksul ka ei sisene. Ruumi üldine interjöör on puhas, maas ei vedele prügi ega konisid, ei hõlju sinist suitsupilve. P. Laanetu välimus on korrektne, samuti on tema jutt adekvaatne ning väljendusviis viisakas ja rahulik ning ta allub politseiametniku korraldustele. Salvestiselt ilmneb, et politseiametnikud ei pea vajalikuks P. Laanetu joovet kontrollida ning seda pole tehtud hiljemgi, sest materjalide hulgas joobe tuvastamise protokolli pole. Siit omakorda järeldub, et juhul kui P. Laanetu oli sel päeval alkoholi tarvitanud, polnud ta sellises seisundis, et seda oleks olnud vaja ametnike poolt kontrollida ja sellest tulenevalt meetmeid tarvitusele võtta (näiteks kainenemisele paigutada). On ka ilmselge, et kui keegi bussijaamas viibinuist sel päeval mingil ajahetkel tõepoolest tugevas joobes suitsetavast isikust Otepää bussijaamas teatas, ei saanud tõenäoliselt selleks isikuks 7 pool tundi hiljem olla P. Laanetu. Kindlasti ei kainene inimene tugevast joobeseisundist adekvaatsuseni nii lühikese ajavahemikuga, keskmiselt kaob alkohol inimese organismist kiirusega 0,1 promilli tunnis (vt https://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholi-toime/purjusolek-jajoobeastmed/).
  3. Salvestiselt nähtuva pinnalt ei saa teha ühtki järeldust, et P. Laanetu tegevus oleks bussijaamas viibinuid kuidagigi häirinud või teinud võimatuks ooteruumi kasutamist, ükski neist oma häiritust mingil viisil ei väljenda. Bussijaama ooteruumis oli puhas põrand, samuti näisid pingid puhtad. Ooteruumis oli võimalik reisijatel soovi korral kahte vaba pinki kasutada. Mõlemal pool bussijaama ooteruumi sissepääsu on pingid ning ühel neist on vaba ruumi ka istumiseks, sellest hoolimata nii mõnigi reisija ootas bussi seistes. Seega ei teinud P. Laanetu tegevus (ooteruumi pingil magamine) võimatuks bussijaama ooteruumi sihipäraselt kasutada. Kohtuväline menetleja ei ole toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et P. Laanetu tegevus kedagi häiris või ohustas. Seega menetlusaluse isiku tegu ei vasta KarS § 262 lg 1 objektiivsele koosseisule hoolimata sellest, et

§ 55lg 1 p 6 rikkumine on tuvastatud.

Seega tuleb väärteomenetluse selles süüdistuses lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o. väärteokoosseisu puudumise tõttu. 26. Teiseks heidetakse P. Laanetule ette süüdistuse faabulas ka

§ 55lg 1 p 7 sätestatud keelu rikkumist, sest P.

Laanetu viibis Otepää ühistranspordipeatuses ning lõhkus klaasist alkoholipudeli „Ehe viin“, kui see kukkus põrandale, mis ei ole jäätmete panekuks ettenähtud koht.

§ 55

lg 1 p 7 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige reostada, rikkuda, hävitada või ümber paigutada avalikus kasutuses olevat asja või kasutada seda muul kui ettenähtud otstarbel, sealhulgas panna jäätmeid mujale kui selleks ettenähtud kohta, reostada veekogu või purskkaevu. P. Laanetu on tunnistanud, et kui politsei ta äratas, lõhkus ta ärgates klaasist alkoholipudeli „Ehe viin“ ära. Kohtule esitatud politseiametniku vormikaamera salvestiselt nähtub, et politseiniku äratamise peale P. Laanetu ärkab ja ajab end istuli ning soovib lahkuda, et minna koju ootepaviljoni ees peatunud bussiga. Politseinik takistab teda küsitlemiseks ning P. Laanetu võtab taas pingil istet. Seejärel on kuulda kolinat ja klaasiklirinat. P. Laanetu tõuseb pingilt püsti ja hakkab ukse poole liikuma, kuid politseinik takistab teda taas ning palub oodata ja ära koristada. P. Laanetu hakkab seepeale põrandalt korjama klaasitükke ning neid kõrval olevasse prügikasti viskama. Kohus on seisukohal, et iseenesest isiku enda omandis oleva eseme kukkumist ja purunemist avalikult kasutatavas kohas ei saa ette heita – asjad eluliste tegevuste käigus ikka kukuvad ning purunevad. Siiski P. Laanetu ei püüdnudki talle kuulunud purunenud eseme kilde kokku korjata ja tekkinud jäätmeid selleks ettenähtud kohta (prügikasti) panna, vaid püüdis koheselt ruumist lahkuda. Alles politseiametniku märkuse peale hakkas klaasikilde prügikonteinerisse asetama. Selline käitumine on paigutatav

§ 55lg 1 p 7 nimetatud tegevuse alla. 27. Sellegi süüdistuse episoodi osas tuleb väärteo kvalifitseerimiseks Kar

S § 262 järgi tuvastada sellised asjasse mittepuutuvad isikud, keda süüdlase tegevus häiris või ohustas (RKKK 4-16-6493/27, RKKK 4-24-3137). P. Laanetule koostatud kiirmenetluse otsuse süüdistuse faabulas pole välja toodud konkreetset isikut või konkretiseerimata isikuid, kelle rahu rikuti. Veelgi enam, pole isegi mainitud, et P. Laanetu tegevus, s.o jäätmete (purunenud klaaspudeli kildude) selleks mitteettenähtud kohta (prügikasti) panemata jätmine ühistranspordi peatuses oleks üleüldse selles kohas viibinud kõrvalistele inimestele häiriv või neid (nende tervist) mingil viisil ohustav. Riigikohtu 23.03.

  1. a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-9-05 on selgitatud, et kiirmenetluse otsuses tuleb lühidalt, 8 kuid ammendavalt kirjeldada faktilisi asjaolusid, mida hinnates otsustatakse, kas isik on pannud toime väärteo või mitte - teokirjelduse alusel peab olema võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo.
  2. Seega on kiirmenetluse otsuses P. Laanetule esitatud etteheide puudulik. Kuna kiirmenetluse otsuses olid käesoleva kohtuotsuse punktis 27 nimetatud asjaolud kajastamata, ei võimalda rikkumise kirjeldus hinnata KarS § 262 lg 1 koosseisu täidetust. Seega on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada
  4. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 183 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kaitsja on käesolevas asjas esitanud taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks summas 193,44 eurot. Kohtu hinnangul kuulub taotlus rahuldamisele ning menetluskulud tuleb VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 183 lg 1 alusel jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Annemarie Gerassimov kohtunik 1 Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et juhul kui P. Laanetule esitatud süüdistus oleks korrektne ja kõiki teo kvalifitseerimiseks vajalikke asjaolusid saaks analüüsida ning selle tulemina väärteo toimepanemist jaatada, poleks siiski otstarbekas menetlusalust isikut sellise rikkumise eest karistada. Rikkumine oli nii marginaalne – ta ei lõhkunud pudelit tahtlikult ning reageeris märkusele viivitamatult tõstes pudelikillud pingi kõrval olnud prügikasti. Sellise käitumise puhul oleks otstarbekas piirduda üksnes hoiatusega VTMS § 31 alusel. 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.