Obsah (7)

§ 2§ 12§ 15§ 18§ 56§ 47§ 48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2025, Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-25-1939 (2603,25,000254) Kohtunik Anu Vilt (kirjalikus menetlus

§-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sudip Sunar Kumarile määratud rahatrahv on oluliselt väiksem sanktsiooni keskmisest määrast. Karistuse määramisel on arvestatud asjaoluga, et tal ei ole kehtivaid karistusi ning hinnatud on ka karistusseadustiku § 57 ja § 58 olevaid karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Politsei- ja Piirivalveamet on seisukohal, et antud trahv mõjutab isikut edaspidi käituma seadusekuulekalt, mis on ka rahatrahvi kui karistuse peamine eesmärk. Välismaalane, kes on võtnud nõuks tulla tööle Eesti Vabariiki peab ennast kurssi viima Eestis kehtivate töötamist reguleerivate õigusaktidega. Kohtu põhjendused

1. Kohus, tutvunud Sudip Kumar Sunari kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses. Nimetatud õigusnormi kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse osas ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused, muuhulgas selgitades välja kas esineb väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, kas väärteoprotokollis kirjeldatud tegu leidis aset, kas see on õigesti kvalifitseeritud, kas karistus on määratud kooskõlas selle kohaldamise alustega jm. 11.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KrMS § 61 lg 1, 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

1. VMS § 104 lg 2 kohaselt on Eestis ajutiselt viibival välismaalasel keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud, välja arvatud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel. Sellest tulenevalt on välismaalasest töötajal hoolsuskohustus kontrollida enne tööle asumist, et tal on õigus Eestis töötada. Muuhulgas tuleb kontrollida seda, kas tema tööandja on lühiajalise töötamise registreerinud.
2. VMS § 106 lg 1 sätestab, et lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.
3. VMS § 304 näeb ette vastutuse Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise eest ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.
4. Kohus, uurinud kõiki väärteotoimikus olevaid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, samuti analüüsinud poolte seisukohti, leiab, et rikkumine on õigesti kvalifitseeritud VMS § 304 järgi.
5. Puudub vaidlus selles, et Sudip Kumar Sunar on välismaalane, kellel oli õigus Eestis viibida. Väärteoasja toimikus on Sudip Kumar Sunari passi nr XXX koopia, millest nähtub, et Sudip Kumar Sunar on XXX kodanik. Pass on välja antud 18.09.2019 ja kehtib kuni 17.09.
6. Samuti on toimiku materjalides Soome Vabariigi elamisloa nr XXX koopia, mis kehtib kuni 31.07.
7. VMS § 44 lg 3 kohaselt võib Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisloa või pikaajalise viisa alusel Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul. Kokkuvõtlikult saab järeldada, et Sudip Kumar Sunar on välismaalane, kes viibis Eesti Vabariigis seaduslikul alusel.
8. Samuti puudub vaidlus selles, et Sudip Kumar Sunaril puudus seisuga 29.04.2025 kehtiv lühiajalise töötamise registreering Politsei- ja Piirivalveametis ning et ta viibis Võru maakonnas XXX lageraie langil piiriäärsel alal ja teostas seal metsaistutustöid. Kohapeal selgus, et Sudip Kumar Sunar oli lähetatud Soome ettevõtte XXX poolt Eesti ettevõttesse XXX ning Maksu- ja Tolliameti töötajate registri väljatrükilt nähtub Sudip Kumar Sunari töötamine ettevõttes XXX ajavahemikel 20.04.2025 kuni 25.04.
9. 29.04.2025 Sudip Kumar Sunari suhtes kehtivat kannet töötamise registris ei olnud. Toimiku materjalide hulgas on ka Tööinspektsiooni poolt esitatud teade nr 3-9/25/507, mille kohaselt on Sudip Kumar Sunar lähetatud Soome ettevõttest XXX Eesti Vabariigi ettevõttesse XXX.
10. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kinnitust on leidnud Sudip Kumar Sunari töötamine Soome ettevõttes XXX ja sealt tema lähetamine Eesti ettevõttesse XXX. Seisuga 29.04.2025 ei omanud ta kehtivat lühiajalise töötamise registreeringut Politsei- ja Piirivalveametis, millega täitis Sudip Kumar Sunar VMS §-s 304 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu, rikkudes VMS § 104 lg
11. 19.

§ 12

lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus (kergemeelsus ja hooletus).

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 18

lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus.

§ 18

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

1. Kohus on seisukohal, et Sudip Kumar Sunar pani talle etteheidetava teo toime hooletusest. Ka oma kaebuses viitab Sudip Kumar Sunar sellele, et asus tööle heas usus ning ei olnud teadlik, et tööandja peab registreerima ka tema lühiajalise töötamise. VMS § 11 kohaselt on Eestis ajutiselt viibiv või Eestis elav välismaalane kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte. Olles lähetatud Soome ettevõtte XXX kaudu Eesti ettevõttesse XXX tööle, oli Sudip Kumar Sunaril kohustus viia ennast eelnevalt kurssi Eesti õiguskorraga ning teha endale selgeks õigusaktid, mis reguleerivad välismaalaste töötamist Eestis. Siinjuures on oluline, et vastutus vastavate õigusaktide täitmise eest lasub ka töötajal endal. Seega oleks Sudip Kumar Sunar tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral jõudnud selleni, et ka lühiajaline töötamine tuleb enne tööle asumist Politsei- ja Piirivalveametis registreerida ning sellise registreeringu puudumisel ei ole võimalik Eestis töötada.
2. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul on Sudip Kumar Sunari käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud VMS §-s 304 järgi. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Kohtu seisukoht Sudip Kumar Sunarile määratud karistuse osas
3. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo piiri-ja migratsioonijärelevalvetalituse järelevalveametnik Tiina Oss, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 3-1 mõttes pädev otsust koostama. Väärteoasja materjalidest ei ilmne, et kohtuväline menetleja on kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades eiranud väärteomenetlusõiguse nõudeid.
4. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukohtade ja Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-6-17 p 9). 24. VMS § 304 näeb Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise eest karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kuivõrd eeltoodud paragrahvis ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see

§ 47

lg-st 1, mille kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi üks kuni kolmsada trahviühikut.

§ 47

lg 1 lause 2 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 8 eurot. Seega peab Sudip Kumar Sunarile mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 1300 trahviühikut (s.o 8-2400 eurot). Sanktsiooni keskmine oleks 150 trahviühikut ehk 1200 eurot. Kaebuse esitaja poolt toime pandud tegu on karistatav ka arestiga, mida saab mõista kuni 30 päeva (

§ 48). 25.

Kohtuväline menetleja on karistuse määranud tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Karistuse määramisel on arvesse võetud

§ 56

sätestatud asjaolusid, s.h süü suurust, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud karistusega ning leiab, et karistus on proportsionaalne, arvestades süü suurust kui üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Sudip Kumar Sunarile mõistetud karistus 60 trahviühikut, s.o 480 euro suuruse rahatrahvi näol sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

1. Kuigi otsuses ei ole otsesõnu viidatud puhtsüdamlikule kahetsusele, saab tuvastatud asjaoludest ja kaebusest siiski järeldada, et menetlusalune tunneb juhtunu osas kahetsust. Vaatamata sellele, ei näe kohus võimalust karistuse vähendamiseks, sest määratud karistus on juba kooskõlas süü suurusega ning vastutust kergendavate-raskendavate asjaoludega.
2. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, mistõttu tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Anu Vilt