Obsah (7)

§ 2§ 12§ 15§ 18§ 56§ 47§ 48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2025, Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-25-1933 (2603,25,000249) Kohtunik Anu Vilt (kirjalikus menetlus

§-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nirmal Rokale määratud rahatrahv on oluliselt väiksem sanktsiooni keskmisest määrast. Karistuse määramisel on arvestatud asjaoluga, et tal ei ole kehtivaid karistusi ning hinnatud on ka karistusseadustiku § 57 ja § 58 olevaid karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Politsei- ja Piirivalveamet on seisukohal, et antud trahv mõjutab isikut edaspidi käituma seadusekuulekalt, mis on ka rahatrahvi kui karistuse peamine eesmärk. Välismaalane, kes on võtnud nõuks tulla tööle Eesti Vabariiki peab ennast kurssi viima Eestis kehtivate töötamist reguleerivate õigusaktidega. Kohtu põhjendused

1. Kohus, tutvunud Nirmal Roka kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses. Nimetatud õigusnormi kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse osas ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused, muuhulgas selgitades välja kas esineb väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, kas väärteoprotokollis kirjeldatud tegu leidis aset, kas see on õigesti kvalifitseeritud, kas karistus on määratud kooskõlas selle kohaldamise alustega jm. 11.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KrMS § 61 lg 1,2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

1. VMS § 104 lg 2 kohaselt on Eestis ajutiselt viibival välismaalasel keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud, välja arvatud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel. Sellest tulenevalt on välismaalasest töötajal hoolsuskohustus kontrollida enne tööle asumist, et tal on õigus Eestis töötada. Muuhulgas tuleb kontrollida seda, kas tema tööandja on lühiajalise töötamise registreerinud.
2. VMS § 106 lg 1 sätestab, et lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.
3. VMS § 304 näeb ette vastutuse Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise eest ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.
4. Kohus, uurinud kõiki väärteotoimikus olevaid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, samuti analüüsinud poolte seisukohti, leiab, et rikkumine on õigesti kvalifitseeritud VMS § 304 järgi.
5. Puudub vaidlus selles, et Nirmal Roka on välismaalane, kellel oli õigus Eestis viibida. Nirmal Roka isikusamasus on tuvastatud XXX passi nr XXX alusel. VMS § 44 lg 3 kohaselt võib Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisloa või pikaajalise viisa alusel Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul. Kokkuvõtlikult saab järeldada, et Nirmal Roka on välismaalane, kes viibis Eesti Vabariigis seaduslikul alusel.
6. Samuti puudub vaidlus selles, et Nirmal Rokal puudus seisuga 29.04.2025 kehtiv lühiajalise töötamise registreering Politsei- ja Piirivalveametis ning et ta viibis Võru maakonnas XXX lageraie langil piiriäärsel alal ja teostas seal metsaistutustöid. Kohapeal selgus, et Nirmal Roka oli lähetatud Soome ettevõtte XXX poolt Eesti ettevõttesse XXX29.04.2025 Nirmal Roka suhtes kehtivat kannet töötamise registris ei olnud. Toimiku materjalide hulgas on ka Tööinspektsiooni poolt esitatud teade nr 3-9/25/489, mille kohaselt on Nirmal Roka lähetatud Soome ettevõttest XXX Eesti Vabariigi ettevõttesse XXX.
7. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kinnitust on leidnud Nirmal Roka töötamine Soome ettevõttes XXX ja tema lähetamine Eesti ettevõttesse XXX. Seisuga 29.04.2025 ei omanud ta kehtivat lühiajalise töötamise registreeringut Politsei- ja Piirivalveametis, millega täitis Nirmal Roka enda tegevusega VMS §-s 304 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu, rikkudes VMS § 104 lg
8. 19.

§ 12

lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus (kergemeelsus ja hooletus).

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 18

lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus.

§ 18

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

1. Kohus on seisukohal, et Nirmal Roka pani talle etteheidetava teo toime hooletusest. Ka oma kaebuses viitab Nirmal Roka sellele, et asus tööle heas usus ning ei olnud teadlik, et tööandja peab registreerima ka tema lühiajalise töötamise. VMS § 11 kohaselt on Eestis ajutiselt viibiv või Eestis elav välismaalane kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte. Olles lähetatud Soome ettevõtte XXX kaudu Eesti ettevõttesse XXX tööle, oli Nirmal Rokal kohustus viia ennast eelnevalt kurssi Eesti õiguskorraga ning teha endale selgeks õigusaktid, mis reguleerivad välismaalaste töötamist Eestis. Siinjuures on oluline, et vastutus vastavate õigusaktide täitmise eest lasub ka töötajal endal. Seega oleks Nirmal Roka tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral jõudnud selleni, et ka lühiajaline töötamine tuleb enne tööle asumist Politsei- ja Piirivalveametis registreerida ning sellise registreeringu puudumisel on keeld töötada ka lühiajaliselt.
2. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul on Nirmal Roka käitumises tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud VMS §-s 304 järgi. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Kohtu seisukoht Nirmal Rokale mõistetava karistuse osas
3. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo piiri-ja migratsioonijärelevalvetalituse grupijuht Kevin Keerov, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 3-1 mõttes pädev otsust koostama. Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid.
4. Kohtupraktikas välja kujunenud ja Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-6-17 p 9). 24. VMS § 304 näeb Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise eest karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kuivõrd eeltoodud paragrahvis ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see

§ 47

lg-st 1, mille kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi üks kuni kolmsada trahviühikut.

§ 47

lg 1 lause 2 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 8 eurot. Seega peab Nirmal Rokale mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 1-300 trahviühikut (s.o 8-2400 eurot). Sanktsiooni keskmine oleks 150 trahviühikut ehk 1200 eurot. Kaebuse esitaja poolt toime pandud tegu on karistatav ka arestiga, mida saab mõista kuni 30 päeva (

§ 48). 25.

Kohtuväline menetleja on karistuse määranud tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Karistuse määramisel on arvesse võetud

§ 56

sätestatud asjaolusid, s.h süü suurust, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud karistusega ning leiab, et karistus on proportsionaalne arvestades süü suurust kui üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Nirmal Rokale mõistetud karistus 60 trahviühikut, s.o 480 euro suuruse rahatrahvi näol sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

1. Kuigi otsuses ei ole otsesõnu viidatud puhtsüdamlikule kahetsusele, saab tuvastatud asjaoludest ja kaebusest siiski järeldada, et menetlusalune isik tunneb juhtunu osas kahetsust. Vaatamata sellele, ei näe kohus võimalust karistuse vähendamiseks, sest määratud karistus on juba kooskõlas süü suurusega ning vastutust kergendavate-raskendavate asjaoludega.
2. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Anu Vilt