lg 1), millest tuleneva tasu nõude eelduseks on kehtiv leping, kokkulepe tasu kohta, et teenus on osutatud ja vastu võetud. Kui aga lepinguga oli kokku lepitud, et teenuseosutaja esitab töö eest regulaarselt tasuarveid, mis muutuvad sissenõutavaks arvel näidatud kuupäeva möödudes, ei tule hagejal töö tegemist ega vastuvõtmist tõendada. Seega üksnes arvest ei piisa nõude rahuldamiseks. Hagis toodud väide, et esitati interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni teenust, ei võimalda aru saada, millist konkreetset teenust kostjale siis esitati. Samuti ole hageja esile toonud kokkulepet tasu suuruse kohta. Kohtule esitatud kliendilepingus ega seadmete kasutuslepingus sideteenuse tasu ei ole. Ka ei ole hageja esile toonud lepingu punkti, millest nähtuks, et T AS ja kostja vahel oleks olnud eelpoolkirjeldatud kokkulepe arvete kohta. Hageja majandustegevuseks on võlgade sissenõudmine ning hagejat esindab magistrikraadiga jurist, kellele hageja on enda väitel tasunud osutatud õigusabi eest. Hageja, sama esindajat kasutades, on esitanud suurel hulgal samaliigilisi hagisid ka varem. Vaatamata kohtu poolt mitmel korral antud selgitustele ei ole hageja välja toonud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Sellest tulenevalt jääb hageja nõue rahuldamata võimaliku interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni teenuse tasu osas.
Seega tuleb nõude eeldusena tuvastada, kas üürileping on lõppenud.
lg 2 sätestab tingimused kohustuse täitmise asemel (st seadme tagastamise nõude) kahju hüvitamise nõudele. Kohus selgitas hagejale, et selle nõude eeldusena tuleb esmalt tuleb esile tuua, et seadmete tagastamise kohustus on tekkinud, st esile tuua, et seadmed on kostjale üle antud ning et üürileping on lõppenud (
). Seejuures tuleb esile tuua, et järgiti üürilepingu lõpetamise tingimusi (seaduses ja lepingus). Teiseks tuleb hagejal esile tuua
Samuti tuleb viidata vastavatele lepingulistele kokkulepetele (punkti täpsustega), kui need olemas olid ning selgitada kahjuhüvitise summa kujunemist. Üldtingimuste osas tuleb hagejal esile tuua, kuidas üldtingimused lepingu osaks saanud olid. Vaatamata eeltoodule ei ole hageja esile toonud, millal, millises vormis ja kuhu saatis T AS lepingu üles ütlemise tahteavalduse ning millistel asjaoludel T AS lepingu üles ütles (kas korraliselt või erakorraliselt, kui erakorraliselt, siis kas järgiti seaduses ja lepingus toodud üles ütlemise tingimusi). 6.2.
lg 3 ja 4 kohaselt võib üürileandja üürilepingu
lg 1 alusel (st põhjusel, et üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri maksmisega) üles öelda, kui ta on andnud üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja, hoiatades, et antud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles. Täiendava tähtaja andmisel võib üürileandja määrata, et kui üürnik täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, loeb üürileandja pärast selle möödumist lepingu ülesöelduks. See, kas leping on sõlmitud või üles öeldud, on õiguslik hinnang, mille annab kohus faktiliste asjaolude pinnal, kontrollides normides sätestatud eelduste täidetust. Ka seda selgitas kohus hagejale menetlusse võtmise määruses (dtl 96-97). Nagu öeldud, ei ole hageja, vaatamata kohtu poolt antud selgitustele esile toonud asjaolusid, mille pinnalt kohus saaks tuvastada, et leping on kehtivalt üles öeldud, seetõttu tuleb seadme hüvitise nõue jätta rahuldamata, sest eelpooltoodud nõude eeldused on täitmata.
kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et
on loodud eesmärgiga lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut kinnitab ka
2 eelnõu seletuskiri.
ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Hageja ei ole seda teinud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.