← Eesti

2-25-116959/13

Obsah (6)§ 150§ 64§ 430§ 428§ 168§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Katalyn Tähismaa Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-116959 Tsiviilasi MAVE VARAHALD

) § 428 lg 1 p-s 4 ning

§-s 432 sätestatud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Hageja taotleb vastavalt

§ 150

lg 2 p-le 1 poole tsiviilasjas nr 2-25-116959 tasutud riigilõivust tagastamist OÜ ADVOKAADIBÜROO RASK arveldusarvele nr XXX (XXX). Pooled on

§ 64

lg 2 alusel kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 1 (ühe) päevani. 2 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 6.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. VÕS § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 7.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

8. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. 9.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale käesolevaks hetkeks tekkinud hageja menetluskuludest 50%, s.o 1970,50 eurot 05.11.2025 seisuga ning muus osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. 10. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

§ 150

lg 3 järgi ei tagastata avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. 11. Hageja esindaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse esitamisel 02.07.2025 riigilõivu 69,71 eurot ja hagi esitamisel 21.08.2025 riigilõivu 525,29 eurot, kokku 595 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ei tagastata (

§ 150lg 3).

Seega tagastamisele kuulub pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 262,65 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda OÜ Advokaadibüroo RASK arvelduskontole nr XXX (XXX). 12.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.