Obsah (11)

§ 1043§ 128§ 1045§ 1050§ 104§ 127§ 132§ 139§ 140§ 113§ 94

2-21-17438 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik Kohtuasi Hagihind Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised 2-21-17438 25. aprill 2025, Tallin

) § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hageja ei ole tuginenud ja kohus ei tuvastanud, et hageja nõue tuleneks pooltevahelisest lepingust. Hageja nõue saaks seega põhineda esmajoones kahju õigusvastasel tekitamisel ja nõude aluseks on vastavalt

§ 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 lg 1.

12.

§ 1043

kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt. Kui puudub mõni objektiivse teokoosseisu element, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta (vt nt RKTKo 14.10.2008, 3-2-1-75-08, p-d 6, 12).

1. Kohus asub seisukohale, et hageja on välja toonud ja tõendanud, et kostja Sooranna tänaval tehtud kaevetööde käigus 2021 kevadel vigastas Sooranna tn 3 kinnistu omanikule kuuluvat maa-alust elektrikaablit, mille tõttu tekkisid Sooranna tn 3 kinnistul elektririkkest tingitud häired elektriseadmete kasutamisel.
2. Kohus leiab, et elektrikaabli vigastamine nimelt kostja tehtud kaevetööde käigus on tõendatud esiteks hagejaga kaevetööde lõpetamise teemal (vt e-kirjad dtl 15, 18) suhelnud kostja töötaja A. L.e (e-posti aadressilt XXX ja XXX) poolt kostja nimel saadetud e-kirjadega, milles tunnistab hagejale, et Sooranna tänava kaevetööde kohas oli elektrikaabel ja töömehed olid seda vigastanud, kuid ei olnud vigastust korralikult kõrvaldanud. A. L. kostja nimel avaldas valmisolekut nii parandustööde tegemiseks kui sellega seotud kulude kandmiseks (dtl 24, 25, 30). Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et A. L. tegutses seejuures kostja ülesandel ja teadmisel (vt nt 18.06.2021 e-kiri, akti juhatusele edastamisest, dtl 28). Elektririkke olemasolu ja selle põhjustanud vea asukoht on täiendavalt tõendatud elektriku A. K. 02.06.2021 paikvaatuse aruandega (dtl 20-23), mille järgi elektrisüsteemi kasutamisel ilmnenud rikete (kodumasinad ei lähe tööle, hõõgpirniga valgustid põlevad tuhmilt ja pinge on kõikuv) võimalike põhjuste väljaselgitamise tulemusena selgus, et vahekilbi ja hoone peajaotuskilbi sisendi vahel kulgevas maakaablis on PEN-juhise (ühildatud kaitse- ja neutraaljuhis) katkestus. 5/10 2-21-17438 Aruandele lisatud joonise põhjal ulatub maakaabel Sooranna tn 3 kinnistul asuvast suvilast kuni Sooranna tänava kinnistute nr 3, 5 ja 7 vahelisele alale, s.o alale, kus kostja tegi kaevetöid. Hagejale E-Service AS-i poolt antud ülevaate (esitatud hageja 03.06.2021 e-kirjas kostjale; dtl 127;) põhjal oli tuvastatud rike täpselt veekraani paigalduse kõrval. Täpsustavalt tuuakse välja, et puruks oli tõmmatud ja polnud taastatud kaablikanalisatsioon, kaabli isolatsiooni oli vigastatud ja seda ei olnud parandatud, tehtud muhvühendus oli teostatud väga ebakvaliteetselt (ühendused olid pressitud klemmidega; termokahanev hülss oli vett täis: 0 ja faas ühendused olid sisuliselt lahtised) ning nii muhvühenduse 0 klemmi kui ühe faasi ühendus olid puruks. E-Service AS tegi parandustööna uued muhvühendused ja vahetasid lõigus välja kogu kaabli (dtl 127). Eelneva põhjal E-Service AS poolt kindlakstehtud kaabli vigastuse kirjeldus vastab elektriku A. K. tuvastatud rikke olemusele (s.o maakaablis PEN-juhise katkestus) ja ühtlasi täpsustab konkreetse rikkekoha. Kohtu hinnangul jäävad eeltoodud tõenditest nähtuva põhjal kostja (seejuures pooltevahelise kirjavahetuse põhjal esmakordselt alles kohtumenetluses esitatud) vastuväited E-Service AS-i tööde aktile põhjusel, et ei selgu, kus asus ja milles täpselt seisnes likvideeritud rike, kas see asus kostja paranduskohal ning kas see oli olemas või tekkis alles kaabli lahtikaevamise käigus, paljasõnalisteks. Kohus leiab, et hageja kirjeldatud sündmuste kronoloogia alates kaevetööde tegemisest kuni E-Service AS-i poolt rikke kõrvaldamiseni ning E-Service AS-i kirjeldus kinnitavad nii rikke seost kostja tegevusega kui ka välistavad võimaluse, et rike (s.o kaabli vigastus) tekkis alles kaabli lahtikaevamisel ja selle tagajärjel. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla või lükkaksid ümber selle, et Sooranna tn 3 kinnistul elektririkke põhjuseks olev kaabli vigastamine toimus nimelt kostja tegevuse tulemusena, s.h nii hagis näidatud ajal kui kohas.
3. Kohus leiab, et hageja on tõendanud kostja tegevuse tagajärjel Sooranna tn 3 omanikule kahju tekkimise. Elektriku A. K. aruande põhjal on PEN-juhi ühenduse puudus ohtlik elektririke, mille tõttu ebasoodsal olukorral faasipinge, mille väärtus normaaljuhul on 230V±10%, võib tõusta ühel faasil – seega ka suvilas olevates pistikupesades - liinipinge (400V) lähedale (reaaljuhtudel üle 300V) ning enamkoormatud faasil võib pinge langeda mõnekümne voldini. Selle tulemusel võivad rikneda elektriseadmed ja tekkida ka põlengu oht ning inimesele on oht sattuda ohtliku pinge alla. Hageja tellis pärast elektririkke kindlakstegemist vastavalt elektriku juhistele kaabli parandustööd E-Service AS-lt. Viimase poolt hagejale esitatud 28.06.2021 Sooranna 3, Tallinn teostatud tööde üleandmise-vastuvõtuakti (dtl 37) ja 30.09.2021 arve nr 2104388 (dtl 38) järgi kuulus tööde eest tasumisele 3424,80 eurot (koos käibemaksuga). Hageja tasus võlgnetava summa 17.10.
4. Tegemist on seega

§ 128

lg-s 3 nimetatud otsese varalise kahjuga, mis hõlmab ka kahju tekitamisega seoses kantud (mõistlikke) kulusid. 16. Kahju tekitamine on eelduslikult õigusvastane muu hulgas juhul, kui see tekitati omandi rikkumisega (

§ 1045lg 1 p 5).

Kostja poolt kaevetööde käigus Sooranna tn 3 omanikule kuuluva kaabli lõhkumise ja seejärel selle ebaõnnestunud parandamisega rikkus kostja kaabli omaniku omandiõigust, mistõttu oli kahju tekitamine õigusvastane

§ 1045lg 1 p 5 mõttes.

17. Vastutusest (st kahju hüvitamise kohustusest) vabanemiseks peab kahju õigusvastaselt tekitanud isik tõendama kas

§ 1045

lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist või

§ 1050

lg 1 kohaselt käibekohustuse täitmist ehk välise hoolsuse järgimist (nt RKTKo 24.03.2021, 2-18-8345, p 13). 18. Kostja ei ole välja toonud ega tuginenud sellistele asjaoludele, mis oleksid käsitatavad õigusvastasust välistavate asjaoludena

§ 1045lg 2 järgi.

6/10 2-21-17438 19.

§ 1050

lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Olukorras, kus kannatanu nõuab tema asja kahjustamisega tekkinud kahju hüvitamist ja kahju tekitajal lasus hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud abinõud, et hoida ära kannatanu omandi kahjustamine (käibekohustus), saab

§ 1050

lg 1 järgi eeldada, et kahju tekitaja rikkus käibekohustust, mistõttu ta vastutab kannatanule eelduslikult käibekohustuse rikkumisega põhjustatud kahju eest. See tähendab et tulenevalt

§ 1050

lg-st 1 eeldatakse, et kahju tekitaja on olnud väliselt hooletu

§ 104lg 3 mõttes (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 26).

Kostja hoolsuskohustuse hindamisel

§ 1050

lg 1 järgi tuleb arvestada, kas ta kuulub oma tegevusvaldkonna poolest isikute gruppi, mille liikmetel lasub nende tegevuse iseloomu arvestades kõrgem hoolsuskohustus kui sellesse gruppi mittekuuluvatel isikutel (vt RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641, p 18.2; RKTKo 20.06.2013, 3-2-173-13, p 11) Kohus leiab, et käesoleval juhul oli kostjal oma majandustegevuse raames veetrassi kaevetööde tegemisel kohustus võtta kasutusele abinõud, mille rakendamist võib keskmiselt temaga sarnases tegevusvaldkonnas tegutsevalt isikult mõistlikult oodata, et hoida ära enda tegevuses teiste isikute õiguste rikkumine (vt nt RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 26.4). Juhul kui kostja selliseid abinõusid tarvitusele ei võtnud, on tema tegu

§ 1045

lg 1 p 5 rikkumise tõttu õigusvastane ja ta on ühtlasi õigusrikkumises

§ 1043mõttes süüdi.

Kuna käesolevas asjas on kostjaks juriidiline isik, ei saa ta ka vabaneda vastutusest

§ 1050

lg-s 2 ja § 1052 lg-tes 1 ja 2 sätestatud vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude tõttu (vt RKTKo 10.06.2015, 3-2-148-15, p 26). Kohus asub seisukohale, et antud juhul oleks kostja kaevetööde tegemisel saanud Sooranna tn 3 omanikule kahju tekkimist hoolika käitumisega vältida, kui ta oleks eelnevalt kontrollinud kaevetööde kohas võimalike maa-aluste kommunikatsioonide (s.h elektriliinide), mis võiksid kaevetööde käigus saada kahjustada, olemasolu, pöördudes vajadusel selleks võrguvaldajate poole. Kohus lähtub kostjal käibekohustuse esinemise hindamisel mh asjaolust, et eelkirjeldatud kontrolli tegemata jätmisel on kahju tekkimise tõenäosus tiheasustusega alal kaevetöid tehes üldjuhul suurem ning kostja pidi selle võimalusega arvestama. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et järgis kaevetööde tegemisel temalt oodatavat käibekohustust. Eeltoodust tulenevalt kostja vastutab Sooranna tn 3 omanikule kaabli vigastamisega põhjustatud kahju eest. 20. Deliktide puhul, kus teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (s.o

§ 1045

lg 1 p-d 1, 2, 3 ja 5), on üldjuhul seaduse kaitse-eesmärk

§ 127

lg 2 mõtte kohaselt piiritletud

-i 7. ptk vastavate sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa (

§-d 129-132) (RKTKo 26.09.2006, 3-2-1-53-06, p 13). Seega peab kahju hüvitamise nõude aluste esinemise korral kohus nõude ulatuse kontrollimisel käesolevas asjas kohaldama üksnes

§ 132

, mille lõike 3 esimese lause kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Varaline kahju

§ 132

lg 3 mõttes ei piirdu üksnes väljaminekutega, vaid hõlmab ka parandamise tööjõu- ja materjalikulu (RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379, p 10.5).

1. Hageja taotleb kostjalt kahjuna elektririkke kõrvaldamiseks tehtud kulutuste 3424,80 eurot koos viivistega hüvitamist. Hageja on põhjendanud tööde avariiväljakutsena tellimise vajadust elektriku tuvastatud elektririkke võimalike tagajärgede ohtlikkusega nii varale kui inimestele ja siit tuleneva kiireloomulisusega ning tema hinnangul ei esine seetõttu aluseid kahjunõude vähendamiseks. Kostja hinnangul on talle kinnitamiseks esitatud aktis kajastatud tööde maksumus ebamõistlikult kõrge võrreldes tavapäraselt sarnase rikke kõrvaldamiseks tehtava töö hindadega ning hagejal oli 7/10 2-21-17438 juba kevadel voolu kvaliteedi muutusest teadasaamisel piisavalt aega, et tellida tööd tavapärase turuhinnaga. Kostja toob eraldi välja, et juba kaevetööde maht 10 meetrit on ülepaistutatud ja tegelikult teostatud töö mahule mittevastav, samuti ei ole põhjendatud asenduskaabli pikkus 2 meetrit, kui rikke koht oli 600 euro eest juba tuvastatud. Kui hageja oleks pöördunud kostja poole, siis oleks viimane saanud tööd teostada kostja esitatud hinnapäringu põhjal maksumusega 1051,20 eurot. Hageja on ise põhjustanud endale kahju, tellides parandustööd turuhinnast kõrgema hinnaga.
2. Kohus selgitab, et asi tuleb parandada mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse. Riigikohus on leidnud, et kui kahjustatud isik laseb teha tarbetult kalli remondi, rikub ta

§ 139

lg-s 2 toodud kahju vähendamise kohustust, mis toob kaasa tema kahjuhüvitise vastava vähendamise (RKTKm 01.06.2023, 2-215187, p 16, edasiviide RKTKo 13.12.2011, 3-2-1-124-11, p 16). Kahju vähendamiseks peab kahju tekitaja esile tooma ja tõendama asjaolud, millest nähtub, et osaliselt põhjustas kahju tekkimise kahjustatud isiku tegevus (§ 139) või et esinevad §-s 140 nimetatud asjaolud. Nii § 139 kui ka § 140 kohaldab kohus ilma kohustatud isiku taotluseta: hüvitise vähendamiseks piisab sellest, et vähendamise asjaolud on esitatud (vt RKTKo 25.05.2015, 3-2-1-46-15, p 12, kohtupraktika ühtlustamine taotluse vajalikkusest).

§ 139

lg 1 kohaselt kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest ta vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

§ 139

lg 2 kohaselt ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või tegemata toimingu, mis oleks kahju vähendanud, kui temalt võis seda mõistlikult oodata. 23. Kohus asub kõiki tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et kuigi hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks on põhjendatud, kuulub hageja taotletud kahjuhüvitis siiski vähendamisele

§ 139

lg 2 alusel, kuivõrd osaliselt ei ole tegemist mõistliku, s.o vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohus leiab, et hagejal käesolevas asja väljatoodud asjaoludest tulenevalt puudus vajadus tellida elektririkke kõrvaldamine kiirväljakutsena, millise teenusega üldteadaolevalt kaasnevad ka oluliselt suuremad tasud. Hageja on menetluses läbivalt rõhutanud, et kuna elektrik A. K. keelas Sooranna tn suvilas elektri kasutamise, kuivõrd see kujutaks endast ohtu nii inimestele kui võib põhjustada elektriseadmete riknemise, oli tegemist ohtliku ja ajakriitilise olukorraga, mis vajas kohest lahendamist. Kohus hagejaga selles ei nõustu. Elektriku paikvaatuse aruandes esitatud lõppjärelduse kohaselt elektrik märkis, et tuvastatud elektririkke ohtlikkusest tulenevalt on tungivalt soovitav sellise olukorra tekkimisel hoone peajaotuskilbis vool välja lülitada, peatada elektritarbimine hoones ja kutsuda kohale rikkeabi elektririkke parandamiseks. Seega oli hagejal võimalik juba voolu väljalülitamisega vähemalt ajutiselt kõrvaldada elektririkkest lähtuv oht inimestele ja elektriseadmetele, puudus vajadus viivitamatuks rikkeabi kohale kutsumiseks. Samuti ei olnud hageja selgituse põhjal Sooranna tn 3 suvila tema alaliseks elukohaks, mis võiks õigustada kiireloomulisema ja sedavõrd kallima teenuse vajadust. Hagejal oli seega võimalus rikke kõrvaldamiseks eelnevalt küsida erinevaid pakkumisi või lasta kostjal seda teha. Kohus nõustub kostjaga, et poolte kirjavahetusest tuleneb, et kostja reageeris hageja pöördumisele kiiresti ning oli kohe valmis probleemiga tegelema ja kaasnevad kulutused kandma. Viimane asjaolu võib kohtu hinnangul anda aluse hageja taotletud kahjuhüvitise vähendamiseks ka

§ 140lg 1 alusel.

1. Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et E-Service AS 28.06.2021 tööde üleandmis-vastuvõtmisaktis teostatud tööd olid vajalikud rikke kõrvaldamiseks. Kostja on vaidlustanud üksnes tööde mahtu ja hinda. 8/10 2-21-17438 Kohus märgib esiteks, et asjas esitatud selgitustest ei nähtu, et elektririkke põhjustanud vea näol oleks tegemist eriliselt keerulise veaga, mis tingiks nimelt E-Service AS-lt kui antud valdkonnas suurema kogemusega teenuseosutajalt teenuse tellimise. Kohus, tutvudes poolte esitatud hinnapakkumiste ja täiendavate selgitustega, leiab kohtu eelpool esitatud seisukohta arvestades, et aktis esitatud tööde maksumust tuleb vähendada avariitööna teostatud tööde ja kasutatud materjali (kaablimuhv) osas. Võrreldes kostja esitatud Elsys OÜ ning hageja nõude aluseks olevat E-Service AS ja võrdluseks esitatud Tonito OÜ (dtl 69) ja Nordelect OÜ (dtl 71) hinnapakkumiste aktides esitatud kalkulatsioone, võib kohtu hinnangul asuda seisukohale, et avariitööna teostatud tööde hind on vähemalt 50-60% võrra suurem tavahinnaga tööde hinnast, kõige suurem erinevus seejuures on kaablirikke tuvastamise teenusel (s.o 50 eurot vs 600 eurot) (mööndes siiski erinevatest mõõtmisvahenditest ja -meetoditest tulenevat hinnaerinevust). Samuti kohus nõustub kostjaga, et põhjendatud ei ole arvestada tasu kaevetööde eest minimaalselt 10 meetri eest olukorras, kus tegelikult vajalikud (kohtu hinnangul vähemalt 5 meetrit, s.o tuvastatud rikke kohast 2,5 m kummaski suunas) ja reaalselt teostatud kaevetööd on väiksemas ulatuses. Samas kohus peab arvestatavateks hageja selgitusi selle kohta, et sõltumata kaevetööde mahust on töömasinate ja -vahendite transpordikulu sama, antud juhul on teenusepakkuja soovinud need katta miinimumsumma määramisega. Kohus märgib, et esitatud hinnapakkumistest ei ole kostja esitatul transpordi kulu eraldi välja toodud, kuigi reaalselt see siiski tekib. Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks määrata kostja poolt hüvitamisele kuuluv kahjusumma (28.06.2021 akti põhjal) järgmiselt: 1) kaabli rikkekoha määramine – 200 eurot; 2) kaevetööd tehisalal, tagasitäide, liiv, taastamine koos eeldatava transpordikuluga – 5 m kohta hinnaga 70 eurot/m, lisandub transpordikulu 350 eurot (arvestades tööde teostaja asukohta Tallinnas); 3) kaabli jätkumuhv – 100 eurot; 4) kaabel 0,4kV, AXMK 4x16, torus, paigaldusega - 24 eurot; 5) kaabli jätkumuhvi paigaldus – 200 eurot; 6) kaabli kontroll ja kaabli isolatsiooni mõõtmine – 80 eurot; 7) tööde juhtimine ja lülitamised – 120 eurot. Kokku kahjuhüvitis 1424 eurot, millele lisandub käibemaks 20% 284,80 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks seega välja mõista kahjuhüvitis 1708,80 eurot.
2. Hageja on taotlenud kostjalt kahjuhüvitiselt 3432,80 eurot viivise perioodi alates 17.10.2021-06.11.2021 eest summas 15,76 eurot (viivisearvestus dtl 40) ja lisanduva viivise alates 07.11.2021 seadusjärgses, s.o

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

§ 113

lg 1 esimese ja teise lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus rahuldab hageja viivisenõude, kuid mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise vähendatud kahjuhüvitiselt 1708,80 eurot alates 18.10.2021 (s.o hageja poolt E-Service AS-le teenuse eest tasumisele järgnevast päevast) kuni käesoleva otsuse tegemiseni (k.a) järgmiselt, arvestades

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäära muutumist: 1) 18.10.2021- 31.12.2022 (8 %) – 164,79 eurot; 2) 01.01.2023 – 30.06.2023 (10,50%) – 88,97 eurot; 3) 01.07.2023 - 31.12.2023 (12%) – 103,37 eurot; 4) 01.01.2024 – 30.06.2024 (12,50%) – 106,22 eurot; 5) 01.07.2024 – 31.12.2024 (12,25%) – 105,24 eurot; 6) 01.01.2025 – 25.04.2025 (k.a) (11,15%) – 60,03 eurot. 9/10 2-21-17438 Kostjalt tuleb hageja kasuks seega välja mõista otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 628,62 eurot ja lisanduv viivis kahjuhüvitiselt alates 26.04.2025

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus 26. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o põhinõudes 1708,80 eurot ja sellelt arvestatud seadusjärgses viivisenõudes. Nõude rahuldamise ulatuse hindamisena kohus selgitab, et sellise hagi hind hagi esitamise seisuga oleks olnud 1853,37 eurot (1708,80 eurot + viivis 7,87 eurot + viivis ühe aasta eest 136,70 eurot), mis moodustab hageja esitatud haginõudest hagihinnaga 3714,54 eurot umbes 50%. Seega tuleb jätta hageja menetluskuludest 50% kostja kanda ja 50% kostja menetluskuludest hageja kanda.
2. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.04.2025 kohtuotsus. 10/10