lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.
lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04.
lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272.76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282.31 eurot.
lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 3 Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine XXX-aastane tütar (dtl 23), kes elab ema juures ning keda vanemad peavad ühiselt ülal pidama. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest ja tema tavalisest elulaadist, arvestades hageja kõiki eluvajadusi, sh tema kasvatamise kulutusi ja võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi. Nimetatu eesmärgiks tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. III Esmalt annab kohus hinnangu lapse tavalisele elulaadile tulenevalt vanemate varalisest seisundist. Vaidlust ei ole selles, et vanemate igakuised sissetulekud on sarnases määras: emal 850.00 eurot bruto (dtl 277) isal 850.00 eurot neto (dtl 277). Mõlemal vanemal on ülalpidamisel alaealise lapsena hageja (dtl 276-277). Vanematele kuulub ühisvarana kinnistu XXX (dtl 277) ja äriühingu A OÜ osad (dtl 277). Lapse emale kuuluvad F OÜ osad ja lapse isale kuuluvad sõidukid Mitsubishi Colt (2008. a) ja Honda CRV (2008.a, dtl 277). Arvestades vanemate igakuist sissetulekut jm varalist seisundit on kaheldav lapse tavapärase elulaadi maht 1293.29 euro ulatuses kuus. Seda eriti olukorras, kus kostja ei ole menetluse kestel lapsele elatist tasunud ning hageja seaduslik esindaja on ainuisikuliselt taganud lapse igapäevase ülalpidamise (vt dtl 278). Kuna sel juhul ületaksid lapse igakuised vajadused enam kui 35% ulatuses ema igakuist sissetulekut. Lapse tavapärast elulaadi ei saa tagada pideva kolmanda isiku toetusega, kui vanemate käsutuses olevad rahalised vahendid seda ei võimalda. IV Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja igakuiste vajaduste suurusele. Hageja väitel on tema igakuised vajadused järgmised (vt dtl 17-19): - eluasemekulud sh kommunaalkulud 159.21 eurot, - internetikulu 8.50 eurot, - toidukulu 250.00 eurot, - riiete kulu, sh rahvatantsuriided, ujumistrenni riided 201.17 eurot, - hügieenitarvete ja ravimikulu kulu 90.00 eurot, - juuksurikulu 20.00 eurot, - lastepsühholoogikulu 10.00 eurot, - laste osteopaadi- ja ortotondikulu 172.08 eurot, - huviringikulu sh rahvatants ja ujumine 64.00 eurot, - koolikoti- ja treeningkotikulu koos koolitarvetega 28.00 eurot, - arvutikulu 20.83 eurot. - mööblikulu sh kirjutuslaud, tool, voodi, riiulid, kummut 102.00 eurot, - klassiraha 5.00 eurot, - raamatute ja kirjatarvete kulu 30.00 eurot, - vabaaja kulu sh teater, kino, ekskursioonid, reisid 30.00 eurot, - jalgratta- ja tõukerattakulu 47.50 eurot, - kingikulu 50.00 eurot, - käsiraha 5.00 eurot. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab koos ema ja ema abikaasaga. Hageja on esitanud eluasemekulude osas tõendeid järgmiselt: igakuine üürikulu 1/3 osas 216.67 eurot (dtl 25-30), igakuised kommunaalkulud keskmiselt 1/3 osas 101.76 eurot (dtl 46-51, dtl 52-64), igakuine 4 interneti kulu 1/3 osas 8.13 eurot (dtl 65-69). Seega on hageja igakuised eluasemega seotud kulud tõendatud 326.56 eurot ulatuses. Samas ei pea kohus neid lapse tavalisele elulaadile vastavaks, sest moodustavad ema sissetulekust u 40%. Ka kostja vaidleb kulude suurusele vastu. Seetõttu tuleb lugeda hageja igakuisteks mõistlikeks eluasemekulude suuruseks 120.00 eurot. Hageja on märkinud igakuise toidukuluna 250.00 eurot ning esitanud nimetatu kohta tõendeid (vt nt dtl 70, dtl 71). Kostja vaidleb kulule vastu. Kohus loeb nimetatud summa ülepaisutatuks. Kohus võtab arvesse hagejate vanust, sh kasvava organismi vajadust täisväärtusliku toidu järele, ning leiab, et hageja mõistlikuks ja põhivajadusi katvaks igakuiseks toidukuluks 7.00 eurot päevas, s.o 210.00 eurot kuus. Hageja on märkinud riiete kuluks 201.17 eurot sh rahvatantsuriided, ujumistrenni riided kohta (vt nt dtl 70-75). Kostja vaidleb kulule vastu. Hageja on kasvav XXX-aastaseks saav tütarlaps, kes tegeleb mitme huvialaga. Samas arvestades vanemate majanduslikku võimekust tuleb lugeda mõistlikuks hageja põhivajaduste hulka kuuluvaks igakuise riiete kuluna 90.00 eurot, s.o 1080.00 eurot aastas. Hageja on märkinud igakuise hügieenitarvete ja ravimikulu kulu 90.00 eurot hageja osas ning esitanud nimetatu kohta tõendeid (vt nt dtl 84), kuid ei ole tõendanud, et kulu on igakuiselt 90.00 eurot, s.o 1080.00 eurot aastas. Kostja vaidleb samuti kulu suurusele vastu. Kohus nõustub kostjaga selles, et hügieenitarvete ja ravimikulu on hageja osas ülepaisutatud. Kohus loeb hageja põhivajadusena hügieenikulu 30.00 eurot. Igakuine juuksurikulu 20.00 eurot vastab tavapärasele juuksurikulule ning tuleb lugeda põhjendatuks. Lastepsühholoogikulu osas 10.00 eurot ja laste osteopaadi- ja ortotondikulu osas 172.08 eurot on hageja esitanud vaid e-kirja soovitusliku ortodendi ravi osas (vt dtl 85). Kostja vaidleb kulule vastu. Kuna hageja ei ole tõendanud vaidlusaluse kulu olemasolu, siis kohus ei saa seda lugeda vältimatuks üldteadaolevaks kuluks. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on osalenud huviringides sh rahvatantsus ja ujumises (vt dtl 38, dtl 39, dtl 77, dtl 286). Kostja vaidleb osaliselt kulule vastu, kuna ei ole olnud sellest teadlik. Vanematel on ühine hooldusõigus ning seega kostja on nõustunud hageja treeningutes osalemisega, mille igakuine kulu on kokku 64.00 eurot. Huviringide kulu ei ole suurem üldteada olevast kulust kahele huvialale. Seetõttu loeb kohus tõendatuks hageja huvidele ja võimetele vastavate huviringide kuluks kokku 64.00 eurot. Hageja on esitanud tõendeid igakuise kooli- ja treeningkoti ning koolitarvete kulus osas, samuti klassiraha ja raamatute ja kirjatarvete kulu osas (vt nt dtl 76, dtl 79-83). Tõendid on esitatud erinevate kuude lõikes ning nende pinnalt ei saa asuda seisukohale, et igakuise kulu suuruseks on 63.00 eurot, s.o 756.00 eurot aastas. Kostja vaidleb kulule vastu. Kohus leiab, mõistlikuks hageja põhivajaduste hulka kuuluvaks igakuise kooli- ja treeningkoti ning koolitarvete kuluna tuleb lugeda 30.00 eurot. Hageja on märkinud arengu- ja meelelahutuskuluks 77.50 eurot kuus sh teater, kino, ekskursioonid, reisid, jalgratas, tõukeratas (vt nt dtl 86-87). Kostja vaidleb kulule vastu. Kohus loeb nimetatud summa ülepaisutatuks arvestades vanemate majanduslikku seisundit ning peab põhjendatuks ja lapse põhivajaduste hulka kuuluvaks 40.00 euro ulatuses kuus. Hageja märkinud igakuise arvuti- ja mööblikulu suuruseks igaluiselt 102.00 eurot, s.o 1224.00 eurot sh kirjutuslaud, tool, voodi, riiulid, kummut (vt nt dtl 42-45) Kostja vaidleb kulule vastu. Kohus loeb nimetatud summa ülepaisutatuks, kuna nimetatud kulu ei ole iga-aastane. Kohus loeb põhjendatuks ja lapse põhivajaduste hulka kuuluvaks 30.00 eurot kuus. 5 Kohus ei nõustu hagejaga selles, et igakuise kingikulu suuruseks tuleb arvestada 50.00 eurot. Sellises mahus ei vasta see lapse põhivajaduste hulka. Sellega ei nõustu ka kostja. Kohus loeb põhjendatuks 25.00 eurot kuus. Kohtule on arusaamatu elatise osisena käsiraha 5.00 eurot kuus. Kui hageja peab selle all silmas taskuraha, siis seda ei saa lugeda elatise alla kuuluvaks, kuna kumbki vanem annab ise vahetult lapsele taskuraha vastavalt lapse ja vanema vahelisele kokkuleppele. Seega tuleb lugeda hageja põhjendatud vajaduseks, arvestades tema ühist hooldusõigust teostavate vanemate kokkuleppeid hariduse-huvialade osas, igakuiselt 659.00 eurot. Seega on lapse vajadused võrreldavas määras
§-s 101 sätestatu alusel arvutatud summas (
V Hageja ja kostja vahel on vaidlus selle osas, kas ja millisel määral tuleb elatise nõude puhul võtta arvesse hageja viibimist kostjaga.
lg 6 kohaselt juhul kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostja on seisukohal, et hageja on temaga 10-15 päeva kuus (dtl 105, dtl 178, dtl 278). Hageja sellega ei nõustu, sest hageja viibivat kostjaga 4-6 ööpäeva kuus (dtl 277). Selleks, et kohus saaks elatise väljamõistmisel arvestada
Kohus on seda kostjale selgitanud (vt dtl 278). Tunnistaja O. J. ütlusega (dtl 385-386) ei ole tõendanud, et hageja viibib kostja hoole all ja ülalpidamisel 7-15 päeva kalendrikuus keskmiselt. Nimetatuga kattuvad tunnistaja O. A. ütlused (dtl 389-390), mille kohaselt ei kohtu isa ja laps regulaarselt. Kostja ei ole tõendanud asjaolu, et hageja on kostjaga veetnud vähemalt seitse päeva kuus aasta lõikes keskmiselt. Seda ei tõenda ka esitatud fotod (vt dtl 320-337). Eelnenut arvesse võttes on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud
VI Elatis ei või olla alla
§-s 101 sätestatu alusel arvutatud summa (
Asjaolu, et kostja on hagejaga veetnud koos aega (dtl 277) ja ostnud hagejale esemeid, ei ole aluseks
Seega ei ole kõike eelnevat arvesse võttes kohtu hinnangul põhjendatud väljamõistetava elatise vähendamine alla miinimummäära. VII Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja vanemate, s.o hageja seadusliku esindaja ja kostja, igakuised sissetulekud on olnud võrreldavas suuruses (vt dtl 276, dtl 277). Hageja seaduslikule esindajale kuuluvad äriühing (dtl 277), hageja seaduslikule esindajale ja kostjale kuuluvad ühisvarana kinnistu ja äriühing (dtl 277). Kostjale kuuluvad kaks sõidukit (dtl 277). Samuti puudub vaidlus selles, et nii hageja seaduslikul esindajal kui kostjal on ülalpidamisel üks alaealine laps, s.o hageja. Kostja majanduslik olukord, sh igakuine sissetulek, ei takista tal hagejale igakuist elatist tasuda
§-s 101 sätestatu alusel arvutatud summas. Eelnevat arvesse võttes on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine miinimumelatis alates hagi. esitamisest 287.72 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 6 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot). VIII Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et A. R. hagi A. R. vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Riigikohtu 22.06.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-dest 17 ja 18 tulenevalt ei pea kohus alates 01.01.2022 elatise suurust alates 01.01.2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama, kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena
Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja igakuise elatise hageja kasuks alates 04.04.2024 summas esitamisest 287.72 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 10.07.2033. Elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt
lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise iga kalendrikuu esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr XXX. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse tunnistada otsus viivitamata täidetavaks TSMS § 468 lg 3 alusel, kuna hageja ei ole põhistanud enda hädavajalikku ulatust. Kohus ei anna otsuses hinnangut tõenditele, mis ei oma puutumust elatise nõudesse. Samuti tõenditele, mis ei oma puutumust vaidlusaluse ajavahemikuga. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 19.05.2025 kohtuotsus. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.