Obsah (5)

§ 424§ 68§ 69§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Karistatus Kahtlustavana kinnipidamin

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses N.J , isikukood: XXX; elukoht: x; kodakondsus määratlemata; haridus: x; emakeel: vene keel; töökoht: x Karistusregistri andmetel üks kehtiv karistus kriminaalkorras: Harju Maakohtu 16.10.2013 otsusega nr 1-13-9267

§ 424järgi rahaline karistus summas 1125,60 eurot.

30.09.2019 asendas Harju Maakohus rahalise karistuse ÜKT-ga; 28.01.2020 Harju Maakohtu määrusega pöörati karistus täitmisele, täidetud 20.02.

1. 09.08.2020-10.08.2020 kohaldamata Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas: RESOLUTSIOON
2. N.J süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada N.J-i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva (09.08.2020-10.08.2020) ning lugeda ärakandmata karistuseks 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 69

lg 1 alusel asendada N.J-ile mõistetud 9 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus 298 (kahesaja üheksakümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga. 4.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.

§ 69

lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab N.J järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: - elama aadressil: x; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on N.J kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 7.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada N.J-i suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 (neljaks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Transpordiametile.

1. Kriminaalmenetluse käigus äravõetud mootorsõiduk Volkswagen Sharan, reg. märk x, mis on tagastatud omanikule 18.08.2020, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule või selle seaduslikule valdajale.
2. N.J-ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:  KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 64,80 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot.
3. Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p 12 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 940,80 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700011418 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-1235“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
5. peatüki
6. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu N.J’i süüdistatakse

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles 16.10.2013 a karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt

§ 424

järgi, juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult 09.08.2020.a kella 19:57 paiku Harjumaal, Tallinnas, Tööstuse, Kopli ja Sitsi tänavate ristmikul, suunaga Sitsi tn mootorsõidukit Volkswagen Sharan registreerimismärgiga x, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,38 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,26 mg/l). LS § 69 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega pani N.J oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Pihlakas, süüdistatav N.J ja tema kaitsja Indrek Västrik sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et N.J kuulub

§ 424

lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 3