Obsah (5)

§ 132§ 120§ 123§ 133§ 29

4-23-1120 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-1120 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi A.S-i kaebus Politse

§ 132

p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta A.S-i kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 21.03.

1. a otsus väärteoasjas nr 2780,22,011494 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi eriasjade uurija Tarvo Säälik koostas 22.02.2023 väärteoprotokolli menetlusaluse isiku A.S-i suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et tema tungis 17.10.2022 ajavahemikul kell 21.55 kuni 22.20 omavoliliselt valdaja tahte vastaselt XXX linnas XXX keldrisse. Sellega pani A.S toime karistusseadustiku (KarS) § 266 4-23-1120 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
3. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi eriasjade uurija Kajar Penti poolt 21.03.2023 koostatud otsusega määrati A.S-ile KarS § 266 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses, s.o 520 eurot.
4. Menetlusalune isik esitas 08.04.2023 kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles palub kohtul tema suhtes tehtud väärteo otsuse tühistada. Kaebuse kohaselt andis formaalne korteriomanik (omandivaidlus veel kestab) H.Õ. kaebajale pärast tema eluaegsest kodust väljatõstmist võimaluse oma asjad korterist välja viia. Menetlusalune isik tegeleski oma asjade äraviimisega ning mingit keeldu maja territooriumil viibida tal polnud. Sellist keeldu ei saa seada ei politsei, ei isikud korteritest nr X ja X, kuna nad ei oma mitte midagi aadressil XXXXX. Kaebuse esitaja sõnul polnud tal võimalik oma asju ära viia ühe päeva või ühe nädalaga. Menetlusalune isik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
5. Kohtuväline menetleja märgib kirjalikus vastuses, et ei nõustu esitatud kaebusega ning leiab, et menetlusaluse isiku põhjendused ei ole piisavad, et muuta kohtuvälise menetleja lahendit. A.S on toime pannud temale etteheidetava süüteo ning rikkumine on õigesti kvalifitseeritud. XXXXX aadressil asuva kortermaja välisuksed on lukus ning sisenemiseks on tarvis koodi ja keldrisse minekuks võtit. Tegu on kinnise territooriumiga, kuhu võõrastel asja ei ole. Tunnistajate X ja X sõnul on korteriühistu muutnud ära välisukse uksekoodi, vahetanud keldriukse ukseluku ning korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsus, et A.S ei tohi viibida selles majas. Käesolevas juhtumis on A.S tunginud keldrisse omavoliliselt, rikkunud ühist vara, urineerinud keldrisse ning tunnistaja X tõuganud ja löönud. Viimase väite kohta tunnistajal pretensioone ei ole. Politsei andmebaasis on pärast nimetatud sündmust samalaadseid juhtumeid registreeritud korduvalt. Kuna isik ei saa aru, et selles majas ei ole ta oodatud, siis on mitmed majaelanikud helistanud abi saamiseks politseisse iga kord, kui A.S püüab trepikotta pääseda. Politseile teadaolevalt ei ole menetlusaluse isiku elukoht selles majas ja selles trepikojas ning seetõttu ei ole seal territooriumil temal lubatud ka viibida. Antud juhtumi puhul ei olnud A.S mitte üheski korteris, vaid viibis võõras trepikojas-keldris, kus häiris kohalikke elanikke. Varasemalt samalaadse süüteo toimepanemise eest A.S-ile määratud karistus ei mõjutanud teda uut süütegu mitte toime panema. Eeltoodust tulenevalt on A.S-ile määratud rahatrahv igati proportsionaalne, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused 5.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kirjaliku menetluse eeldused on täidetud. 6.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. A.S-ile heidetakse ette KarS § 266 lg 1 rikkumist, mille kohaselt on väärteokorras karistatav valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseaduslik täitmata 2 4-23-1120 jätmine. Seega sätestab seadus kaks süüteo koosseisu objektiivsete tunnuste alternatiivi: 1) ebaseadusliku sissetungimise või 2) lahkumisnõude ebaseadusliku täitmata jätmise. Käesoleval juhul heidetakse kaebuse esitajale ette esimest teoalternatiivi.
2. Vaidlus puudub faktis, et A.S 17.10.2022 õhtul XXXXX aadressil asuva kortermaja keldris viibis. Samuti on selge, et kortermaja puhul on tegemist hoonega ning keldri puhul ruumiga. Küll aga leiab menetlusalune isik, et tal oli õigus selles hoones viibida, mistõttu pole ta väärtegu toime pannud. Seega on peamine küsimus, kas A.S on keldrisse sisenenud valdaja tahte vastaselt.
3. A.S ei ole tõendanud enda õigust selles majas viibida – ta ei ole korteriomanik ega üürnik. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on ta kunagi selles majas elanud, kuid on nüüdseks välja tõstetud. Tunnistaja X (tl 29–31) elab XXX aadressil korteris nr X. 17.10.2022 õhtul kella 21.55 paiku kuulis tunnistaja oma korterisse heli, nagu keegi viiliks või lihviks metalli. Saades aru, et heli tuleb keldrist, läks ta koos naabriga korterist nr X sinna. Keldri uks oli lukus, mistõttu läks naabrimees võtit tooma ja tunnistaja helistas samal ajal Häirekeskusesse. Ühel hetkel keeras A.S keldriukse seestpoolt lukust lahti ning väljudes taas lukustas ukse. Tunnistaja sõnul pole A.S-ile korteriühistu poolt keldrivõtit antud ning tal puudub õigus seal viibida. A.S keeldus keldrivõtit tunnistajale andmast ning sõimas ja lükkas tunnistajat, et trepikojast jõuga väljuda. Lisaks lõi A.S tunnistajat rusikaga vastu vasakut õlga ning sülitas tema suunas. Peale A.S-i lahkumist läks tunnistaja keldrisse, et näha, mis A.S seal tegi. Ilmnes, et ta oli keldris trepialuse suletud ruumi ukseluku ära rikkunud – lukukeel oli nagu ära viilitud. Tunnistaja selgitas, et A.S viibib juba alates 10.12.2021 nende trepikojas, elutseb kas
4. ja
5. korruse vahel või keldris. Korteriühistu on muutnud välisukse uksekoodi, vahetanud keldriukse ukseluku ning üldkoosoleku otsusega on võetud vastu otsus, et A.S ei ole nende majas soovitud isik. Seega on A.S sisenenud nende keldrisse omavoliliselt. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka tema poolt 24.10.2022 esitatud süüteoteade (tl 24).
6. Tunnistaja X (tl 32–33) elab korteris nr X ning tema ütlused toimunu osas riimuvad X poolt kirjeldatuga. Lisaks selgitab tunnistaja, et A.S elas varasemalt korteris nr X, mis kuulub A.S-i XXXX. 07.12.2021 tõsteti A.S korterist ametkondade poolt välja ja tal ei olnud enam alust korterisse nr X siseneda. Olenemata sellest käib ta korduvalt trepikojas, keldris ning on mitmel korral ka korterisse nr X sisse tunginud. Kui A.S välja tõsteti, võeti temalt ära kõik võtmed, kuid mingil põhjusel on tal endiselt võtmed, millega ta keldrisse pääseb. Ka välisukse koodi on vahetatud, kuid kuskilt on ka selle A.S teada saanud.
7. Väljatrükk A.S-i isikuandmete päringust (tl 40–42) kinnitab, et ühel hetkel A.S tõesti kortermajas elas – rahvastikuregistris oli tema elukohaks perioodil 29.11.1989–30.01.2022 märgitud XXXXX. Sissetungimise hetkel, s.o 17.10.2022 oli A.S-i elukohas märgitud lihtsalt XXXX. Toimikus on ka üks väärteo otsus (tl 43–44), millega A.S-i on karistatud samuti KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritud rikkumise eest. Nimelt keeldus A.S Sõpruse pst 1 trepikojast lahkumast.
8. Valdajana karistusõiguslikus mõttes käsitatakse isikut, kes teostab hoone või ruumi üle tegelikku võimu ja kes samas soovib seda võimu teostada ehk kellel on valitsemissoov (RKKKo 29.04.2011, 3-1-1-23-11, p 12). Antud juhul on tegu kortermajaga, mistõttu on n-ö ühisalade, sh keldri valdajateks kõik majas elavad korteriomanikud (tulenevalt kokkulepetest ka üürnikud). Selge on see, et A.S sinna majja oodatud ei olnud – ta oli majas olevast korterist varem välja tõstetud, kortermaja välisukse kood ja keldriukse lukk oli tema pärast vahetatud ning ta on juba ka varasemalt selles kortermajas lahkumisnõude täitmata jätmise eest 3 4-23-1120 karistatud. Lisaks nähtub nii tunnistajate ütlustest kui ka kohtuvälise menetleja seisukohast, et tegelikult on samalaadseid juhtumeid seoses A.S-iga kortermajas esinenud korduvalt. Kõik see kinnitab, et valdaja (majas elavad isikud) ei soovi A.S-i kortermajja ning sellest tulenevalt on A.S nii kortermajja kui selle keldrisse sisenenud valdaja tahte vastaselt.
9. Traditsiooniliselt peetakse sissetungimiseks sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks: nt avatud teise korruse akna kaudu, sest see ei ole kavandatud elamusse sisenemise kohaks (RKKK 13.03.2001, 3-1-1-25-01), kusjuures ületatakse hoone, ruumi või ümbruse omadustest tulenevaid takistusi või raskusi, millel on kaitseülesanne (Sootak/Pikamäe (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 266 p 3.6.1). Tunnistajate ütlustest nähtuvalt on kortermaja elanikud teinud korduvalt jõupingutusi selleks, et A.S majja sisse ei pääseks. Menetlusalune isik on aga järjekordselt leidnud viisi, kuidas seda siiski teha. Keldris olles avas A.S ka ühe trepialuse suletud ruumi ning lõhkus ära selle ukse lukukeele, mida kinnitavad ka toimikus olevad fotod (tl 34–35). Väärteoprotokollis A.S enda tegevust ei selgita, küll aga leiab, et üks tunnistaja on paranoiline ja nõuab talle psühhiaatrilist ekspertiisi, teine tunnistaja aga olevat tema vana tagakiusaja. Menetlusaluse isiku sõnul üritatakse tekitada asju eimillestki.
10. Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik on täitnud KarS § 266 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu, kuna tungis kavatsetsetult valdaja nõusolekuta ruumi, s.o XXXXX kortermaja keldrisse. Kohus ei tuvastanud tema teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Viited selle kohta, et A.S ei oleks süüvõimeline, puuduvad. 15.

§ 133

p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 47 lg 1 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

1. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Rahatrahvi keskmine määr praegusel juhul on 150 trahviühikut. A.S-ile mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega karistusena rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses. Otsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvesse võtnud mh asjaolu, et menetlusalusel isikul on karistusregistri väljavõtte kohaselt kehtivad karistused, sh üks karistus samaliigilise teo eest. Sellest hoolimata on kohtuväline menetleja määranud A.S-ile karistuse, mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra.
2. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest tulenevat karistuse korrigeerimise vajadust polnud. Menetlusalune isik ei ole avaldanud kahetsust toimepandu suhtes ning kaebusest tulenevalt otsib ta siiani vaid õigustust oma käitumisele. Sellest tulenevalt puudub kohtul ka veendumus, et isik on mõistnud temale etteheidetava teo õigusvastasust ning teinud sellest vastavad järeldused. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud.
3. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus

§ 29ja 30 sätestatud alustel 4 4-23-1120 lõpetamisele ei kuulu.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja A.S-i kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5