) §-des 430 ja 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Juhul, kui kohus kompromissilepingut ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus, kokkulepe ega ükski käesolevas menetlusdokumendis sisalduv taotlus mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissilepingu sellisel juhul algusest peale kehtetuks. Juhindudes
lg-st 4 on pooled kokku leppinud kompromissi kinnitava ja tsiviilasjas menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises seitsmele
lg 1 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot, hageja arvelduskontole nr XXX. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 6.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. VÕS § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 2 7.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
8. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss
Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. 9.
lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub hagejale tasuma menetluskulude hüvitise 550 eurot ning kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1. nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 10. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
lg 3 järgi ei tagastata avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. 11. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 26.06.2025 riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel 21.08.2025 riigilõivu 35 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ei tagastata (
Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr XXX. 12.
lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.