Obsah (10)

§ 187§ 444§ 162§ 174§ 138§ 144§ 484§ 177§ 178§ 468

2-24-130977 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 04.06.2025 Tallinn Tsiviilasja number 2-24-130977

§ 187lg 6).

Kohtu selgitused

1. 1 Harju Maakohus menetleb Krediidikaitse Grupp OÜ hagi T. S. ´i ja Verboman Peeglid OÜ (endine ärinimi Glastop OÜ) vastu. Asjaolude kohaselt sõlmis Credit Invest OÜ Glastop OÜ-ga 18.02.2021 laenulepinguga ja laenusaaja sai laenu 5500 eurot ning kohustus tasuma laenujäägilt intressi kuus 6% (põhitingimuste p-d 3.1 ja p 3.6). Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 18.02.
2. Arvestades lepingu põhitingimuste p 3.9 ja üldtingimuste p 3.1 ja 3.2, arvestati laenust maha lepingu sõlmimise tasu 100 eurot. Laenusaaja pidi igakuiselt maksma intressi iga kuu
3. kuupäevaks. Laenuleping oli vaba tagasimaksega leping ja laenusaaja kohustub tasuma laenusumma kasutamise eest igakuiselt lepingus kokku lepitud intressi kuni laenusumma täieliku tagastamiseni või lepingu lõppemiseni (üldtingimuste p 1.1). Laenusaajal on lepingu kehtivuse ajal õigus tagastada laen nii osaliselt kui ka täies ulatuses. Laenusumma (nii osalise kui ka täieliku tagastamise) korral tuleb laenusaajal esmalt tasuda lepingu alusel sissenõutavaks muutunud https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine 2 2-24-130977 kohustused, seejärel täies ulatuses jooksva kuu (arvestusperioodi) intress ning nimetatud kohustusi ületavas osas summa, mille võrra soovib laenusaaja laenusummat vähendada. Laenusaaja ei ole käesoleval juhul lepingus kokku lepitud korras intressimakseid tasunud. Tasutud summad 12776 eurot on arvestatud esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks (üldtingimuse p 6.3). Eeltoodust tulenevalt on hageja arvestanud laekunud summast intressi katteks 12680 eurot. Ülejäänud summast 96 eurot on tasutud laenuandja poolt laenulepingu p 6.2 alusel laenusaajale edastatud tasuliste nõudekirjade tasu katteks – tasulised nõudekirjad on laenusaajale edastatud 02.05.2022, 19.08.2022, 25.10.2022, 15.02.2023 (hagi lisa 7). Kuna laenusaaja rikkus laenulepingust tulenevad kohustusi, siis ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles alates 09.08.
4. Seega muutus intressivõlg ja laenuvõlg sissenõutavaks.
5. intressi osamakse muutus sissenõutavaks 19.05.
7. osamaksega tuli tasuda vähemalt intressi summas 330 eurot. Laenusaaja tegi 04.06.2024 makse summas 300 eurot, millest jagus
8. osamakse intressi nõude tasumiseks 140 eurot. Seega on endiselt tasumata intress summas 190 eurot.
9. osamakse muutus sissenõutavaks 19.06.
11. osamaksega tuli tasuda vähemalt intressi summas 330 eurot. Laenusaaja ei ole vastavat nõuet tasunud. Seega on endiselt tasumata intress summas 330 eurot.
12. osamakse muutus sissenõutavaks 19.07.
14. osamaksega tuli tasuda vähemalt intressi summas 330 eurot. Laenusaaja ei ole vastavat nõuet tasunud. Seega on endiselt tasumata intress summas 330 eurot.
15. osamakse oleks muutunud sissenõutavaks 19.08.
16. Laenuandja ütles laenulepingu erakorraliselt üles 09.08.2024 seisuga. Seetõttu on laenuandja arvestanud
17. osamakse intressi perioodi 19.08.2024 - 09.08.2024 eest summas 231 eurot. Laenusaaja ei ole vastavat nõuet tasunud. Seega on endiselt tasumata intress 231 eurot.
18. Laenuvõlg on 5500 eurot. Viivis on võlalt perioodi 09.08.2024-14.10.2024 (hagi esitamise päeva) eest 726 eurot. Viivise määr on võlalt 0,2% päevas (tingimuste p 3.7, üldtingimuste p 7.1)
19. Laenulepingust tulenevaid nõudeid käendab T. S., kelle vastutuse maksimumsumma on 11000 eurot. Võlausaldaja nõudis käendajalt kohustuse täitmist, kuid käendaja pole kohustust täitnud.
20. Laenusaaja loovutas nõude hagejale ja sellest teavitati võlgnikku ja käendajat 22.08.
21. 5.

410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. 6. T. S. istungil ei ilmunud, on teadlik istungile mitteilmumise tagajärgedest, kuna kutse on talle kätte toimetatud. Hageja palus 21.05.2025 istungil hagi tema suhtes rahuldada tagaseljaotsusega. Juhindudes

§-st 410, rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. 7.

§ 444

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse 3 2-24-130977 tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse põhjendava osa ning märgib vaid menetluskulude osa ja küsimuse käenduse kehtivusest. 8. Hagi kuulub rahuldamisele T. S.-i vastu. Kohus märgib vaid seda, et käenduslepingu on T. S. alla kirjutanud ja lepingus on märgitud tema vastutuse maksimumsumma 11000 eurot (p 1.2), mistõttu on leping kehtiv. Hageja võib võlaõigusseaduse § 65 lg 1, § 145 lg 1 alusel nõuda võla tasumist käendajalt kui solidaarvõlgnikult eraldi põhivõlgnikust (lepingu p 2.1). 9.

§ 162lg 1 alusel jäävad hageja ja T.

S.-i menetluskulud T. S.-i kanda. 10.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv summas 840 € ja õigusabikulu 649,03 eurot käibemaksuga ja 748,67 €.
2. Hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks on 140 eurot. Nimekirjas toodud tegevused on käibemaksuga. Esindaja toiminguteks on võlaarvestuse koostamine, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine, 26.09.24 kohtumäärusega tutvumine, 30.09.24 kohtumäärusega tutvumine, 14.10.24 võlaarvestuse koostamine, hagi koostamine, 29.10.24 kohtumäärusega tutvumine, 04.11.24 kostja vastuväitega tutvumine, 12.11.24 menetluskulude nimekirja koostamine. Tööaeg on kokku 3 h 48 min ja vastav tasu 531,99 eurot. Perioodil 21.01.2025-21.05.2025 on töö 4 tunni ja 23 minuti ees 613,66 eurot, mis hõlmab kohtukirjale vastamist, kostja vastusega tutvumist, seisukoha esitamist, istungi aja kooskõlastamist, kutsega tutvumist, ettevalmistust istungiks ja istungil osalemist ning nimekirja koostamist.
3. Esiteks. Tulenevalt

§ 484.2, on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot.

Seega 28.08.24 kirjetes märgitud võlaarvestuse koostamine 10 minutit ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 30 minutit nimetatud ulatuses ei ole kooskõlas

§ 484.2.

Nii on hageja esindaja menetluskulude nimekirja spetsifikatsioonis toodud 28.08.24 õigusabi teenuste põhjendatud ja vajalik kulu kokku 20 eurot. 14. Teiseks. Kohus hindab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel asja keerukust ja mahtu. Kostja ei esitanud palju väiteid, tõendeid, asjas oli määratud korraldav istung. 12.11.2024 nimekirja järgi on põhjendatud esindaja ajakulu kohtulahenditega tutvumiseks, hagi koostamiseks, kostja vastusega tutvumiseks kokku 2,5 tundi ehk 350 eurot. Arvestades vaidluse kulgu, iseloomu, mahtu, keerukust, on 21.05.2025 nimekirja järgi vajalik ajakulu 2 tundi ehk 280 eurot, mis sisaldab ka 30 minutit kulude nimekirja koostamist, hõlmates kohtu hinnangul ka esimese kulude nimekirja koostamise aega. Esindaja põhjendatud kulud on kokku 4,5 tunni eest 540 eurot, mis tuleb T. S.-ilt hageja kasuks välja mõista. Temalt tuleb välja mõista kulusid kokku 1400 eurot (840+20+540). 4 2-24-130977 15.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb T. S.-il tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 16.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. 17. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. 18.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 19. Kohus selgitab, et menetlus jätkub kostja I vastu. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 5