Obsah (10)

§ 202§ 423§ 204§ 430§ 173§ 168§ 174§ 660§ 433§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Kelly-Tonili Hiiemäe Määruse tegemise aeg ja koht 11.11.2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-109360 Tsiviilasi Krediidi

) § 204 lg 1 kohaselt kontrollib kohus menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. 4. Tsiviilkohtumenetlusteovõime isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi (

§ 202lg 1).

Juriidiline isik on õiguslik konstruktsioon, kes saab mistahes tegevustes, tehingutes jne, aga ka tsiviilkohtumenetluses, osaleda ainult oma esindusõiguslike füüsilisest isikutest esindajate kaudu.

1. Osaühingu juhtorganiks, kes saab esindada osaühingut, ja millel võib olla üks või mitu osanike poolt määratud liiget, on juhatus (ÄS § 180 lg 1 ja 2; ÄS § 168 lg 1 p 4 ja § 184 lg 1). Seega saab juriidilisest isikust menetlusosaline menetluses osaleda eelkõige oma juhatuse kaudu (vt ka TsÜS § 34 lg 1; RKTKm 3-2-1-62-14 p 13). Kui äriühingu juhatuses puuduvad liikmed, siis ei saa juriidiline isik aktiivselt tegutseda ega ka menetluses osaleda.
2. Äriregistri andmetel puuduvad Gnakevala Blidobeblo OÜ-l alates 07.11.2025 ja ka seisuga 10.11.2025 juhatuses liikmed.
3. Käesoleval juhul on tegemist hagimenetlusega, milles ühel menetlusosalisel s.o kostja Gnakevala Blidobeblo OÜ-l puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime seetõttu, et pole isikut, kes saaks juriidilise isiku nimel õigusi ja kohustusi teostada – puudub juhatuse liige (

§ 202

lg 1, § 217 lg 1, 5 ja 6, § 221 lg 1; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-14-11455, p 23).

1. Kohus ei või juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme määramist otsustada omaalgatuslikult. Erandkorras võib kohus määrata omal algatusel juriidilisele isikule juhtorgani liikme olukorras, kus kohtul ei ole õnnestunud isikule menetlusdokumente kätte toimetada, kuna juhtorgani liige ei ole kättesaadav või tema viibimiskoht ei ole teada. Sellist olukorda käesoleval juhul ei ole.
2. Seega tuleb Gnakevala Blidobeblo OÜ suhtes jätta hagi läbivaatamata, kuna isikul puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime:
3. Lähtuvalt

§ 423

lg 3 võib kohus jätta hagiavalduse läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Selliseks juhtumiks on antud olukorras

§ 204

lg 1, mis annab kohtule õiguse (kohustuse) mitte lubada menetluses osaleda isikul, kellel puudub vastav menetlusteovõime. Kohus jätab eeltoodud põhjendustel ning

§ 423

lg 3 ja

§ 204lg 1 alusel hagi kostja Gnakevala Blidobeblo OÜ osas läbi vaatamata.

1. Kostja II vastu esitatud nõuete osas menetlus jätkub. Kompromissi kinnitamine
2. Kostja II ja hageja esitasid 15.10.2025 kohtule kinnitamiseks ning menetluse lõpetamiseks nende vahel sõlmitud kompromissi. 13.

§ 430

lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi.

kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

1. Kohus on seisukohal, et talle esitatud kompromissleping ei ole vastuolus seadusega ning puuduvad alused selle kinnitamata jätmiseks. Samuti on kompromiss täidetav.
2. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab menetluse vastavalt poolte taotlusele kirjalikus menetluses istungit pidamata. Menetluskulud Kostja I vastu esitatud nõudega seonduvad menetluskulud 16.

§ 173

lg 1 kohaselt tuleb kohtul kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses märkida ka menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Tulenevalt

§ 168

lg-st 2 ja kuna kohus jätab hagi läbivaatamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. 17. Kohus määrab

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks, et kostjal Gnakevala Blidobeblo OÜ-l menetluskulud puuduvad: kostja I ei ole menetluses osalenud, mistõttu pole kostjal I menetluskulusid tekkinud ning asjas puuduvad menetluskulud, mida kohus saaks kindlaks määrata. Kostja II vastu esitatud nõudega seonduvad menetluskulud 18.

§ 168

lg 3 alusel jäävad menetlusosaliste poolt kantud ja kompromissiga hõlmamata menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude sellise jaotuse korral puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Edasikaebe kord 19.

§ 660

lg 1 kohaselt kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud, siis võib määrusega puudutatud isik esitada maakohtu määruse vaidlustamiseks määruskaebuse ringkonnakohtule. 20.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Samas võivad pooled

§ 661

lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled ongi seda õigust kasutanud. Kompromissi osalised on kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 3 tööpäevani. Seega märgib kohus, et kompromissi kinnitamise määruse peale saab määruskaebuse esitada 3 tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kohtu täiendavad selgitused 21. Kohus selgitab menetluse lõpetamise tagajärgi: 

§ 430

lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja seda ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse;  kooskõlas

§ 430

lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist;  tulenevalt

§-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle;  kompromissi saab

§ 430

lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. /Allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp Kohtunik