Obsah (9)

§ 263§ 199§ 65§ 76§ 75§ 121§ 64§ 68§ 57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-577 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kriminaalasi Kr

§ 263

lg 1 p 1, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja § 4231 järgi ; J.T süüdistuses

§ 263

lg 1 p 1 ja § 199 lg 2 p 8, 9 järgi; T.C süüdistuses

§ 263lg 1 p 1, § 199 lg 2 p 4, 7 ja § 121 lg 1.

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu

1. mai
2. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav T.C T.C isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: eesti keel; XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 27.10.2015.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 7, 9 ja § 202 lg 2 p 2 alusel ning kohaldades

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 vangistusega 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.04.2015.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 25.10.2016.a kohtumäärusega vabastati T.C tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt. Vastavalt

§ 76

lg 5 ja § 78 lg 2 määrati T.C katseaja pikkuseks 6 (kuus) kuud ning kohustati teda katseaja jooksul järgima

§ 75lg 1 ja lg 2 p 2, 21, 4 ja 7 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi.

Tartu Maakohtu 31.01.2017.a kohtumäärusega pöörati T.C-le mõistetud karistus täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.01.2017.a, vabanes karistuse kandmiselt 10.07.2017.a. Väärteokorras 12 (kaksteist) kehtivat karistust. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 06.03.2018.a, vahistatud 07.03.2018.a. Alates 31.01.2018.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega kuni 31.01.2019.a. Süüdistatav Prokurör Kersti Reinuste 1 Kaitsja Vandeadvokaat Arri Tooming RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava T.C vaatamata. apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. T.C on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema 04.01.2017.a kella 22:15 paiku Tallinnas trammis nr 4, Vineeri peatuse suunas sõites, s.o avalikus kohas, koos Kristjan Naaritsa ja J.T-ga tungisid kallale neid avalikus kohas alkoholi tarvitamise pärast korrale kutsuma tulnud kannatanule XX-le. Nimelt lõi Kristjan Naarits kannatanut mitmel korral korduvalt rusikatega näopiirkonda ning T.C ühe korra rusikaga pea piirkonda. Edasi jätkas Kristjan Naarits kannatanu löömist rusikatega, mille järel J.T , T.C ja Kristjan Naarits lõid korduvalt kannatanut rusikatega pea piirkonda ning T.C lõi kannatanut jalaga ja mitu korda põlvega keha piirkonda. Peale mida lõi Kristjan Naarits uuesti mitu korda kannatanut rusikatega pea piirkonda. XX-le põhjustati füüsilist valu ja tervisekahjustusi – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla epikriisi nr 370118088 järgi pea pindmised hulgivigastused. Oma tegevusega ohustas T.C kõrvalisi isikuid ja häiris nende rahu ja turvatunnet, mida ilmestab trammi videokaamera salvestisest nähtuv, et kõrvalised isikud üritavad konflikti lõpetada ja süüdistatavaid kannatanust eemale tõmmata. Eelkirjeldatud käitumisega rikkus T.C korrakaitseseaduse § 55 lg 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, häiris kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet ning kasutas põhjendamatut vägivalda enda jaoks võõra isiku suhtes. Taoline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda. Seega T.C pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse T.C ’t selles, et tema, varem varguseid toimepannud isikuna, 02.09.2017.a ajavahemikul kella 16:15 – 16:30 Viimsis, Haabneeme alevikus, Sõpruse tee 15 asuvas Viimsi keskuses koos SS-ga varastasid keskuse välisukse juures asuvast tamburist YYle kuuluva jalgratta Scott väärtusega 359 eurot. Sel moel T.C , varem varguse toimepannud isikuna, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, s.o pani toime

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 09.02.2018.a kella 15:30 paiku Tallinnas, Tallinn – Väike rongijaamas XXX maja lähedal koos SS-ga tungisid kallale RR-le, lõid teda rusikaga näkku ja jalaga keha piirkonda põhjustades füüsilist valu ning tervisekahjustused: haava alahuule limaskestal ning punetuse kõhu piirkonnas. Sel moel T.C teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemisega pani toime

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2

1. Harju Maakohtu 31.05.
2. a otsusega lühimenetluses tunnistati T.C

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõisteti talle karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud. Tunnistati T.C

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõisteti talle karistuseks vangistus 5 (viis) kuud. Tunnistati T.C

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõisteti talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud.

§ 64

lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendati T.C ’le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümme) kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust eelmise, s.o 27.10.2015.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtuotsusega nr 1-15-6913 mõistetud karistuse (1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus arvati liitkaristusest maha, kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks loeti 10 (kümme) kuud.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks T.C kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 06.03.2018.a. Määrati, et T.C suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. Mõisteti T.C-lt välja kannatanute kasuks tsiviilhagid ning riigi tuludesse menetluskulud. ESITATUD APELLATSIOON

1. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav T.C , kes vaidlustab maakohtu otsuse temale mõistetud karistuse osas. Süüdistatav märgib, et temale mõistetud reaalne vangistus on liialt karm. Süüdistatav osundab, et ta on oma probleemsest käitumisest aru saanud ning vangistuses olles sellest järeldusi teinud. Soovib asuda tööle, loobuda alkoholist. Süüdistatav palub vähendada temale mõistetud karistust 4 kuu võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 kuud vangistust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjali, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7). 3
3. Süüdistatava apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid mõistetud karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus.
4. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks.

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis.

§ 199

lg 2 p 9 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ettenähtud sanktsioonide keskmiseks määraks on 2,5aastane vangistus, mis oli antud juhul lähtepunktiks. Maakohus on kaugelt alla 1 kuriteo eest ettenähtud sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel arvestanud seega T.C süü suurust ning kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatavale kuritegude kogumi toimepanemise eest on mõistetud niigi leebe karistus, seega süüdistatava apellatsiooni rahuldamine, mõistetud karistuse osas maakohtu otsuse tühistamine ning muutmine oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning väljakujunenud kohtupraktikaga. 7. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. allkirjastatud digitaalselt 4