KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Lauren Otsuse tegemise aeg ja koht 26.11.2025, Rapla Tsiviilasja number 2-24-16578 Tsiviilasi Osaühingu S.A.CITO hagi

) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel.

1. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
2. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Käesoleva tagaseljaotsuse tegemise põhjuseks on asjaolu, et kostja ei ilmunud 26.11.2025 kohtuistungile ning hageja taotles vastavalt

§-le 410 asjas tagaseljaotsuse tegemist. 1

§ 410

alusel põhjusel, et kostja ei ilmunud kohtuistungile.

§ 407

lg 1 viimase lause kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus hoiatas kostjat 07.11.2025 kohtukutses, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus teha tagaseljaotsuse. Käesolev tagaseljaotsus on vormistatud kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Hageja nõue Hageja omandis olev kinnisasi aadressiga xxx, XXX koos selle oluliste osade ja päraldistega oli alates 25.01.2023 kuni 11.05.2024 kostja otseses valduses. Kinnisasja osas otsese valduse omamisel olnuks hagejal võimalik vara välja üürida minimaalselt 350 euro eest kuus, kokku 15 kuu eest 5250 euro eest. Nimetatud üüritulu oleks üürileandja/kinnisasja omaniku/hageja netotulu (ei sisaldanuks kommunaalkuludega seotud makseid, mida üürnikud tasunuks lisaks). Kostja on perioodil 21.01.2023 kuni 11.05.2024) hageja asja ebaseaduslikult vallanud ja rikastunud asja kasutuseelise (5250 eurot) võrra, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Samuti palub hageja alates hagi esitamisest 31.10.2024 välja mõista 5250 eurolt viivise VÕS § 113 lg 1 alusel. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (

§ 162lg 1).

Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (

§ 177lg 4). 2

§ 177

lg 1 p 2 ja lg 2 alusel.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik 3