) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
lg 1 ja 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Vastavalt
lg-le 4 kohaldatakse
-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes. Kohtu hinnangul ei ole kohus pädev hagi menetlema, kuivõrd kostja elukoht ei ole Eesti Vabariigis. Rahvastikuregistri andmetel on kostja V. D. Venemaa Föderatsiooni kodanik. Enne 19.03.2025 tuli Venemaa Föderatsiooni kodanikust menetlusosalise puhul kohtualluvuse määratlemisel kohaldamisele Eesti-Vene õigusabileping. Arvestades, et Eesti-Vene õigusabileping on alates 19.03.2025 kehtetu, tuleb kohtualluvus kindlaks määrata Eesti seaduste alusel.
ÜS) § 14 lg 1 sätestab, et isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. 15.12.2025 on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kohtule teatanud, et Politsei- ja Piirivalveameti andmetel lahkus kostja V. D. Eesti Vabariigist 4.01.2025 Vene Föderatsiooni suunas. Rahvastikuregistris puuduvad kostja elukoha andmed, viimane Eestis registreeritud elukoht asukohaga XXX on endine alates 20.11.2025 (elukoht kehtis 19.02.2024-19.11.2025). TÖR-i andmete kohaselt on kostja tööleping X OÜ-ga lõpetatud TLS § 85 lg 1 alusel töötaja soovil 08.11.2024. Kinnistusregistri andmetel puudub kostjal kinnisvara. Tuginedes kogutud andmetele on alus arvata, et kostjal puudub elukoht Eesti Vabariigis ning tema elukoht on Venemaal. Kohtule pole esitatud poolte kokkulepet kohtualluvuse kohta, millest tulenevalt oleks asja pädev lahendama Eesti kohus (
Kohus on seisukohal olemasolevatele andmetel tuginedes, et Eesti kohtul ei ole pädevust asja lahendada ning jätab hagi läbivaatamata.
Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (
lg 1 ja 2).
Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et hagi läbi vaatamata jätmisel tagastatakse tasutud riigilõiv menetlusosalise avalduse alusel
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.