Obsah (8)

§ 113§ 492§ 115§ 103§ 132§ 127§ 100§ 101

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2025. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-18411 Kohtuasi Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus Tartu Tippmaakle

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Menetluskulud jätta Tartu Tippmaakler OÜ kanda. 1 4.1 Välja mõista Tartu Tippmaakler OÜ-lt Swedbank P&C Insurance AS kasuks menetluskulude katteks 50 (viiskümmend) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. AVALDUSE ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA AVALDAJA NÕUE
2. Swedbank P&C Insurance AS esitas kohtule avalduse Tartu Tippmaakler OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt toimus 17.11.2022 Ida-Viru maakonnas XXX korteris nr X kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris nr X toimunud veeleke, mille tagajärjel sai vara siseviimistlus kahjustada. Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimiku nr OT
3. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks on väljastatud poliis nr O
4. Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena välja 3 698,31 eurot. Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 21.11.2022 fikseeriti varal järgmised kahjustused: elutoa seina seineksi kahjustused. Hinnapakkumises sisalduvad muuhulgas ka köögi seinte värvitud seineksi vahetustööd, mis olid vajalikud juhtumieelse olukorra taastamiseks, sest kahjustunud elutoa ja köögi vahel puudus uks ning nimetatud ruumide seinakate ja ruume eraldava ukseava palede kate oli sama, s.o sama materjal, sama muster ja sama värvitoon. Nimetatud alade seineksi vahetuseks oli vajalik välja vahetada ka seineksit kinnitavad nurgaliistud. Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel vannitoa lael visuaalseid kahjustusi ei fikseeritud, mistõttu puudus vajadus parandustöödeks vannitoas. 25.11.2022 edastas Suur Vanker OÜ remondi hinnapakkumise summas 3 888,31 eurot. Avaldaja 07.12.2022 otsusega hüvitati 08.12.2022 vara omanikule kahjuhüvitisena 3 698,31 eurot. Avaldaja arvestas hüvitise summast maha kindlustusvõtja omavastutuse summas 190 eurot. 5.02.2024 saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja A01.10-275-02/66, milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 3698,31 eurot hiljemalt 19.02.
5. Puudutatud isik ei tasunud avaldaja nõuet määratud tähtajaks, mistõttu saatis avaldaja puudutatud isikule 07.10.2021 e-kirja, milles selgitas, et kui puudutatud isik nõuet tähtajaks ei täida, pöördub avaldaja oma õiguste kaitseks kohtusse ning sellisel juhul lisandub nõudesummale viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Puudutatud isik ei ole avaldaja nõuet tasunud. MENETLUSE KÄIK

1. 10.11.2025.a määrusega võttis maakohus Swedbank P&C Insurance AS-i avalduse menetlusse, saatis avalduse koos lisadega Tartu Tippmaakler OÜ-le ja andis tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest arvates vastuse esitamiseks. 2 Kohtumäärus ja avaldus toimetati Tartu Tippmaakler OÜ-le kätte 20.11.
2. a Puudutatud isik kohtu määratud tähtajaks kohtule vastanud ja vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja sellele lisatud tõenditega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui ei korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud (vt Riigikohtu 19.03.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-13649/57 p 20) Hagita menetluses on TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendatavad ka kahju hüvitamise nõuded, kui nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse (

) § 173 ja

§ 492

lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (vt Riigikohtu 22.04.2020.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-19561/13 p 14). Avaldaja on kindlustusandja, kellele on võlaõigusseaduse (

) § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatud kahju ulatuses kindlustusvõtjale (korteriomanikule) kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. TsMS 477 lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 5. Asja materjalide kohaselt on avaldaja Swedbank P & C Insurance AS kindlustusandjana ja XXX korteri nr X omanik V. D. kindlustusvõtjana sõlminud kindlustuslepingu (poliis nr O1012365619 28.10.2020; dtl 2-3). 17.11.2022 toimus XXX korteris nr X kahjujuhtum, mille põhjustas veeleke korteris nr X. Kahjujuhtumi toimumise hetkel oli korteri nr X omanik Tartu Tippmaakler OÜ (dtl 36). 21.11.2022 teostati kahjustatud korteri nr X ülevaatus, koostati akt (juhtum 02217243) ja fikseeriti veekahjustused (dtl 5-13). Suur Vanker OÜ hinnapakkumise kohaselt oli remonditööde maksumus 3 888,31 eurot (dtl 14). Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale 8.12.2022.a. 3698,31 eurot (dtl 16). 5.02.2024.a. esitas avaldaja tagasinõude Tartu Tippmaakler OÜ-le summas 3 698,31 eurot (dtl 18) Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist võlaõigusseaduse (

) §-de 115 lg 1, 127 ja 128 alusel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 22). Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi peab korteriomanik hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. 3 See kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt korteris asuvate tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh nende purunemist ja lekkeid. Riigikohus on leidnud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid (viidatud Riigikohtu lahend p 34). RKTKo 3-2-1-129-13 p 34). 6. Puudutatud isiku Tartu Tippmaakler OÜ korteris toimunud veeleke (toru leke vannitoas) kahjustas kindlustusvõtja korterit (dtl 5-6). Seega rikkus korteriomanik KrtS § 31 lg 1 p 1 tulenevat hoolduskohustust. Korteriomanik ei ole tõendanud, et rikkumine oli vabandatav. Avaldaja on kindlustusandja, kellele on

§ 492

lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Võlasuhe tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Avaldaja tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel

§ 115, § 127 lg 1-4, § 132, § 492 lg 1.

Kahju hüvitamise nõude esitamiseks

§ 115

lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav.

§ 103

lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

§ 132

lõigete 1 ja 3 kohaselt, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt § 132 lõikele 1. 7. Tartu Tippmaakler OÜ on avalduse koos lisadega kätte saanud TsMS § 311 1 lg 51 alusel, kuid omapoolseid vastuväiteid ega tõendeid esitanud ei ole. Vastutusest vabanemiseks tulnuks puudutatud isikul tõendada, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu ning seetõttu ei vastuta

§ 103lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest.

Tartu Tippmaakler OÜ ei ole tõendanud ka seda, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja tema korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt Riigikohtu 11.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust, põhjuslikku seost (

§ 127lg 4).

Kui puudutatud isiku korteris ei oleks toru lekkinud, ning sealt edasi vesi korterisse nr x voolanud, ei oleks korteris nr x siseviimistluse kahjustusi tekkinud. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid ka nõude suurusele. Sellest tulenevalt loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatu omaks võtnud. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab Tartu Tippmaakler OÜ-lt välja kahjuhüvitise 3 698,31 eurot. 8. Avaldaja nõuab lisaks viivise väljamõistmist. Vastavalt

§ 113

lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 4 kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja on arvestanud viivist perioodi 20.02.

1. a kuni 31.10.
2. a eest seadusjärgses määras 725,47 eurot. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 725,47 eurot ja lisanduva viivise alates 1.11.
3. a kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 järgi ettenähtud määras vastavalt Ts

MS § 367 sätestatule. Tulenevalt TsMS § 367 sätestatust võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis/avalduses selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi/avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Puudutatud isik kahjuhüvitist tasunud ei ole. 5.02.2024.a Tartu Tippmaakler OÜ-le saadetud tagasinõudes (dtl 18) andis avaldaja tähtaja 19.02.2024 kahjuhüvitise tasumiseks, kuid puudutatud isik seda ei teinud. Eeltoodust tulenevalt on tegemist kohustuse rikkumisega

§ 100

mõttes, mis annab avaldajale õiguse kasutada kohustuse rikkuja suhtes

§ 101

tulenevaid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise eest viivist (§ 101 lg 1 p 1 ja 6).

1. Kohus rahuldab avalduse. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 50 eurot.
3. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras vastavalt Ts

MS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 5