) § 19 lg 1 p 2 järgi üldkoosoleku pädevusse. Koosoleku kokkukutsumist nõudnud korteriomanikud põhjendasid juhatuse tagasikutsumise soovi sellega, et juhatuse juhtimisstiil ei vasta korteriühistu liikmete huvidele ja juhatus on kaotanud usalduse. Määruse kohaselt ei ole juhatuse tagasikutsumise otsus vastuolus korteriühistu põhikirja p-ga 42.
lg 3 sätestab, et põhikirjas võib ette näha, et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Kuna usalduse kaotus tekib enamasti juhatuse liikmete igapäevase tegevuse või korteriomaniku või korteriühistu huvide olulise kahjustamise tulemusena, siis võib korteriühistu liikmete huvidega vastuolus olev juhtimisstiil olla alus juhatuse tagasikutsumiseks. Koosolek oli korteriühistu põhikirja p-i 32 kohaselt otsusevõimeline. Üldkoosolekul ei rikutud oluliselt seaduse või põhikirja nõudeid. 3 MÄÄRUSKAEBUS JA VASTUVÄITED
lg 2) või üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmisel või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel (
Maakohus ei selgitanud pooltele tõendamiskoormist ega arutanud asjaolusid ega õiguslikku kvalifikatsiooni. Seetõttu ei ole maakohtu määrus õiguslikult põhjendatud. Maakohus rikkus uurimispõhimõtet, ei hinnanud kõiki tõendeid ega tuvastanud asjaolusid. Kaebajad esitasid maakohtus tõendid, et juhatuse tagasikutsumine oli vastuolus korteriühistu põhikirja p-ga 42 ja
lg-ga 3: korteriühistu põhikiri, vaidlustatud koosoleku protokoll ja salvestus, kaks kontrollimise akti, juhatuse esimehe leping ning Natalja Kuznetsova ja Juri Golubtsovi seletuskirjad. On tõendamata, et juhatuse liikmed oleks jätnud oma kohustused süstemaatiliselt täitmata. Maakohus jättis eelnimetatud tõendid hindamata ega selgitanud, miks ta ei nõustu avaldajate väidetega, vaid hindab asjaolusid erinevalt. Maakohtu järeldus põhineb ühel tõendil – koosoleku kokkukutsumist nõudnud korteriomanike avaldusel. Sellega ei saa tõendada usalduse kaotust. Ei ole täpsustatud juhtimisstiili sisu ega seda, kuidas saab juhtimisstiil viia usalduse kaotuseni. Esitatud tõenditest nähtub, et Oksana Rusman kutsuti tagasi liiga suure töötasu tõttu ning Natalja Kuznetsova ja Juri Golubtsov seetõttu, et nad tuleb tagasi kutsuda koos juhatuse esimehega. Maakohus ei hinnanud, millist kohustust rikkusid Natalja Kuznetsova ja Juri Golubtsov. Ei ole ka hinnatud väidet pindala arvestamise kohta majandamiskulude jaotamisel. Väide koosolekute pidamata jätmise kohta on ümber lükatud revisjoniaktidega. Kuna ei ole tõendatud ega üldkoosolekul tuginetud sellele, et Oksana Rusman, Natalja Kuznetsova ja Juri Golubtsov ei täitnud süstemaatiliselt juhatuse liikme kohustusi, ei olnud üldkoosolek õigustatud neid tagasi kutsuma. Maakohus ei tõlgendanud korteriühistu põhikirja p-i 42 ja
Kohaldada tuleb võlaõigusseaduse kohustuse rikkumise regulatsiooni. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Peab arvestama kohtupraktikaga, mille kohaselt peab osaniku tegevuse tagajärg või mõju tema osanike ringist väljaarvamise õigustamiseks olema sedavõrd intensiivne, et see muudab eesmärgi, milleks osaühing on asutatud, saavutamise võimatuks või ohustab seda oluliselt või kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei saa mõistlikult eeldada, et osaühing taluks edaspidi kõnealuse isiku osanikuks olemist (RKTKo 2-20-17189, p 17). Umbusaldust ei saa võrdsustada oma kohustuste olulisel määral täitmata jätmisega. Kuna juhatuse tagasikutsumise otsus on kehtetu, ei saanud valida ka uusi juhatuse liikmeid, sest korteriühistu põhikirja p 35 piirab juhatuse liikmete arvu kolmega.
Kui vaidlustatakse korteriühistu üldkoosoleku otsus, millega kutsuti tagasi senised juhatuse liikmed ja valiti uued, esindab kohtumenetluses korteriühistut seega uus juhatus. Praeguses asjas ei väida avaldajad ka sisuliselt, et otsus oleks tühine, vaid tuginevad otsuse kehtetusele. Kuna otsus kehtib, kuni seda pole kehtetuks tunnistatud, on tagasikutsutud juhatuse liikmete volitused eelduslikult lõppenud, neid ei saa menetluses käsitada korteriühistu esindajatena ja Oksana Rusmani volituse alusel esitatud seisukohti korteriühistu seisukohtadena. Maakohtu käsitluse kohaselt jääb ka arusaamatuks, mille üle vaidlus üldse on, kui korteriühistu avaldust toetab. Vandeadvokaat Ilya Zuev esindas enda teate kohaselt uusi juhatuse liikmeid kui füüsilisi isikuid, ringkonnakohtule on ta teatanud, et tema volitused on lõppenud. Seega ei saa ringkonnakohus ka uute juhatuse liikmete seisukohti omistada korteriühistule. 12. Vaidlust korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtivuse üle ei saa lahendada ilma korteriühistu osaluseta. Kuna praeguses menetluses ei ole korteriühistu asja materjalide järgi osalenud, ei saa ringkonnakohus ise asja sisuliselt lahendada, vaid see tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohtul tuleb asja uuel lahendamisel kaasata menetlusse korteriühistu kehtivate volitustega juhatuse liikmete kaudu. 13. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi asja uuel läbivaatamisel. 5 (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.