Obsah (18)

§ 323§ 179§ 214§ 1751§ 120§ 1573§ 121§ 64§ 68§ 65§ 63§ 83§ 28§ 21§ 16§ 213§ 157§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2025, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-24-1715 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Erkki Hirsni

§ 323

lg 1,

§ 179

lg 11,

§ 214

lg 2 p 4,

§ 1751

lg 2,

§ 120

lg 1,

§ 1573

lg 1 järgi; Janno Otti süüdistuses

§ 214

lg 2 p-de 1, 4,

§ 121

lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. novembri 2024 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Aigar Arolepp, süüdistatava Janno Otti kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene Prokurör ringkonnaprokurör Jane Pajus Süüdistatavad Aigar Arolepp, isikukood: 38708182723, asukoht: Tartu Vangla; kriminaalkorras karistatud kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello (alates
2. maist 2025 vandeadvokaat Aro Siinmaa) Janno Otti, isikukood: 39504092722, asukoht: Tartu Vangla; kriminaalkorras karistatud kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. novembri 2024 otsus osaliselt, s.o: 1.
5. Aigar Arolepale

§ 214

lg 2 p 4 järgi ning

§ 64lg 1 alusel mõistetud karistuse osas; 1.2.

Janno Ottile

§ 214

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi mõistetud karistuses,

§ 64lg 1 ja 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuste osas.

1. Teha tühistatud osas uus otsus, millega : 2.
2. Mõista Aigar Arolepale

§ 214

lg 2 p 4 järgi karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel liita karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista Aigar Arolepale kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata Aigar Arolepa eelvangistuses viibitud aeg 21.

märts 2023 -

1. märts 2023, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning mõista karistuseks 8 (kaheksa) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada alates Aigar Arolepa kahtlustatavana kinni pidamisest
2. oktoobrist
3. 2.
4. Mõista Janno Ottile

§ 214

lg 2 p-de 1, 4 järgi karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel liita karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista Janno Ottile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel liita mõistetud karistus Tartu Maakohtu 25.

mai 2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-2975 mõistetud liitkaristusega, mis on 2 aastat 8 kuud vangistust, ja mõista Janno Ottile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 (kaheksa) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata Janno Otti eelvangistuses viibitud aeg alates 16.

jaanuarist 2024 karistusaja hulka ning hakata arvestama karistusaja algust alates Janno Otti kahtlustatavana kinnipidamisest

1. jaanuarist
3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4. Jätta läbi vaatamata süüdistatava Aigar Arolepa pärast
5. märtsi 2025 esitatud pöördumised.
6. Süüdistatava Aigar Arolepa ja Janno Otti kaitsja Kaire Hänilese apellatsioonid rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kassatsiooni esitamise õigus on prokuratuuril, advokaadist kaitsjal või teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. Kassatsiooni võib esitada advokaadi vahendusel ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistused ja maakohtu otsus
7. Aigar Arolepale esitati süüdistus karistusseadustiku (

) § 323 lg 1,

§ 179

lg 1 1,

§ 214

lg 2 p 4,

§ 1751

lg 2,

§ 120

lg 1 ja

§ 1573lg 1 järgi.

2. Janno Otile esitati süüdistus

§ 214

lg 2 p-de 1, 4 ja

§ 121lg 2 p 3 järgi.

1. Tartu Maakohus karistas
2. novembri 2024 otsusega: 3.
3. Aigar Aroleppa

§ 323

lg 1 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega,

§ 120lg 1 järgi (22.

september 2023 K.K. ja J.K. u ähvardamine) 6 kuu pikkuse vangistusega,

§ 120lg 1 ja § 1573 järgi (C.K.

i suhtes toime pandud kuriteod)

§ 63

lg 1 alusel 1 aasta pikkuse 2 vangistusega,

§ 1751

lg 2 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega,

§ 179

lg 11 järgi 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega ja

§ 214lg 2 p 4 järgi 8 aasta pikkuse vangistusega.

Kohus liitis

§ 64

lg 1 alusel karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõistis Aigar Arolepale kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 11 aasta pikkuse vangistuse.

§ 68lg 1 alusel arvas kohus Aigar Arolepa eelvangistuses viibitud aja 21.

märts 2023

1. märts 2023, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning mõistis karistuseks 10 aasta 11 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse, mille kandmise algust arvestatakse alates Aigar Arolepa kahtlustatavana kinni pidamisest
2. oktoobrist
3. 3.
4. Sama otsusega karistas maakohus Janno Otti

§ 121lg 2 p 3 järgi (2022 märtsis või aprillis C.K.

i tõukamine) 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 1 alusel ja § 64 lg 1 alusel liitis kohus mõistetud karistuse Tartu Maakohtu 25. mai 2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-2975 mõistetud karistusega (2 aastat 6 kuud 4 päeva vangistust) üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõistis kohus Janno Ottile 2 aasta 8 kuu pikkuse vangistuse. Samuti karistas kohus Janno Otti

§ 121lg 2 p 3 järgi (ajavahemikus 2022.

aasta lõpp kuni 30. juuli 2023 T.M. i ja R.K. löömine) 1 aasta pikkuse vangistusega ja

§ 214

lg 2 p-de 1, 4 järgi 7 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel liitis kohus karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõistis Janno Ottile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 8 aasta pikkuse vangistuse.

§ 65lg 2 alusel liitis kohus mõistetud karistuse Tartu Maakohtu 25.

mai 2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-2975 mõistetud liitkaristusega, mis on 2 aastat 8 kuud vangistust, ja mõistis Janno Ottile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 aasta 8 kuu 4 päeva pikkuse vangistuse.

§ 68lg 1 alusel arvas kohus Janno Otti eelvangistuses viibitud aja alates 16.

jaanuarist 2024 karistusaja hulka ning hakkas arvestama karistusaja algust alates Janno Otti kahtlustatavana kinni pidamisest

1. jaanuar
2. 3.
3. Maakohus rahuldas võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel kannatanu P.O. varalise kahju hagi ja mõistis Aigar Arolepalt solidaarselt Janno Ottiga välja 222,01 eurot. Samuti rahuldas kohus kannatanu P.O. tsiviilhagi mittevaralise kahju osas ning mõistis Aigar Arolepalt solidaarselt Janno Ottiga välja 5000 eurot. 3.
4. Maakohus mõistis Aigar Arolepalt välja riigituludesse menetluskuluna 7389,98 eurot, mis tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Samuti mõistis Janno Ottilt maakohus välja menetluskulud 7618,08 eurot, mis tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 3.
5. Maakohus kohaldas KrMS § 3101 lg 1 alusel Aigar Arolepa suhtes lähenemiskeeldu 3 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest arvates, keelates Aigar Arolepal: läheneda S.K. ule elukoha ja kooli juures ning avalikes kohtades lähemale kui 200 meetrit ning võtta ühendust S.K. uga erinevate sidevahendite kaudu; läheneda C.K. ile elukoha ja kooli juures ning avalikes kohtades lähemale kui 200 meetrit ning võtta ühendust C.K. iga erinevate sidevahendite kaudu; läheneda P.O. le elukoha ja töökoha juures ning avalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu; läheneda K.K. le elukoha ja töökoha juures ning avalikes kohtades lähemale kui 200 meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu; läheneda J.K. ule elukoha ja töökoha juures ning avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu; läheneda K.K. le elukoha ja töökoha juures ning avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu. 3 Maakohus kohaldas KrMS § 3101 lg 1 alusel Janno Otti suhtes lähenemiskeelu 3 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest arvates keelates Janno Ottil: läheneda C.K. ile elukoha ja kooli juures ning avalikes kohtades lähemale kui 200 meetrit ning võtta ühendust C.K. iga erinevate sidevahendite kaudu; läheneda P.O. le elukoha ja töökoha juures ning avalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu. 3.
6. Kohus konfiskeeris

§ 83lg 1 alusel ja määras Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada Aigar Arolepa elukohas Tartumaa XXX s

1. oktoobri 2023 läbiotsimisel leitud ja ära võetud pussnuga, mis on antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti hoiuruumi. 3.
2. Aigar Arolepale ja Janno Ottile kohaldatud tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel.
3. Aigar Arolepa süüdistuses

§ 214

lg 2 p 4 ja Janno Otti süüdistuses

§ 214lg 2 p-de 1, 4 järgi P.O.

suhtes väljapressimise toimepanemise osas tuvastas maakohus järgmist. 4.

1. Vaidlust ei ole selles, et
2. septembril 2023 ajavahemikus umbes kell 17.00-23.00 viibisid süüdistatavad Aigar Arolepp ja Janno Otti ning kannatanu P.O. koos Aigar Arolepa elukohas XXX talus, mis asub XXX külas, XXX vallas, Tartu maakonnas. Ühel hetkel tekkis osapoolte vahel füüsiline konflikt, mille käigus said vigastusi nii P.O. , Aigar Arolepp kui ka Janno Otti. P.O. peksmist Aigar Arolepa ja Janno Otti poolt filmis mobiiltelefoniga Aigar Arolepp. Kannatanu peksmise lõppedes jooksis P.O. XXX talust välja läheduses asuva XXX hooldekodu juurde ning palus endale abi kutsuda, mida üks hooldekodu elanik ka tegi. Nimetatud asjaolusid tõendavad nii süüdistatavate kui ka kannatanu P.O. ütlused ning samuti mitmed teised tõendid. 4.
3. Vaidlus on selle üle, kas Aigar Arolepp ja Janno Otti nõudsid vägivalla tarvitamisega samal ajal P.O. lt raha üleandmist võlgnevuse ja/või vägivalla kasutamise lõpetamiseks. Samuti tuleb selgitada kas vägivalla ajal esines osapoolte vahel hädakaitseseisund. 4.
4. Süüdistatavate Aigar Arolepa ja Janno Otti ning kannatanu P.O. ütlused
5. septembril 2023 XXX talus toimunu kohta on oma sisult erinevad. Kannatanu ja süüdistatavate ühise alkoholitarvitamise käigus tekkis tüli, mis arenes edasi vägivalla kasutamiseks. Maakohtu otsuses on kannatanu ja süüdistatavate ütlused põhjalikult esitatud ja kolleegium ei pea vajalikuks neid taaskord esitada. 4.
6. Kokkuvõtlikult nähtub kannatanu P.O. ütlustest, et
7. septembril 2023 ta lõi rusikaga Janno Ottit, kuid tegi seda enesekaitseks. Seejärel hakkasid Aigar Arolepp ja Janno Otti teda peksma ning selle käigus esitati temale ka rahaline nõue raha maksmiseks Aigarile ja C. ile ja/ või peksmise lõpetamiseks. Janno Otti ja Aigar Arolepp aga on selgitanud, et P.O. ründas Janno Ottit esimesena ja korduvalt, kuna Janno Otti mõnitas kannatanut tema töö tõttu. Janno Otti ja Aigar Arolepp üksteise kaitseks tarvitasid omakorda P.O. vastu füüsilist vägivalda. 4.
8. Kuna kannatanu ja süüdistatavate ütlused olid diametraalselt erinevad, analüüsis maakohus tõe tuvastamiseks mitteisikulisi tõendeid ning kõrvutas neid ütlustega. P.O. ütlustest ja Häirekeskuse kõnesalvestistest tuleneb, et kui P.O. l õnnestus XXX talust põgeneda XXX hooldekodu juurde, siis tema palvel helistas Häirekeskusesse võõras hooldekodu elanik. Sündmuskohale saabunud politseile rääkis kannatanu, et Aigar Arolepp on teda mitmel korral rusikaga näkku löönud. Politsei tuvastas, et Aigar Arolepal ja Janno Ottil olid verised nukid. Lisaks oli Janno Ottil vasak silm sinine ja pealael pindmised lõikehaavad ning Aigar Arolepal seljal kaks lõikehaava. Politsei hinnangul oli P.O. joobetunnustega, kuid näovigastuste tõttu teda puhuma ei pandud. Süüdistatavad pandi puhuma ja neil tuvastati indikaatorvahendiga alkoholijoove. Janno Otti on politseile sündmuskohal öelnud, et keegi 4 tungis talle kallale. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollis on Aigar Arolepp selgitanud, et tal on selja piirkonnas värsked vigastused sellest, et P.O. tuli talle peegliga kallale. 4.
9. Tartu Ülikooli kliinikumi epikriisist nr EP23-274856 (haigusjuht nr 20230923399235/01-40-38408) nähtuvalt tuvastati P.O. l kinnine ninaluude murd, pea pindmised hulgivigastused (nägu oluliselt turses, huultel marrastused, väiksemad haavad, paremal kõrvalestal turse, mõlemast ninasõõrmest veritsus) ja silma sinimik (mõlemal silmal prillhematoomid). Objektiivselt oli patsient joobetunnustega. Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhust nr 20230923-399238 ja Tartu Vangla meditsiinikaardi väljavõttest haigusjuhust nr A14284 20 nähtub, et Janno Ottil tuvastati haiglas pea lahtised hulgihaavad (kuklas kaks põrutushaava) ja silma sinimik (vasakul prillhematoom). Tartu Vangla meditsiinikaardi väljavõttest haigusjuhust nr A14283 20 nähtub, et Aigar Arolepal vigastusi ei tuvastatud. Aigar Arolepal ja Janno Ottil
10. septembril 2023 tekkinud vigastused on fikseeritud ka Janno Otti kasutuses olnud mobiiltelefoniga Samsung Galaxy A
11. 4.
12. Aigar Arolepa elukoha läbiotsimisel
13. oktoobril 2023 võeti kaasa muuhulgas köögi tööpinna pealt pruuni värvi käepidemega pussnuga. Aigar Arolepp selgitas läbiotsimisel, et tegemist on noaga, millega ta üritas umbes nädal aega tagasi korrale kutsuda P.O. u. Samuti leiti peeglikillud, millel nähtav verekahtlane määrdumus. Aigar Arolepa sõnul on veri kas tema või Janno Otti oma, sest P.O. viskas Janno Ottit ja Aigar Aroleppa peegliga. 4.
14. Aigar Arolepa kasutuses olnud ja tema elukohast leitud mobiiltelefoni Samsung SMF711B vaatlusprotokolli kohaselt leiti sellest telefonist mitmeid pilte ja videoid
15. septembril 2023 aset leidnud sündmuse kohta. Muuhulgas kajastub nimetatud telefonis, et Facebook Messengeri kasutaja Keegi Karu (Aigar Arolepp) on ajavahemikus
16. september 2023 kella 22.12.54 -
17. oktoober 2023 kella 10.31.37 kasutajale P.O. (P.O. ) esitanud selgesõnalise nõude 60-66 euro suuruse võla maksmiseks („60 olgu ollla“; „Tra“; “Maksa saa mulle siis räägime edasi“; „66 euri sa võlgu mulle“) ja kirjutab
18. oktoobril 2023 kell 10.31.37, et „Vähe said“. 4.
20. septembril 2023 on Facebook Messengeri kasutajate Keegi Karu (Aigar Arolepp) ja K.K. vahel olnud vestlus, mille raames kasutaja Keegi Karu (Aigar Arolepp) saadab K.K. le mitmeid fotosid ja videoid nii vigastatud P.O. st ja Janno Ottist kui ka endast. Lisaks eelnevale
21. septembril 2023 kell 23.17.32 kirjutab Keegi Karu (Aigar Arolepp), et „Peksame kõik. Ära“. Sellele on lisatud foto vigastatud näoga P.O. st ning fotod ja videod P.O. peksmisest. 4.
22. Aigar Arolepa kasutuses olnud mobiiltelefonist Samsung SM-F711B on leitud mitmeid poolikuid videoid, mille täispikad versioonid ta K.K. le saatis edasi. Kuigi nimetatud videoid on Aigar Arolepa telefonis muudetud ajavahemikus
23. september 2023 –
24. oktoober 2023, on videote vaatlusprotokollis selgitatud, et muutmise aeg ei tähenda pildi või video tegemise aega, vaid aega, millal see foto või video on seadmesse tekkinud ja millal on seda vaadatud või muudetud. Nagu kohus juba eespool viitas, siis sündmuse aset leidmise kuupäevas ja kellaaja vahemikus iseenesest vaidlust ei ole. 4.
25. 32-sekundilises videos nimetusega 278324a43c7087916ca555e2ffe1eb6e on kujutatud P.O. u, kes räägib raha tagasi maksmisest ja palub korduvalt ennast mitte lüüa. Taustal on kuulda Aigar Aroleppa, kes selgitab P.O. le, et P.O. on talle ja C. ile võlgu. Kell 00.16 lüüakse P.O. u ühel korral käega pea piirkonda ning seejärel on näha, et Janno Otti läheb diivanil lamava P.O. peale ja haarab P.O. u juustest. Täpsemalt on videos kuuldav järjestatud dialoog järgmine. Aigar Arolepp: „Mis sa tahad?“; P.O. : „Et ma maksan talle raha tagasi, korralikult.“ Aigar Arolepp: „Palju?“ P.O. : „Sott.“ Aigar Arolepp: „Sada, et ta sind ei lööks, puutuks.“ P.O. : „Ja, ja päriselt.“ Aigar Arolepp: „Okei.“ P.O. : „Päriselt ka.“ Aigar Arolepp: „Aga C. ile oled võlgu ja mulle oled võlgu.“ P.O. : /arusaamatu tekst/ „jaa, ma maksan 170.“ 5 Aigar Arolepp: „Maksad oma võlad ära.“ P.O. : „Ja.“ Aigar Arolepp „Kindel.“ P.O. : „Palun ära löö, palun ära löö. Palun. Palun. Lase lahti.“ Aigar Arolepp: „Kindel vä?“ P.O. : „Ja, ma maksan.“ Aigar Arolepp: „Maksad vä?“ P.O. : „Ja.“. 4.
26. Videos kestusega 6 sekundit nimetusega 2458522e85d3df481efdb7c5f26d5f7b on kujutatud P.O. nägu ja taustal on kuulda järgmine vestlus. Aigar Arolepp: „Korralikult üles löödud noh. Vähe vä?“ P.O. : „E…“. Sama sisuga video nimetusega 84E79B05-9CA0-4A03BEC2-75B52B65A7A6.mov on Aigar Arolepp edastanud K.K. le. 4.
27. Videos, mis kestab 13 sekundit ja on nimetusega 2591406191017064.null.866496941865156v.1.381375453_296462639684624_21175220583 7938248_n.mp4.0.1695966297685.v2.exo (faili kaustas video nimetus 8acb6f39a0050561890729a2bd577fc8) on kujutatud Aigar Aroleppa ja tumedates riietes meesterahvast, kes seisab diivanil oleva P.O. ees. Kostub mütsatust meenutav heli ja seejärel on kuulda, kuidas P.O. ütleb: „Ära tee palun.“. Selle peale ütleb Aigar Arolepp: “Anna lahmooni jah.“. Täpsemalt on kuuldav järgmine vestlus. Janno Otti: „Mida sa arvad, sa tegid mulle haiget vä? Mina pole haiget siit mitte midagi saand, noh.“ Aigar Arolepp: „Taah.“ P.O. : „Ära tee palun.“ Janno Otti: „Mis…“ Aigar Arolepp: „Ou anna, anna lahmooni jahm.“ Janno Otti: „Ah, sa oled haiget saand vä?“ Aigar Arolepp: „Anna, anna veel nah.“ Janno Otti: „Noh.“ Sama sisuga videod nimetustega 3C4E4BFD-A8ED-41D1-AB69-204174F9AB2A

§ 28

lg 1 mõttes ning ta ei ületanud oma tegevusega hädakaitse piire

§ 28lg 2 järgi.

6.

1. Esimest korda lõi P.O. Janno Ottit elutoas laua juures, kus asub telekas, rusikaga vasaku silma piirkonda just siis, kui viimane agressiivselt haaras P.O. riietest kinni. P.O. l oli Aigar Arolepa eelneva käitumise (kõrist kinni võtmine, pigistamine, lohistamine köögist elutuppa, mille tagajärjel kannatanu tundis valu ja hing oli kinni; oli Aigarile öelnud, et „võta kinni“; läks kööki nuga võtma) alust arvata, et Janno Otti läheb Aigar Arolepa agressiivse ja vägivaldse käitumisega kaasa ning kannatanut ähvardab reaalselt kehalise väärkohtlemise oht. Sellises olukorras on aga rusikalöök näkku proportsionaalne meede vahetult eesseisva (või juba alanud) rünnaku lõpetamiseks. Ka asjaolu, kui Janno Otti kaotas löögi tagajärjel teadvuse, ei muuda seda rusikalööki ülemääraseks, sest see lõpetas selleks korraks efektiivselt ründe. Teisel korral, s.o põgenemisolukorras lõi P.O. kõvema esemega nii Janno Ottile kui ka Aigar Arolepale pea piirkonda. Kannatanu sõnul hoiti teda kinni ja ta ei saanud talust põgeneda, sest kui ta seda üritas, tõmmati ta tagasi (süüdistust ebaseaduslikus vabaduse võtmises esitatud ei ole). Kohtu seisukohalt oli kõva esemega löök pähe sellises olukorras 8 põhjendatud vastumeede. Vastasel korral oleks P.O. tõenäoliselt palju rohkem kehavigastusi saanud, sest oleks olnud pikemat aega süüdistatavate meelevallas. Mõlemal juhul oli tegemist ka säästvaima kaitsetaktikaga (RKKKo 1-20-9563/54, p-d 10-12, 19). 6.
2. Aigar Arolepa selg sai vigastada peeglile kukkumisest ning tõenditest kogumis kuidagi ei tulene, et P.O. oleks süüdistatavaid peegliga rünnanud, kuigi süüdistatavad seda hiljem väitnud on. Aigar Arolepa ja Janno Otti ütlused on ka selles ebajärjekindlad – kord P.O. lõi peegliga ja kord viskas. Veelgi enam, ka vahetult peale sündmust on Aigar Arolepp maininud politseile, et seljal olevad vigastused sai ta peeglile kukkudes. 6.
3. Janno Otti ja Aigar Arolepp ei olnud P.O. suhtes füüsilist vägivalda tarvitades hädakaitseseisundis. Isegi kui möönda, et Janno Otti ja Aigar Arolepa osas esines mingil hetkel P.O. rünnaku tõttu hädakaitseseisund, siis nii süüdistatavate kui ka kannatanu ütlustest ja Aigar Arolepa poolt mobiiltelefoniga filmitud videotest nähtub, et kannatanust lähtuv võimalik oht oli süüdistatavate jaoks nende poolse vägivalla tarvitamise hetkeks möödunud. Süüdistatavate jaoks võis hädakaitseseisund esineda väga piiratud ajalises raamistikus – et näiteks kõrvaldada edasine oht uueks löömiseks vms. Hädakaitseseisundi institutsioon ei anna inimesele õigust tarvitada teise inimese vastu vägivalda, kui ei esine kas ohtu või vahetult eesseisvat ohtu. Samuti peab sellises olukorras jõu kasutamine olema kantud kaitsetahtest, mitte näiteks soovist kätte maksta ja rünnata. 6.
4. Maakohus tuvastas videotest selgelt, et kannatanu P.O. oli Janno Otti ning Aigar Arolepa füüsilise mõjuvõimu ja ülekaalu all ning ta ei olnud süüdistatavatele mingil moel enam ohtlik. Ka K.K. le
5. septembril 2023 kell 23.17.32 Keegi Karu (Aigar Arolepp) poolt edastatud teade, et „Peksame kõik. Ära“ on selge indikatsioon igasuguse ohu puudumisest ning süüdistatavate jõulisest ülekaalust. P.O. vastupanu ei tõkestanud süüdistatavate rünnakut. Janno Otti selgitas, et ta lõi P.O. u ka seetõttu, et ta oli kannatanu eelnenud rünnaku tõttu vihane, mis omakorda tähendab, et Janno Ottil ei olnud mitte kaitse-, vaid kättemaksu- ja ründamistahe. See kõik kogumis aga samuti välistab hädakaitseseisundi. P.O. vigastuste (mis on sooritatud kättemaksurünnakutest) tõsidust tõendab ka asjaolu, et järgmisel päeval, s.o
6. septembril 2023 haiglast välja saades ja bussiga koju sõites kaaskodanikud olid tema välimusest nii ära ehmatanud, et kutsusid välja politsei. 6.
7. Tuginedes kannatanu P.O. ja süüdistatavate ütlustele, P.O. haigusloole ning videomaterjalile panid süüdistatavad Aigar Arolepp ja Janno Otti koos toime P.O. kehalise väärkohtlemise

§ 121objektiivse koosseisu mõttes.

Et süüdistatavad kannatanut peksid, vaidlus puudub. Tõenditest kogumis nähtub, et Janno Otti lõi P.O. u korduvalt rusikaga ning jalaga näkku ja kõhtu ning tiris juustest. Aigar Arolepp lõi P.O. u vähemalt korra rusikaga kuklasse, korduvalt jalaga kõhu piirkonda, korra ribidesse, korra vastu alaselga ja vähemalt korra jalaga näkku, mille peale murdus P.O. ninaluu. P.O. tundis löömistest ja juustest tirimisest valu ning sai erinevaid kehavigastusi. Lisaks eelnevale Aigar Arolepp filmis Janno Otti ja enda tegevust, õhutas Janno Ottit P.O. peksmist jätkama ning muuhulgas ähvardas P.O. u tapmisega, öeldes „sa ei saa enam elada“. 6.6. Süüdistatavate käitumine oli üksteise tegevuste raames nii sõnaliselt kui ka konkludentselt (tegevusega) kooskõlastatud

§ 21

lg 2 tähenduses ehk tegemist on kaastäideviimisega - ühe mehe vägivallatsemisele järgnes teise mehe vägivallatsemine, vägivalda tarvitati ka koos ning üksteist samuti õhutati uutele tegudele nii sõnadega kui ka käitumisega. Aigar Arolepp ja Janno Otti panid kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, sest vastasel korral:

1. a)P.O. ei oleks ilmselt nii kaua talus kinnihoidmise tõttu viibinud ja
2. b)P.O. le ei oleks tekitatud sellisel määral tervisekahjustusi. Süüdistatavate koostegutsemine otseselt suurendas kannatanule tekitatud tervisekahju. Aigar Arolepp ja Janno Otti oma tegevusega tekitasid P.O. le pea pindmised hulgivigastused ja verevalumid seljal. Aigar Arolepa jalahoop 9 näkku tekitas P.O. le kinnise ninaluude murru ja silma sinimiku. Peksmise aset leidmist mitme tunni vältel on kinnitanud kõik osapooled. 6.7. Kas süüdistatavad esitasid vägivallaga samal ajal P.O. le nõude tasuda raha võla katteks või peksmise lõpetamiseks, tuleb samuti vastata jaatavalt. Kannatanu on kinnitanud temalt raha nõudmist nii Aigar Arolepale kui ka C. ile võlgade katteks, samuti peksmise lõpetamiseks. Aigar Arolepp ja Janno Otti samas eitavad rahanõuete esitamist. Nende sõnul Janno Otti üldse mingeid nõudeid ei esitanud ning Aigar Arolepp lihtsalt tuletas vägivallaga kannatanule olemasolevaid võlgu meelde. Videost nimetusega 278324a43c7087916ca555e2ffe1eb6e on selgelt kuulda Aigar Arolepa väide, et P.O. on temale ja C. ile võlgu. Samal ajal P.O. u lüüakse pea piirkonda ning Janno Otti läheb ja haarab P.O. l juustest kinni. Aigar Arolepp samuti ütleb, et kannatanu peab maksma 100 eurot, et Janno Otti teda ei lööks. Videos 815A12F3-BA02-4E48-AA05-561877042BBD.mov (palub P.O. Aigar Arolepal teda mitte lüüa, sest ta toob õhtul süüdistatavale raha. Aigar Arolepp koheselt küsib, kui palju, ning Janno Otti lisab, et asi on rahas. Kõik eelnev viitab sellele, et Aigar Arolepp ja Janno Otti koos tarvitasid raha saamisele suunatud nõudmiste esitamise ajal P.O. suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda. Tegemist ei olnud lihtsalt võla meelde tuletamisega või veelgi enam – niisama arusaamatusega. Kuigi tõepoolest Janno Otti ilmselt ise ei esitanud sõnaliselt selget rahalist nõuet, kiitis ta P.O. suhtes Aigar Arolepa poolt tarvitatava vägivalla ja rahanõudmise heaks (ei vaielnud vastu, nõustus, jätkas samal ajal vägivalla tarvitamist). Samal ajal, kui Aigar Arolepp nõudis P.O. lt raha maksmist, lõi Janno Otti P.O. u ja katkus teda juustest. Selles kõiges esineb aga samuti kaastäideviimise kvaliteet. Et P.O. lt nõuti võla tasumist, kinnitab ka Facebook Messengeri kasutaja Keegi Karu (Aigar Arolepp) ajavahemikus 30. september 2023 kell 22.12.54 - 3. oktoober 2023 kell 10.31.37 kasutajale P.O. (P.O. ) saadetud nõue 60-66 euro suuruse võla maksmiseks, samuti väide, et P.O. „vähe sai“. Nimetatud kasutajakontode kasutajad on kinnitanud, et Keegi Karu konto kuulub Aigar Arolepale ja P.O. P.O. le. On oluline rõhutada, et väidetav võlg ei pea väljapressimise toimepanemiseks reaalselt eksisteerima, mistõttu kohus ka poolte võimalikel võlasuhetel täpsemalt ei peatunud. Igal juhul mõlemad süüdistatavad teadsid, et neil puudub õiguslik alus võlga nõuda, s.o et selline nõue on ebaseaduslik (RKKKo 1-19-7945/137, p 25). Kannatanu kinnitas, et peksmise ajal ta kellelegi võlgu ei olnud (kuigi möönab 20 eurost võlga Aigar Arolepale mobiiltelefoni ostu eest), samuti süüdistatavad nõudsid isikult võlga (100 eurot, 170 eurot, 60-66 eurot), mis ilmselgelt ületab P.O. võimalikku koguvõlga Aigar Arolepale. Aigar Arolepa ja Janno Otti tegevuses esineb ka siin kaastäideviimise kvaliteet, sest mõlema teopanus oli oluline kuriteokoosseisu täitmiseks – nii Aigar Arolepa kui ka Janno Otti tegevus suurendas esitatud nõude kaalukust. Peksmine võib üle kasvada väljapressimiseks ning selles osalemine ei pea eelnevalt olema suuliselt kooskõlastatud ja kokku lepitud. Kaastäideviimine võib alata ka tegevusega, s.o konkludentselt. 6.8. Maakohus tuvastas, et süüdistatavad objektiivselt kannatanut vägivalda kasutades ka alandasid. Videod 225113550551189.97fdcb2f.media_fallback.0.1695972883985.v2.exo, 248509254355376.c2c57e04.media_fallback.0.1695972893615.v2.exo, 3CBAB91C-C4C74154-B34C-7A5F1018F3A0.mov, 815A12F3-BA02-4E48-AA05-561877042BBD.mov kajastavad, et Aigar Arolepa initsiatiivil sunniti P.O. ähvarduste saatel põlvitama ning Aigar Arolepp lõikas kööginoaga kannatanu tahte vastaselt viimase juustest juuksepahmaka. Eelnev tekitas P.O. le ka valu. Valu tekitamine juuste jõuga ja vastu tahtmist maha lõikamisel on kohtule eluliselt usutav, kuna pea juustekasvu piirkond võib olla küllaltki tundlik. Janno Otti lõi P.O. u rusikaga näkku, kui Aigar Arolepp sundis teda põlvili minema. Janno Otti löögi järel palus P.O. veelkord, et teda ei löödaks ja lubas raha maksta. Ka süüdistatav Janno Otti on möönnud, et tegemist on alandava käitumisviisiga. Antud juhul seondus kannatanu alandamine ka väljapressimise, s.o rahaliste nõuete esitamisega. J.K. , K.K. ja K.K. 10 kinnitasid, et P.O. st salvestatud materjal edastati samuti neile, mis omakorda annab alust asuda seisukohale, et süüdistatavad soovisid P.O. u vägivalla kasutamise ajal ja järel alandada. Kannatanu P.O. hinnangul tundub video jagamine alandusena teise inimese suhtes. 6.9. Ei saa märkimata jätta, et vähemalt Aigar Arolepa käitumises esineb ka P.O. ähvardamise kvaliteet

§ 120lg 1 kontekstis.

Videotest on näha, et Aigar Arolepp hoidis nuga P.O. kõri lähedal, mitte otseselt kõril. Samas oli P.O. Aigar Arolepa kindlas haardes. Objektiivsele kõrvaltvaatajale on ilmne, et Aigar Arolepp tahtis selle noaga P.O. u ähvardada. Seetõttu oli kannatanul alust karta, et Aigar Arolepp vigastab P.O. u noaga ning kannatanu tervis ja elu olid ka tegelikult ohus. Seda seetõttu, et vahetult enne noa kõrile asetamist olid Janno Otti ja Aigar Arolepp P.O. u intensiivselt peksnud. Pärast kõnesid lõikas Aigar Arolepp kannatanu ütluste kohaselt P.O. l noaga juustest välja ühe juuksepahmaka. Kuigi P.O. on oma ütlustes väitnud, et juuksesalgu väljalõikamine leidis aset enne peksmist, siis Aigar Arolepa telefoniga filmitud videotest nähtub vastupidine - kannatanu on videotes selgete peksmise tunnustega (nina paistes, huuled tursunud, silmad paistes, paremalt poolt on ära lõigatud suurem salk juukseid). On tõenäoline, et P.O. sündmusest möödunud ajavahemiku tõttu lihtsalt ajas tema suhtes toime pandud tegevuste järjekorra sassi. P.O. tundis kohtuistungil ära noa, mida tema juuste lõikamiseks ja ähvardamiseks kasutati. Seda on ka vaadeldud. P.O. l oli alust ähvarduse täideviimist karta, sest ta oli süüdistatavate käest juba peksa saanud. Kuna aga Aigar Arolepale on süüdistusaktis ette heidetud väljapressimist

§ 214

järgi ning väljapressimise üheks objektiivse koosseisu tunnuseks on vägivalla tarvitamine (sh ähvardamine), neeldub ähvardamise koosseis väljapressimises. 7. Kohus nõustus prokuratuuriga ja leidis, et vägivalla tarvitamise osateod panid Aigar Arolepp ja Janno Otti toime kavatsetult

§ 16

lg 2 mõttes, sest nende eesmärgiks oli kooskõlaliselt oma viha ja kättemaksu näitamine ning kannatanule valu ja kehavigastuste tekitamine. Vara nõudmisel oli Aigar Arolepal samuti kavatsetus, sest tema eesmärk oli saada raha väidetavalt temale endale ja C.K. ile kuuluva võla katteks, samuti taotles ta raha maksmist peksmise lõpetamiseks. Kuna aga Janno Otti läks väljapressimisega konkludentselt kaasa ning sõnaliselt rahalist nõuet ei esitanud, vaid oma kohaloleku ja käitumisega toetas Aigar Arolepa nõuet, siis tuleb tema tegevus lugeda sooritatuks vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 kohaselt.

Janno Otti vähemalt pidas oma elukogemuse pinnalt võimalikuks ja möönis ebaseadusliku teo toimepanemist. Kohus ei nõustunud prokuröriga, et Janno Otti tegu kuulub subjektiivselt kvalifitseerimisele otsese tahtlusena, sest süüdistatav ei teadnud, et ta kindlasti osaleb väljapressimises. Tema eesmärk oli siiski P.O. le viimase löömise eest kätte maksta, mitte teadlikult raha nõuda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 8. Kokkuvõttes leidis kohus, et Janno Otti ja Aigar Arolepp on toime pannud neile süüdistuses ette heidetud

§ 214järgse teo.

Täpsemalt, kuna Aigar Arolepp sooritas kuriteo kooskõlaliselt koos Janno Ottiga, tuleb tema tegu kvalifitseerida

§ 214lg 2 p 4 järgi P.O.

väljapressimises grupiviisilise kuriteona. Et Janno Ottit on Tartu Maakohtu 24. novembri 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6971 muu hulgas karistatud kelmuse toimepanemise eest

§ 213

lg 1 järgi ja see karistus on kehtiv, ning ta pani teo toime ühiselt ja kooskõlastatult Aigar Arolepaga, kuulub Janno Otti tegu kvalifitseerimisele

§ 214lg 2 p-de 1 ja 4 järgi P.O.

grupiviisilises korduvas väljapressimises. 9. Maakohtu seisukoht Aigar Arolepa süüdistus

§ 120lg 1 järgi K.K.

ja J.K. u ähvardamises. 9.

1. Aigar Aroleppa süüdistatakse selles, et
2. septembril 2023 Aigar Arolepa survel ja noa ähvardusel tegi P.O. koos Aigar Arolepaga viimase kasutajakontolt J.K. uga kella 20.35 ajal videokõne, millele J.K. tagasi helistas kella 20.42 ajal, kus kutsusid J.K. u Aigar Arolepa juurde, kuid P.O. le tekitatud vigastuste nägemine hirmutas J.K. u ja tekitas arvamuse, et teda 11 ootab sama saatus. Alates kell 21.12 Facebook Messengeri grupivestluses, milles osalesid vestluse algusest kuni vestluse lõpuni J.K. , K.K. ja Aigar Arolepp kasutajanimega Keegi Karu, ähvardas Aigar Arolepp J.K. u ja K.K. e tapmise ja füüsilise vägivallaga. Aigar Arolepp saatis vestlusesse mitmeid fotosid ja videoid koos Janno Ottiga P.O. suhtes vägivalla tarvitamisest ja vägivalla tarvitamisega P.O. le tekitatud tervisekahjustustest ja veritsustest. Pärast failide saatmist küsis Aigar Arolepp, kes on järgmine ja kirjutas ise, et J.K. on järgmine ning et K.K. ja J.K. on surnud ja lubas K.K. ning J.K. u üles otsida ja uuris J.K. u järgmise päeva asukohta. K.K. tundis Aigar Arolepa ähvardussõnumitest hirmu ja nende saamise järel võttis ühendust enda sõpradega, et saada kaitset Aigar Arolepa eest. J.K. tundis Aigar Arolepa ähvardussõnumitest ja kõnest hirmu, et tema on järgmine, kelle suhtes Aigar Arolepp vägivalda kasutab. K.K. l ja J.K. ul oli alust karta Aigar Arolepa ähvarduste täideviimist, sest Aigar Arolepp edastas oma sõnade kinnituseks ja hirmu tekitamiseks grupivestlusesse videoid ja pilte P.O. suhtes vahetult toimunud füüsilise vägivalla tarvitamisest. Aigar Arolepp tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega ähvardamisega pani toime

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ähvardamise.

9.

1. Vaidlust ei ole selles, et
2. septembril 2023 filmis Aigar Arolepp mobiiltelefoniga Samsung SM-F711B P.O. suhtes tarvitatud vägivalda, et Aigar Arolepp, J.K. ja K.K. Facebook Messengeri grupivestluses osalesid ning et Aigar Arolepp edastas vigastatud P.O. u kajastavad videod muuhulgas K.K. le ja J.K. ule. Aigar Arolepp on oma ütlustes tunnistanud, et ta filmis Janno Otti ja enda tegevust P.O. suhtes vägivalla tarvitamisel ning edastas valminud videod nii K.K. le kui ka J.K. ule. Videote saamist on kinnitanud ka kannatanu K.K. ja J.K. . Samuti on Aigar Arolepp oma ütlustes J.K. u ähvardamise omaks võtnud. Vaidlus on tõusetunud aga selles, kas sellist tegevust saab käsitleda ähvardamisena

§ 120lg 1 järgi just K.K.

suhtes. 9.

1. Kannatanu P.O. sõnul ütles Aigar Arolepp talle
2. septembril 2023 XXX talus aset leidnud peksmise ajal, et helista K.K. ile, keda kannatanu teab. Kannatanu sõnul tahtis Aigar J.K. t ja K.K. i ära tappa ning soovis neid kohapeale, et järgmine ohver valida. Kannatanu pidi J.K. ele ja K.K. ile helistama, sest neil olevat mingid võlad sees. Helistamisel taheti näidata, kes on järgmine. Aigar Arolepp sundis P.O. u helistama, kuid kannatanu ei rääkinud kõnes. Seepeale helistas Aigar Arolepp K.K. le oma telefoniga ise ning see videokõne leidis aset Messengeris. Kannatanu oli sel ajal kaadris. P.O. ütles, et „ärge jumala eest tulge“ ja siis jätkus tema peksmine. 9.
3. J.K. u kinnitusel kasutas Aigar Arolepp Messengeris kasutajanime Keegi Karu. Kannatanu kasutajanimi on J.K. . Kannatanu on süüdistatavaga suhelnud ainult ühelt kontolt. J.K. ei teadnud, mis Aigar Arolepale ei sobinud, kuid tema käitumine videokõnes muutus koheselt agressiivsemaks. Kannatanu lõpetas Aigar Arolepaga suhtlemise 2023 septembris, sest ei soovinud enam temaga lävida. Aigar Arolepp vihjas kogu aeg, et J.K. on C. iga suhtes ning kannatanu arvates mõtles, et kannatanu võttis Aigar Arolepalt tema naise ära. Kui kõnes esitati küsimus „Kes on järgmine?“, tundis kannatanu hirmu ja end häirituna. J.K. on seisukohal, et kui Aigar Arolepp teda kätte oleks saanud, oleks ta temaga samamoodi käitunud nagu P.O. ga. Kannatanu kartis, et Aigar Arolepp hakkab tema suhtes vägivalda tarvitama, sest Aigar Arolepp arvas, et kannatanu ja C. on suhtes. Aigar Arolepp teadis, kus kannatanu töötab ning J.K. arvas, et Aigar Arolepp tuleb temale töö juurde. Kannatanu vaatas ühte videot ning seal Janno Otti lõi P.O. u. Video vaatamine tekitas kannatanus ebameeldivust ja hirmu, et Aigar Arolepp saab kannatanu kusagilt kätte ja paneb kannatanule käed külge. Videokõne tuli Aigari kontolt, aga rääkis Peeter. P.O. nägi välja ära löödud ja paistes. Peeter kutsus kannatanut Aigar Arolepa juurde jooma. Kannatanu aga ei läinud, sest ta ei julgenud. Ähvarduste ja hirmu mõjul ei julge kannatanu enda sõnul kuskil väga käia ja suhelda. Ta pidi 12 oma eluviisi ja harjumusi muutma. Ta ei julge ka enam Tartus liikuda, kuna kartis, et saab kuskil Aigariga kokku. 9.
4. Kannatanu K.K. ütluste kohaselt kasutas Aigar Arolepp kontot Keegi Karu. Kannatanu kasutas kontot K.K. . Enam ta Aigar Arolepaga ei suhtle, sest ei saa temaga hästi läbi. Aigar Arolepp muutub alkoholi tarvitades vägivaldseks. Videokõnes aga kannatanu nägi midagi, mida ta ei tahtnud üldse näha. Seal oli Aigaril nägu verine. Küsimise peale Aigar vastas, et ta kukkus. Kannatanu nägi verd maas. Seal oli ka Janno Otti, kellel oli nägu verine ja käsi katki. Kedagi teist sel hetkel ei olnud. Tõstatati küsimus, et kes on järgmine. Kannatanu mõtles, et mis nüüd toimub, oli segaduses ja veidi hirmul. Kohtuistungil kannatanule esitatud fotode kohta K.K. nentis, et need on tehtud Aigari isa kodus saunaruumis. Kannatanu teab C. it väga kaua ning viis enda sõnul Aigari C. iga kokku. Nüüd Aigar võib midagi selle pinnalt kannatanule teha, sest C. ja Aigar läksid lahku. Kui kannatanu luges Aigari kirjutisi, et „K.K. ja J.K. , te surnud“, siis ta oli ehmunud ja mõtles, et mis toimub. Meenutamisel kannatanu vastas kohtuistungil, et ta helistas kohe sõpradele ja ütles, et teda ähvardati ning et kannatanu on järgmine, kes surma saab. Kannatanu sõbrad helistasid Aigarile. Aigar Arolepp helistas kohe videogruppi tagasi ja palus K.K. lt vabandust. Kannatanu helistas sõpradele, sest tal oli hirm. Gruppi tulid ka videod, kus kannatanu nägi Janno Ottit, P.O. u ja Aigar Aroleppa veristena. Seal Aigar ja Janno kasutasid vägivalda P.O. vastu. Video tekitas kannatanus hirmu ja kartmist. Sel õhtul kutsuti kannatanut ka Aigar Arolepa juurde, kuid ta ei läinud, sest kartis, kuna öeldi, et nemad on järgmised. See mõjutas kannatanut nii, et ta oli edaspidi omaette ja ei teinud paljudest asjadest välja. Ta ei tahtnud enam Tartus ringi käia, sest kartis Aigar Aroleppa, kuna Aigar Arolepp ja Janno Otti käisid väga tihti Tartus. Kui kannatanu nägi P.O. u, siis ta rääkis, et Janno Otti ja Aigar Arolepp kasutasid tema suhtes vägivalda. 9.
5. Aigar Arolepp tunnistas kohtuistungil P.O. peksmisest videote tegemist. Ta saatis tollel õhtul J.K. ele ja K.K. ile videoid ja fotosid. K.K. ga tal omavahel tüli ei ole, samas on neil olnud lahkarvamusi – kannatanu jättis mõned asjad Aigari hinnangul temale rääkimata, kuid samas probleeme nende vahel siiski ei ole. J.K. e peale oli süüdistatav natuke vihane. Ta soovis J.K. t ja K.K. i hirmutada. Aigar Arolepale tundub, et C. ja J.K. siiamaani lollitavad teda ning tal oli armukadedus. Süüdistatav mõtles, et nad kardavad, tunnevad hirmu, s.o mõte oli natuke hirmutada. Süüdistatav palus K.K. käest vabandust, kuid tunnistab, et on J.K. u ähvardanud. Video tegemise mõte oli süüdistatava arvates tobe. 9.
6. Süüdistatav Janno Otti mäletab Aigar Arolepa käsku, et J.K. ja K.K. peavad tulema kohale ning et P.O. helistaks neile. 9.
7. Kasutaja Keegi Karu (Aigar Arolepp) edastas 18 fotot ja 9 videot, millelt nähtuvad näovigastustega Aigar Arolepp (vasaku kulmu veritsus), Janno Otti (vasaku silma hematoom) ja P.O. (verine nina, paistes huuled), samuti verepritsmed põrandal. Eelnevat näidates küsitakse „Kes järgmine“, „J.K. sa järgmine er“, „K.K. ja J.K. te surnud“, „Otsime teid ülesse“ „J.K. sa tööl homme we“. 9.
8. Aigar Arolepa mobiiltelefoniga Samsung SM-F711B filmitud videotes kajastub selgelt Aigar Arolepa soov võtta ühendust nii J.K. uga kui ka K.K. ga. Seega tõele ei vasta Aigar Arolepa kohtus esitatud väide, et K.K. ga ta ei soovinudki ühendust saada või et P.O. tegi J.K. uga üksinda omal tahtel videokõnet. Nimetatud videotes on juttu ka sellest, et K.K. peab oma asjad ära siluma. Aigar Arolepp ka soovis, et tema juurde kutsutaks nii J.K. kui ka K.K. . 9.
9. Kohus asus seisukohale, et nii K.K. le kui ka J.K. ule videokõnes edastatud fotod, videod ja sõnumid kogumis täidavad ähvardamise koosseisu

§ 120lg 1 mõttes.

Aigar Arolepp ähvardas J.K. u ja K.K. e tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega. Nii K.K. l kui ka J.K. ul personaalselt ning ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest Aigar Arolepp lisas oma sõnade kinnituseks grupivestlusesse värvikaid 13 videoid ja pilte P.O. peksmisest. K.K. samuti teadis, et Aigar Arolepp muutub alkoholi tarvitades vägivaldseks. Arvestades J.K. u ja K.K. seotust Aigar Arolepaga (K.K. tutvustas Aigar Arolepale C.K. it, kes olid omavahel suhtes; Aigar Arolepp kahtlustas J.K. u C.K. iga petmises) mõjus tapmisähvardus kohtu hinnangul reaalsena. K.K. isegi helistas oma sõpradele, et saada kaitset, mis omakorda kinnitab ähvarduse veenvust. Kuigi K.K. le ja J.K. ule edastatud ähvardussõnumites on selgesõnaliselt juttu ainult tapmisest, siis arvestades asjaolu, kuidas süüdistatavad kannatanu P.O. ga käitusid, kvalifitseerub selline ähvardamine ka tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamiseks. Väga suure tõenäosusega ei oleks ähvarduse täideviimise tulemuseks olnud mitte kellegi surm, vaid arvestatavalt tõsised kehavigastused. 9.11. Kohus leidis, et Aigar Arolepp on ähvardamise toime pannud kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes, sest ta seadis eesmärgiks K.K.

ja J.K. u hirmutamise läbi ähvarduste. Kohus ei nõustu prokuratuuriga selles, et K.K. osas oli Aigar Arolepal otsene tahtlus, kuna eesmärk oligi ähvardamine. Argo Arolepp on seda ka ise istungil kinnitanud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus märkis, et vabandamine ei kvalifitseeru õigusvastasust välistavaks asjaoluks karistusseadustiku 2. peatüki 2. jao tähenduses. 10. Maakohtu seisukoht Aigar Arolepa süüdistuses

§ 323lg 1 järgi K.K.

kui õigusemõistmises osaleja vastu vägivalla tarvitamises. 10.

1. Aigar Aroleppa süüdistatakse selles, et ta on korduvalt ähvardanud kannatanu K.K. tapmisega kättemaksuks tema vangistamiseni viinud õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Aigar Arolepp, kandes Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2639 toonase elukaaslase ja ühise lapse X.X. a ema K.K. suhtes toime pandud

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõistetud vangistust ning olles teadlik, et T.K. ja K.K. suhtlevad omavahel ja tema ähvardus jõuab K.K. ni, kirjutas

1. detsembril 2019 dateeritud ja T.K. ele adresseeritud kirjas teksti: „Varsti saan välja, siis lähen Viljandi ja tapan K.K. ära. Ja olen veel 10 aastat vangis ta hävitas mu elu. Ja sureb varsti ära.“, mille kriipsutas läbi, kuid tekst jäi täielikult loetavaks. T.K. tegi saadud kirjast foto, mille edastas Facebooki kaudu K.K. le. Seega Aigar Arolepp ähvardas kolmanda isiku, kelleks oli T.K. , vahendusel K.K. tapmisega. Aigar Arolepa kirjutatud ähvardust lugedes tundis K.K. reaalset ohtu enda elule ja tervisele. 10.
2. Asudes Tartumaal XXX vallas XXX külas,
3. novembril 2021 kella 02.31 ajal ähvardas Aigar Arolepp K.K. tapmisega, kui saatis J.S. i telefoni ning Facebook Messengeri kasutajakontot kasutades K.K. le sõnumi: „Lits panid aigari vanglasse 2 aastat Ta varsti tapab su ära.“ Saadud sõnumit võttis K.K. reaalse ähvardusena ja tundis ohtu enda elule ja tervisele. 10.
4. K.K. l oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna Aigar Arolepp oli varasemalt tarvitanud K.K. suhtes füüsilist vägivalda, mille eest Aigar Arolepp mõisteti

§ 121lg 2 p 2 järgi süüdi ja karistati Tartu Maakohtu 30.

oktoobri 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-188735 ning mõisteti

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi süüdi Tartu Maakohtu 4.

oktoobri 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-

1. 10.
2. Korduvalt kannatanu tapmisega ähvardamisega, et maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses, pani Aigar Arolepp toime

§ 323

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla õigusmõistmises osaleja vastu. 10.

1. Vaadates Aigar Arolepale esitatud süüdistuse osategude toimepanemise aegu, tuleb küsida ega kuriteod ei ole aegunud. Et T.K. ele edastati ähvardust sisaldav kiri
2. detsembril 2019 ja J.S. i telefoni vahendusel ähvardust sisaldav sõnum K.K. le
3. novembril 2021, süüdistatav Aigar Arolepa suhtes on kohaldatud tõkendit nii kohtueelses kui ka 14 kohtumenetluses, ta on antud kohtu alla ning kohtuistungil üle kuulatud, ei ole temale ette heidetud kuriteod aegunud. 10.6.Vaidlust ei ole selles, et Aigar Arolepp kirjutas
4. detsembril 2019 dateeritud kirja T.K. ele. Vaidlus on selle üle, kas Aigar Arolepp soovis selle kirjaga T.K. e vahendusel ähvardada K.K. seoses tema menetlusseisundiga kriminaalmenetluses ning kas Aigar Arolepp saatis
5. novembril 2021 kella 02.31 ajal K.K. le J.S. i telefoni ja Facebook Messengeri kasutajakontot kasutades tapmisähvarduse. 10.
6. Kannatanu K.K. andis järgmised ütlused. Nad olid Aigar Arolepaga elukaaslased ning neil on üks ühine laps. T.K. e saadetud kiri K.K. le tekitas temas suurt hirmu ja ta hakkas tõsiselt kartma. Kannatanul on 3 last ja ta kardab enda tapmist. K.K. tegi saadetust koopia ja edastas selle politseile. Aigar Arolepp võis kannatanu hinnangul tuttavate kaudu kannatanu elukohta Viljandis teada. Aigar Arolepp saatis K.K. le video, mis oli kole. Kannatanul tekkis videot vaadates ebameeldiv tunne, see tekitas hirmu - kananahk tuli ihu peale, sest nuga oli seal ning see kõik oli väga vägivaldne. 10.
7. Tunnistaja T.K. selgitas, et ta tutvus Aigar Arolepaga interneti kaudu, oli temaga suhtes ja siis katkestas selle. Ta teab, et Aigar Arolepal oli K.K. ga suhe. Tunnistaja külas olles nägi, kuidas Aigar Arolepp oli K.K. suhtes vägivaldne, s.o piinas teda. Aigar Arolepp saatis T.K. ele kirja, kes tegi sellest foto ja saatis edasi K.K. le. Seal on kirjas, et Aigar Arolepp tapab K.K. . Kiri ehmatas tunnistajat. K.K. muutus kirja saades väga närviliseks ja ärevaks. Tunnistaja hinnangul võib Aigar Arolepp mingil hetkel seda ka teha. 10.
8. Tunnistaja J.S. i teada oli Aigar Arolepp K.K. peale kuri, kuna K.K. jättis ta maha. C.K. teab, et Aigar oli „suht vihane“ K.K. peale, sest K.K. saatis ta vanglasse. Nad elasid pikka aega koos ja Aigar Arolepp oli K.K. löönud. 10.
9. Aigar Arolepa hinnangul rääkis K.K. kohtus osaliselt õigust. Lisaks sellele süüdistatav tunnistas, et ta natukene kannab K.K. vastu vimma. Aigar Arolepp ei mäleta T.K. ele kirjutatud kirja, kuid arvab, et on võimalik, et ta kirjutas selle kirja hetkeemotsioonist või vimmast. Viimati kirjutas ta kirja T.K. ule 5 aastat tagasi ning suhtles temaga
10. aastal. T.K. ja K.K. teavad üksteist. Aigar Arolepp tutvus T.K. uga K.K. kaudu. Süüdistatava hinnangul, kui tekst on maha tõmmatud, ei tohiks see tapmisähvardus olla hirmutav, sest see on tühistatud. Ta tunnistab, et kirjutas ähvardusi K.K. kohta. Samas ta ka möönab, et see võib veidi hirmutav olla. Süüdistatav ei tea, miks ta selle kirja saatis, isegi kui ta teksti maha tõmbas. Aigar Arolepp kinnitab, et ta saatis sihilikult K.K. le vägivaldsed videod ja fotod, kuna süüdistatava telefonist oleksid need kaotsi läinud. Ta tahtis neid säilitada, kuid ei oska öelda, milleks täpsemalt. 10.
11. Kannatanu K.K. ning tunnistajate T.K. e ja J.S. i ütlusi kinnitavad kannatanu esitatud süüteoteade koos temale edastatud kirja koopiaga ja K.K. nimel õiguskaitseasutusele edastatud väljatrükk J.S. i telefonist saadetud sõnumist. Süüteoteatele lisatud kirja koopiast nähtub, et Aigar Arolepp
12. detsembril 2019 adresseeris T.K. ele kirja, milles oli küll maha tõmmatud, aga loetav järgmine tekst: „Varsti saan välja, siis lähen Viljandi ja tapan K.K. ära. Ja olen veel 10 aastat vangis ta hävitas mu elu. Ja sureb varsti ära.“ J.S. i telefonist aga saadeti
13. novembril 2021 kella 02.31 ajal sõnum sisuga: „Lits panid aigari vanglasse 2 aastat Ta varsti tapab su ära.“. 10.
14. Aigar Arolepp on
15. detsembri 2019 ähvarduskirja kirjutamist kinnitanud. Kohus tõdes, et Aigar Arolepp kaldub kirjutama vigadega ning grammatiliselt ja stiililiselt mittekorrektselt. J.S. i
16. oktoobril 2021 saadetud sõnum aga on korrektses eesti keeles. Ähvardussõnum samas on Aigar Arolepale iseloomulikult kirjutatud kirjavigadega. Veelgi enam, ähvarduses on kajastatud asjaolud, mis ei olnud J.S. ile teada. Aigar Arolepal aga oli 15 motiiv sõnumi saatmiseks, sest ta kandis K.K. vastu vimma ning on seda tunnistanud. J.S. il polnud mingit põhjust K.K. le edastada ähvardusi Aigar Arolepa vangistuse osas. Kohtu hinnangul on tunnistaja J.S. i ütlused usaldusväärsed ja riimuvad teiste tõenditega. Samuti on Aigar Arolepal juba varem olnud kombeks kolmanda isiku nime alt manipuleerivaid sõnumeid kirjutada (nt et „Aigar poos ennast üles“), mis viitab sarnasele käitumismallile. 10.
17. Ähvardamisest on võimalik rääkida ka juhul, kui võimalik kahju tekitamine saab teatavaks kolmanda isiku vahendusel. Samuti ei „tühista“ ähvardust teksti läbikriipsutamine, kui see on loetav. Aigar Arolepa kirja puhul see nii on. Nii T.K. kui ka K.K. said läbikriipsutatud tekstist aru. K.K. l oli alus karta ähvarduse täideviimist, sest Aigar Arolepp oli varasemalt tarvitanud K.K. suhtes füüsilist vägivalda, mille eest Aigar Arolepp mõisteti ka kohtus süüdi. Aigar Arolepa ähvarduste tõsiseltvõetavust K.K. jaoks kinnitab samuti tõik, et T.K. pidas ähvarduste täideviimist reaalseks - seepärast ta saatis pildi kirjast K.K. le teadmiseks ja hoiatuseks. Veelgi enam, Aigar Arolepp on
18. detsembril 2019 ja
19. novembril 2021 ähvardanud K.K. ära tappa just kättemaksuks õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses – kirjas ja sõnumis on selged viited selle kohta, nagu K.K. oleks vastutav Aigar Arolepa vanglasse sattumise eest. Kuigi K.K. le kohtuistungil edastatud sõnum tuttav ei tundunud, on sõnumi saatmises palju aega möödunud ning kannatanu võis selle unustada. See aga ei tähenda, et sõnumi saamisel ta aastaid tagasi ta hirmu ei tundnud. K.K. on teinud ähvardusest kuvatõmmise, mis edastati politseile. 10.
20. Kohus leidis, et Aigar Arolepp ähvardas K.K.
21. detsembril 2019 ja
22. novembril 2021 kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

J.S. i kasutajakontolt sõnumit ja T.K. ele kirja saates seadis ta eesmärgiks nende adressaadini, s.o K.K. ni jõudmise. Aigar Arolepp teadis, et K.K. ja T.K. suhtlesid omavahel. Samuti ta teadis, et J.S. oli K.K. ga telefonitsi

1. oktoobril 2021 ühendust võtnud, küsimaks informatsiooni lapse isa, s.o Aigar Arolepa kohta. Aigar Arolepal esines ka K.K. le õigusemõistmises osalemise eest kätte maksmise osas kavatsetus. Ta teadis, mis roll oli K.K. l kriminaalmenetluses ning tema arusaama järgi oli ta vanglas K.K. süül. Eelnev nähtub edastatud kirjast ja sõnumist. Selle kõige eest ta asuski kätte maksma, s.o kirjutas tapmisähvardusi sisaldava kirja ja sõnumi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
2. Maakohtu seisukoht Aigar Arolepa süüdistuses

§ 120

lg 1 ja

§ 1573 lg 1 järgi C.K.

i suhtes ahistava jälitamise ja ähvardamise toimepanemises. C.K. i suhtes toime pandud kuritegude osas on Aigar Arolepale esitatud kokku 3 süüdistust (

1. märts,
2. mai ja
3. juuli 2024). 11.
4. Kõigepealt kohus pidas vajalikuks täpsustada, et ei kvalifitseeri Aigar Arolepa käitumist C.K. i suhtes

§ 323lg 1 järgi vägivalla tarvitamisena õigusemõistmises osaleja vastu.

Esiteks, Aigar Arolepale ei ole konkreetselt sellekohast süüdistust esitatud. Kuigi prokuratuuri koostatud teokirjelduste järgi saaks kohus iseenesest muuhulgas kaaluda Aigar Arolepa süüditunnistamist ka

§ 323

lg 1 järgi, siis lisaks sellele, et süüdistustes ei ole viidatud konkreetsele sättele ja süüdistust ka selles osas (süüdistuse lõpus) sõnastatud, ei tulnud see arutlusele ka kohtuistungitel. Kohus nõustus sellega, et tegemist on tõepoolest piiripealse juhtumiga – käesolevalt ei ole tuvastatav, et Aigar Arolepp tahtlikult soovis C.K. it kui kriminaalmenetluses osalevat kannatanut mõjutada just seoses selle kriminaalmenetlusega. Pigem on tegemist endise suhte ja armukadeduse pinnalt tekkinud konfliktsituatsiooniga. Samas saab Aigar Arolepa käitumise ebaõigsus piisaval määral hõlmatud

§ 120

lg-s 1 ja § 1573 lg-s 1 sätestatud teokirjeldustega ideaalkogumis ning ei vaja lisaks kvalifitseerimist

§ 323lg 1 järgi.

11.

1. Vaidlust ei ole selles, et Aigar Arolepp võttis süüdistusaktis nimetatud kuupäevadel C.K. iga erinevatel viisidel (telefonitsi, sõnumeid saates, videokõnede, kirja teel) ühendust. 16 Vaidlus on selle üle, kas Aigar Arolepp on toime pannud kannatanu suhtes ahistava jälitamise ja C.K. i ähvardamise. Järgnevalt analüüsis kohus süüdistusaktides kajastatud episoodide kaupa kogumis, kas esitatud käitumisakte saab tõlgendada kehtiva õiguse kohaselt ahistava jälitamise ja ähvardamisena. 11.
3. augusti -
4. augusti 2023 episoodid. 11.3.
5. Aigar Arolepa ja C.K. i ütluste kohaselt olid nad alates 2022 kevadest suhtes ja
6. juunil 2023 sündis neil poeg. Nende suhe lõppes
7. augustil 2023 C.K. i initsiatiivil, kuid lapsega seonduvatel teemadel suheldi edasi. Pärnu Maakohtu
8. juulil 2023 määrusega peatati esialgse õiguskaitse korras Aigar Arolepa hooldusõigus poja suhtes. Pärnu Maakohtu
9. septembri 2023 määrusega asjas nr 2-23-9984 võeti Aigar Arolepalt poja Z.Z. a hooldusõigus ning eestkostjaks määrati Rapla vald kuni lapse ema C.K. i täisealiseks saamiseni
10. novembri 2024 kuupäeval. Nimetatud kohtumääruse p 16 kohaselt tuleb Aigar Arolepal suhtlus lapsega eelnevalt kooskõlastada eestkostjaga. Seega ei ole Aigar Arolepal ka lapsega suhtlemise korraldamiseks põhjust ühendust võtta C.K. iga. 11.3.
11. C.K. i ütluste kohaselt teatas ta Aigar Arolepale mõned päevad enne
12. augustil 2023, et ta ei soovi temaga suhet jätkata, sest süüdistatav ei ilmunud kokku lepitud ajal lapse hooldusõigust käsitlevale koosolekule. Kannatanu sõnul ta kardab Aigar Aroleppa ja soovib temast eemal olla. Keegi Karu on Aigar Arolepa Facebooki kasutajakonto ning Aigar Arolepp Facebook Messengeri sõnumis kirjutas
13. augustil kella 16-17 ajal, et ta tuleb Tallinnasse, võtab C. i lapse kaasa, viib kannatanu metsa ja tapab ära. Seda sõnumit on politseiuurija pildistanud. Kõne tegemise ajal oli alaealine kannatanu koos lastekodu kasvataja M.K. iga. C.K. ütles Aigarile korduvalt, et ta Tallinnasse ei tuleks, sest kannatanu ei soovi teda näha, samuti pole aega lapsega kohtumiseks kokku lepitud. Aigar Arolepp kirjutas vastamata kõne all tähekombinatsiooni „tra“ ehk „türa“ – see on lühend, mida noored kasutavad. Samuti väljendi „libu siis libu“. Kannatanu ei saanud aru, miks teda sõimama hakati, sest ta pole midagi valesti teinud. Kui Aigar on purjus, siis tal on temale iseloomulik kirjaviis (kirjutab nimed väikese tähega, esinevad tähekordused). Aigar Arolepp liikus kannatanu elukoha juurde. Kui kannatanu alguses arvas, et tegemist on tühise ähvardusega, siis süüdistatava maja juurde tulek suurendas tema hirmu. Kannatanu kartis, et süüdistatav viib päriselt lapse ära, samuti viib tema metsa ja tapab ära. C. kartis oma lapsest ilma jääda. Ta ei teadnud, milleks süüdistatav võimeline on, küll aga teadis, et kui tal mingi mõte tekib, siis ta nagunii tuleb kohale. C.K. rääkis ka temaga kõne ajal koos olnud kasvataja M.K. ile, et Aigar lubas kannatanu ära tappa. Kasvataja M.K. kutsus Aigari kohale ilmudes politsei ning politsei viis süüdistatava ära. Aigari vägivaldsus oli kannatanule teada. Pilt rongiajast, mis oli saadetud kell 17.57, tuli kannatanu mäletamist mööda peale telefonikõne suhteliselt kohe. Kui ta rongiaegadest pildi saatis, teadis kannatanu, et nüüd tal ongi tõsi taga ja ta tulebki Tallinnasse. Esimesest kahest tekstist kannatanu aru ei saanud, aga see viimane tähendab, et „löön su türa maha“.
14. augusti 2023 hommikul sai Aigar kainestusmajast välja ja tuli uuesti kannatanu elukohta. Siis läks kasvataja välja ja palus süüdistataval lahkuda. Aigar seepeale lahkus. Kannatanu nägi Aigarit samal ajal aknast ning oli hirmul, et äkki Aigar üritab uuesti sisse saada. C. hakkas hirmust enda selja taha vaatama, ta ei julgenud enam üksi kuskil käia ning käis väljas ainult kasvatajaga. K.K. on C. ile rääkinud, et Aigar oli muutunud vägivaldseks ja teda löönud. 11.3.
15. Tunnistajad M.K. ja M.H. on C.K. i lastekodu kasvatajad. M.K. i sõnul ei soovinud C. enam Aigariga suhelda siis, kui Aigar ei ilmunud lapse suhtluskorra kindlaksmääramiseks kokkulepitud ajal kohale. Aigaril on õigus last vaatamas käia lastekaitse loal.
16. augustil 2023 käis kasvataja M. koos C. iga poes, kui sealt tulles C. ütles, et Aigar oli teda ähvardanud, oli lubanud C. i maha lüüa ja lapse ära röövida. Tal ei läinud need hirmud üle. C. ei tahtnud üksi ringi käia, vaid koos. 17 11.3.
17. Tunnistaja M.H. sõnul pärast Aigari külaskäiku muutus C. arglikuks, tal hakkasid hirmud ja foobiad tekkima. Ta kartis, et järsku Aigar tuleb ootamatult tagaselja Tallinnasse, teeb füüsiliselt midagi ja järsku jälitab teda. Ta muutus ebakindlaks, ebastabiilseks, kuna ei teadnud, mis võib juhtuda. Kannatanu soovis koos teise inimesega väljas jalutamas käia, sest tal oli hirm. 11.3.
18. Aigar Arolepa kinnitusel on Facebookis tema kasutajanimi Keegi Karu. Ta teab, et peab lapsega suhtlemiseks teavitama Rapla valda. Temalt võeti hooldusõigus pidutsemiste pärast ära. Aigar Arolepp tunnistab, et ta üritas C. iga
19. augustil kokku saada, kui selleks luba ei olnud. Ta helistas ja kirjutas C. ile õhtupoolikul. Helistamise sisu rongi peal oli, et C. hoorab Tallinna vahel ringi J.K. ega. Sõnumi sisu oli neli sõna - löön su türa maha - ja need ta C. ile saatis, sest oli solvunud. Aigar Arolepp võttis kohtuistungil C.K. ile sõnumite saatmise omaks. Samas ütles C. küll, et süüdistatav ei või talle helistada. Süüdistatav
20. augustil lapsega suhtlemiseks Rapla vallalt luba ei olnud saanud ja Aigar Arolepp teadis seda. 11.3.
21. K.K. sõnul on ta C.K. iga suhelnud ning andnud talle teada, et Aigar Arolepp on teda löönud. 11.3.
22. Kannatanu C.K. i ja tunnistaja M.K. i ütlusi kinnitavad
23. augusti 2023 pöördumine Häirekeskusesse, mis kajastub ka politsei andmebaasis, C.K. i süüteoteade Politsei- ja Piirivalveametile, M.K. i
24. augustil 2023 Häirekeskusesse tehtud kõnede vaatlusprotokoll, politseiametike vormikaamera videosalvestised ja C.K. ile tehtud kõnede logi. Nendes kajastub informatsioon, miks C.K. tundis ennast
25. augustil ja
26. augustil 2023 ebamugavalt just Aigar Arolepa käitumise tõttu. 11.3.
27. Aigar Arolepa väited, et ta läks Tallinnasse sünnipäevakaarti, milles tema lapse ultraheli pilt, ära tooma, pidi juba
28. augusti õhtul lastekodu juurde C.K. iga tagasi kohtuma minema, et C.K. teda sõnumites vastu sõimas ning ka omal initsiatiivil ühendust võttis, ei vasta kogutud tõenditele tuginedes tõele. C.K. i ja Aigar Arolepa vahel
29. augustil 2023 edastatud sõnumitest ei nähtu, et kannatanu üldse süüdistatavaga suhelda sooviks või võtaks omal tahtel Aigar Arolepaga ühendust. Samuti tuleb nentida, et kannatanu suhtles Aigar Arolepaga küllaltki viisakalt, arvestades süüdistatava provotseerivat, lugupidamatut, solvavat ja ähvardavat sõnumite sisu, mis vaatlusprotokollist nähtub ning millel kohus ka allpool peatub. On selge, et Aigar Arolepp soovib juhtunu tehiolusid enda kasuks pöörata, kuid tõendid kõnelevad vastupidist. 11.3.
30. Aigar Arolepp andis regulaarselt ülevaateid rongisõidust C.K. ile nii video kui ka sõnumite teel. C.K. korduvalt väljendab selgesõnaliselt, et ta ei soovi Aigar Aroleppa endale külla ega lapse lähedusse, samuti, et Aigar Arolepal pole luba. Aigar Arolepp aga suhtub sellesse ükskõikselt ning kirjutab, et ta tuleb ikkagi oma poega vaatama. C.K. lubab Aigar Arolepale ka korduvalt politsei kutsuda, kui Aigar Arolepp peaks kohale tulema.
31. augustil 2023 kella 22.33 kuni 22.47 ajal C.K. ile edastatud sõnumites Aigar Arolepp teatas, et ta on kohal, veenis tüdrukut tulema õue temaga kohtuma ning tegi rakenduse siseselt vähemalt 13 vastamata jäänud kõnet. Kell 22.48 lastekodu juurde saabunud politsei viis Aigar Arolepa kainenema. Järgmisel päeval, s.o
32. augustil 2023 ajavahemikus kella 6.31-6.52 kainestusmajast välja saades üritab süüdistatav jätkuvalt kannatanuga korduvalt telefonitsi ühendust saada, kuid see ei õnnestu. 11.3.
33. Aigar Arolepa kohtule esitatud väide, et ta tunneb enda sõnul oma lapse vastu suurt huvi, on ümber lükatud Rapla Vallavalitsuse vastusega nõudekirjale, mille kohaselt kohtumenetluse ajal ei suutnud Aigar Arolepp kokku leppida lapsega suhtlemise korda ning ilmus korduvalt lapse elukohta kokku leppimata aegadel ja alkoholijoobes. Aigar Arolepp ei ole enam edaspidiselt avaldanud soovi lapsega kohtumiseks ning ei ole ka lapse eluolu ja käekäigu vastu huvi üles näidanud. 18 11.3.
34. Kohus leidis tõendeid kogumis hinnates, et Aigar Arolepp, arvestamata C.K. i soove, vastu C.K. i tahtmist üritas temaga mobiiltelefoni vahendusel suhelda ning kannatanu elukoha juures kohtuda. Samuti pani Aigar Arolepp C.K. i suhtes toime ähvardamised. Kohus peab C.K. i ütluseid usaldusväärseks selles, et Aigar Arolepp
35. augustil 2023 kella 15-16 vahemikus ähvardas kannatanult lapse ära võtta ja kannatanu tappa. Kuigi nimetatud ähvardusest ei ole objektiivset jälge mitteisikulistes tõendites talletatud, siis kannatanu ütluste usaldusväärsust suurendavad lastekodu kasvatajatest tunnistajate M.K. i ja M.H. ütlused, kuna C.K. rääkis neile juhtunust. C.K. il ei olnud põhjust valetamiseks. Tema reaktsiooni ähvardamisele nägid vahetult lastekodu kasvatajad. Veelgi enam, Aigar Arolepp tahtis kannatanuga kokku saada isegi pärast seda kui politsei ta kainenema toimetas. Aigar Arolepp teadis, et C.K. temaga pärast
36. või
37. augustit enam suhelda ei soovi. 11.3.
38. Kohus nõustus prokuratuuriga, et ühel või kahel korral teise inimese tahte vastaselt temaga erinevatel viisidel ühenduse võtmine ja kohtuda soovimine ilmselt ei täida

§ 1573lg 1 koosseisu.

Ahistava jälitamise puhul on nõutav, et see on toime pandud kannatanu tahte vastaselt ning ühtlasi korduvalt või järjepidevalt. Paljud ahistava jälitamise vormid, nagu telefonikõned, kirjad, sõnumid, lillede või kingituste saatmine ja ootamatud visiidid, võivad olla iseenesest süütud ja sotsiaalselt aktsepteeritavad. Ahistavale jälitamisele hakkavad sellised teod viitama aga siis, kui need muutuvad ohvrile oluliselt häirivaks ja jätkuvad ohvri tahte vastaselt ka siis, kui ohver on jälitajale sõnaselgelt väljendanud, et selline teguviis on soovimatu ning palunud see lõpetada Kogumis uuritavate kuriteoepisoodidega on sellise kuriteokoosseisu täidetus tuvastatav. Aigar Arolepp, vaatamata C.K. i tahtele, jätkas kannatanu ahistamist erinevatel viisidel. 18. augusti ja 19. augusti 2023 osategude puhul on tegemist on teise isikuga (tema tahte vastaselt) korduva või järjepideva kontakti otsimisega

§ 1573mõttes.

11.3.

1. C.K. ile
2. augustil 2023 saadetud sõnum „Lõõn. Su trad mahq“ ehk „Löön su türa maha“, nagu ka kannatanu seda mõistis, samuti varasemalt samal kuupäeval esitatud tapmisähvardus täidab kohtu hinnangul ähvardamise koosseisu

§ 120

lg 1 mõttes, kuna kannatanu kartis süüdistatavat ja rääkis juhtunust ka oma kasvatajatele. Ta teadis, et Aigar Arolepp muutub alkoholi tarvitades agressiivseks ning ka seda, et süüdistatav on kasutanud vägivalda enda teise endise elukaaslase K.K. suhtes. C.K. tegelikult kartis, et Aigar Arolepp tuleb, võtab tema lapse ja tapab kannatanu ära. Kohus siinkohal ei nõustu kaitsja arvamusega, et C.K. kartis ainult temalt lapse ära võtmist – Aigar Arolepa käitumine kogumis tekitab objektiivses kõrvalseisjas hirmu ja ärevust ka võimaliku tervisekahjustuse tekitamise osas. 11.

2. märtsi –
3. aprilli 2024 episoodid. 11.4.
4. Tartu Maakohtu
5. oktoobri 2023 määrusega kriminaalasjas nr 1-24-1715 vahistati Aigar Arolepp uute kuritegude toimepanemise ohu tõttu.
6. oktoobri 2023 prokuratuuri määrusega kohaldati talle lisapiiranguid kuni kohtu alla andmiseni ning Aigar Arolepale selgitati, et kannatanu C.K. iga on temal menetluse vältel suhtlemine keelatud.
7. märtsi 2024 kohtu alla andmise järel, kui Tartu Vangla lõpetas Aigar Arolepa suhtes lisapiirangute kohaldamise, tekkis süüdistataval võimalus helistada ja kirjutada. Aigar Arolepp võttis ajavahemikus
8. märtsist –
9. aprillil 2024 korduvalt C.K. i tahte vastaselt viimasega nii telefonitsi kui ka kirja teel ühendust, seda ka pärast lisapiirangute kehtestamist
10. aprillil
11. 11.4.
12. C.K. on kohtuistungil rääkinud, et Aigar Arolepp vanglas olles helistas ja saatis ühe korra kirja. Kõne tegemise ajal viibis kannatanu koos kasvatajaga. Kannatanu alguses ootas perearsti kõnet. Kuna C.K. ei jälgi numbreid ja teadis, et Aigar Arolepp on kinni, siis ta võttis kõne vastu. Alguses ta ei saanud aru, kes räägib. Aigar Arolepp ajas segast juttu ja lõpuks ta ütles, et ta ei jäta seda asja nii. Et ta tuleb välja ja teeb selle sama teo, mis ta lubas teha. C.K. 19 sai aru, et Aigar Arolepp tahab teda ikkagi ära tappa ja lapse ära võtta. Aigar Arolepp ütles, et kuna kannatanul on temaga laps, siis süüdistatav ei jäta teda rahule. Siis sai C.K. aru, et see on Aigar Arolepp, kuna tal on Aigar Arolepaga laps. Kannatanu ütles, et Aigar Arolepp ei tohi helistada ja et parem on, kui ta C.K. i rahule jätaks. Kannatanu hakkas selle kõne peale kartma, et Aigar Arolepp saab välja, ja muutus ärevaks. C.K. kartis nii enda kui ka lapse pärast, et Aigar võtab lapse ära ja tapab kannatanu. C.K. on näinud, kuidas Aigar on teiste inimestega agressiivne. Aigar Arolepp helistas ka lastekodu üldnumbrile ning proovis ühendust saada kannatanuga. Pärast süüdistatava kõnet kannatanu ei saanud tükk aega normaalselt magada, tema ööd olid jälle unetud. Aigar Arolepp saatis kannatanule vanglast kirja lastekodu postkasti. C.K. sai kirja läbi lugedes aru, et Aigar ei jätagi teda mitte kuidagi rahule, et ta ikka üritab. Kirja saamine oli traumeeriv. Lapse nime läbikriipsutamine oli häiriv. Kannatanu jätkuvalt kartis, et süüdistatav ei jäta seda asja nii, et ta ikkagi üritab C.K. ilt poega ära võtta. Aigari poolt kasutatud väljendid tekitasid hirmu. Kannatanu käib psühhiaatri juures ja tarvitab ravimeid, sest tal on depressioon. C.K. hakkas enda sõnul Aigar Aroleppa kartma alles siis, kui viimane hakkas kannatanut ja nende ühist last ähvardama. 11.4.
13. Tunnistaja M.K. selgitas, et Aigar Arolepp helistas lastekodusse kahel korral, s.o ühel korral C.K. i isiklikule telefoninumbrile ja teisel korral lastekodu telefonile. Seda numbrit poleks Aigar Arolepp tohtinud teada. C.K. oli väga hirmunud ja läks endast välja, kui ta sai aru, et süüdistatav helistab. Lastekodu telefonile vastates kasvataja ütles, et C.K. ei soovi süüdistatavaga rääkida. Kannatanu kartis, et Aigar ei jäta teda rahule. 11.4.
14. Tunnistaja M.H. kinnitusel helistas Aigar Arolepp ühe korra C.K. ile siis, kui tunnistaja oli tööl. See oli 2024 märtsikuus. C.K. i reaktsioonist ja väljenduste järgi sai kasvataja aru, et ta räägib Aigar Arolepaga. C.K. hakkas hüsteeriliselt telefoni otsas karjuma, et „miks sa mulle helistad, sa ei tohi mulle helistada, ma ei taha sinuga suhelda, sul on piirangud peal, miks sa teed niimoodi“. C.K. ärritus ja ütles, et „miks sa mulle helistasid, kust sa mu numbri said, sa ei tohi ju, minu numbrit sul ei tohi olemaski olla“. Ta läks täiesti endast välja. Koju jõudes oli C.K. nii endast väljas, et ta värises ühe keha ja ka käed värisesid. Helistamisel oli number võõras. C.K. muutus psüühiliselt väga ebastabiilseks ning vajas psühholoogi abi. 11.4.
15. Aigar Arolepp selgitas maakohtule, et kui suhtluspiirangud maha läksid, siis ta unustas ära, et peab lapse osas esmalt Rapla vallaga ühendust võtma. Ta ei arvanud, et kiri hirmutav on ja tegemist on alusetute süüdistustega ning süüdistatav soovis C.K. i korrale kutsumiseks avaldusi ja taotlusi vastu teha. Ta tahab, et C.K. kannataks ja oleks häiritud. 11.4.
16. Kohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et kui süüdistatavalt suhtluspiirangud kadusid, siis ta olevat ära unustanud, et oma lapsega seotud küsimustes tuleb ühendust võtta C.K. i eestkostjaga. Esialgse õiguskaitse korras võeti süüdistatavalt lapse hooldusõigus ära 2023 juulis ja lõplikult 2023 septembris. Süüdistatav mäletas kindlasti, et ta ei tohi lapsega seonduvates asjades esmalt kannatanuga kontakti võtta. Aigar Arolepa eesmärk oli siiski võtta ühendust just C.K. iga. Et Aigar Arolepp on tunnistanud oma õiguste kuritarvitamist seoses ametiasutuste poole kirjadega pöördumisega, samuti soovi C.K. it häirida, hirmutada ja talle kätte maksta, tähendab, et süüdistatava korduva sarnase käitumismustri liikumapanevaks jõuks on ikkagi viha ja kättemaksuhimu kannatanu suunas. Aigar Arolepal on samuti täiesti vale arusaam C.K. i käitumisest – kannatanu on abi saamiseks ja oma õiguste tegelikuks kaitseks täiesti õiguspäraselt pöördunud ametiasutuste poole ning seda just süüdistatav Aigar Arolepast lähtuva ohtliku käitumise tõttu. C.K. ei ole oma õiguste eest seistes Aigar Arolepa õigusi mingil määral rikkunud. Menetluse edaspidise käigu on aga otsustanud riik. 11.4.
17. Kannatanu C.K. i ning tunnistajate M.K. i ja M.H. ütlusi kinnitavad C.K. i eestkostja esindaja S.P. i esitatud süüteoteade koos kõnelogi väljavõttega, Tartu Vanglast
18. märtsil 20 2024 Aigar Arolepa kasutuses olnud kõnekaardilt nr 7819 C.K. ile tehtud kõnede vaatlusprotokoll,
19. aprillil 2024 Aigar Arolepa poolt C.K. ile Tallinna Lastekodusse saadetud kirja vaatlusprotokoll ning riigiasutustele saadetud avalduste koopiad. 11.4.
20. Aigar Arolepa kõnelogi väljavõttest ning kõnede vaatlusprotokollist nähtub, et pärast kõneside piirangu mahavõtmist tegi Aigar Arolepp esimese kõne
21. märtsil 2024 kell 16.00 C.K. ile – kõne kestis 1 minut ja 31 sekundit. Veel on C.K. i numbrit valitud kahel korral kell 16.06 ja 16.41, kuid kannatanu kõnedele ei vastanud ja viimasest kõnest keeldus. Tallinna lastekodu üldnumbrile helistas Aigar Arolepp
22. aprillil 2024 - kõne kestus oli 15 minutit ja 57 sekundit. Lastekodusse
23. aprillil 2024 saabunud kirjast muuhulgas nähtub, et Aigar Arolepp ähvardab tema vastu astuda julgenuid kättemaksuga, teatab, et enne teda vabaneb vanglast vägivaldne isik, süüdistab C.K. it truudusetuses ja selles, et ei näe enda poja kasvamist. Aigar Arolepp teatab ka, et
24. detsembril 2023 pooleaastaseks saav poeg peaks koos emaga, s.o C.K. iga teda vanglasse vaatama tulema. 11.4.
26. aprillil 2024 kirjutas Aigar Arolepp C.K. i ja tema vanemate kohta kuriteoavalduse valeütluste andmise, valeütluste andmisele kihutamise ja ähvardamise kohta.
27. aprillil 2024 kirjutas süüdistatav maakohtule C.K. i suhtes solvavaid ja halvustavaid väiteid ning ähvardusi ja alandavaid nõudmisi sisaldavad pöördumisi. Aigar Arolepp nõudis C.K. i vastutusele võtmist valesüüdistuse esitamise eest, lähenemiskeelu kohaldamist, lisapiirangute taaskehtestamise eest C.K. ilt rahalise kompensatsiooni väljamõistmist 1000 eurot päevas või summas 2 000 000 eurot, kirjalikult, näost-näkku ja põlvili vabanduse palumist, süüdistas C.K. it enda petmises ja suitsiidikatseteni viimises, heitis ette ühisel lapsel nime vahetamist ning soovitas C.K. il minna Jämejalga ravile.
28. aprilli 2024 määrusega jättis Tartu Maakohus avalduse menetlusse võtmata. 11.4.
29. Kohus leidis, et Aigar Arolepp pani
30. augustil ,
31. augustil 2023,
32. märtsil,
33. märtsil, 5.-
34. aprillil,
35. aprillil,
36. aprillil,
37. aprillil ja
38. aprillil C.K. i suhtes toime ahistava jälitamise

§ 1573

lg 1 mõttes, samuti ähvardamise

§ 120lg 1 järgi 18.

augusti 2023,

1. märtsi ja 5.-
2. aprilli 2024 kuupäevadel. Aigar Arolepp soovis sekkuda kannatanu tahte vastaselt viimase eraellu ning C.K. il oli alust süüdistatavat karta. Aigar Arolepal oli raske leppida sellega, et ta on maha jäetud. Samas on süüdistatava suhted lõppenud just tema enda isikust tulenevatel asjaoludel (vastaspoolega mitte arvestamine, alkoholisõltuvus, agressiivne ja manipuleeriv käitumine jne). Selline käitumine on Aigar Arolepal kordunud temaga lähisuhtes olnud K.K. ga, J.S. iga ja T.K. ega. Kõik need naised rääkisid kohtule, et Aigar Arolepal on pärast maha jätmist kombeks jätkata nende tülitamist, jälitamist ja ähvardamist. Süüdistatav on neid inimesi tülitanud tagantjärele pikka aega nii, et J.S. vahetas telefoninumbrit ja K.K. elukohta. Kui ohver on selgelt väljendanud, et selline teguviis on soovimatu ja ta ei taha kokku saada, ei taha suhelda, aga kontakti otsimine jätkub ja kordub, on olemuselt intensiivne, otsitakse teised suhtluskanalid või tegemist on juba kombineeritud viisil inimese tülitamisega, siis võib ka eraldi võttes sotsiaalselt aktsepteeritavate käitumisaktide kogum muutuda häirivaks, hirmutavaks ja täita ahistava jälitamise koosseisu. Tegemist on teise isikuga (viimase tahte vastaselt) korduva või järjepideva kontakti otsimisega. 11.4.
3. Kohus oli seisukohal, et ahistava jälitamisena saab 1573 lg 1 järgi käsitleda ka korduvaid põhjendamatuid pöördumisi riigi ametiasutuste poole, mille eesmärgiks on võimalik sekkumine puudutatud isiku eraellu. Tegemist on muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumisega. Tegelikku riigiasutuse poolset sekkumist (nt ühenduse võtmist või välja kutsumist vms) ei ole vaja sellisel juhul tuvastada, kui isikule heidetakse

§ 1573lg 1 järgi ette häirimise eesmärki.

Kui aga süüdistuses on kirjeldatud üksnes tagajärgi, mida häirimine on tekitanud, tuleb tuvastada, millega kannatanu elutegevust häiriti. Süüdistusaktis heidetakse Aigar Arolepale ette nii C.K. i häirimise eesmärki kui ka tekkinud 21 tagajärgi. Järelikult ka pärast

1. aprilli 2024 Aigar Arolepale lisapiirangute seadmist, s.o
2. aprilli 2024 politsei poole,
3. aprilli kohtu ja prokuratuuri poole,
4. aprillil,
5. aprillil ja
6. aprillil 2024 kohtu poole kirja teel pöördumised tuleb lugeda ahistava jälitamise osategudeks. Mitmete kannatanu vastu suunatud avalduste esitamine on häiriv, sest selliselt sekkutakse kas potentsiaalselt või tegelikult isiku eraellu. Kuna Aigar Arolepp pani ahistava jälitamise ja ähvardamise toime õiguslikus mõttes ühe teoga, moodustavad need teod ideaalkogumi

§ 63lg 1 mõttes.

11.4.12. Aigar Arolepp pani ähvardamise ja ahistava jälitamise toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes, sest seadis eesmärgiks C.K.

i ähvardamise ning korduvalt ja järjepidevalt kontakti otsimise ning muul viisil kannatanu tahte vastaselt tema eraellu sekkumise. Sellise käitumise eesmärk ja tagajärg omakorda oli endise elukaaslase C.K. i hirmutamine, alandamine ja muul viisil igapäevaelu oluliselt häirimine. Kas C.K. ja J.K. võisid suhtes olla, ei oma siinkohal tähendust – on selge, et kannatanu ei soovi enam süüdistatavaga suhelda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 12. Maakohtu seisukoht Aigar Arolepa süüdistuses

§ 179lg 1 1 järgi alaealiste seksuaalses ahvatlemises.

12.

1. C.K. i kinnitusel ei ole ta Tiktok keskkonnas kasutajanime aikujakata alt suhelnud Tiktok kasutajaga planeet
2. Ta arvab, et see on tema õde S. . S. l oli vahepeal Snapchati konto planeet
3. Tiktokis inimesega suhtlemiseks peab teadma tema nime, muidu ei saa ühendust. Aigar Arolepp kasutab Facebookis nimesid Aigar Arolepp, aikuolen, mustikamari, Karu Käpp, Snapchatis nime Kanepi Mees ning Tiktokis aikujakata. 12.
4. Tunnistaja J.S. ütluste kohaselt tekkis Aigar Arolepal haiglane huvi oma kasutütre suhtes ja lähenemiskeeld pandi talle muuhulgas seoses kasutütrega. 12.
5. Kannatanu S.K. rääkis, et ta kasutab muuhulgas sotsiaalmeediaplatvormi Snapchat ja Tiktok. Tema Snapchati kasutajanimi on Olenpisike14 ning Tiktoki kasutajanimi on samuti Olenpisike
6. Tiktoki konto nimi on @planeet
7. Kontole on märgitud tema vanuseks
8. Kannatanu selgitas kohtule, et Snapchati konto olenpisike14 on eesnimi ja @planeet14 on konto nimi. S.K. tunneb Aigar Aroleppa ning on temaga suhelnud Juurus ja telefonis (Snapchatis, Messengeris ja Tiktokis). Aigar Arolepp kasutas kasutajanimesid Aikujakata, Karu Käpp. Kasutajanimi Kanepi Mees on kannatanule tuttav ja seda kasutas kannatanu teada Aigar Arolepp. Kui Aigar kannatanule kirjutas, et ta on kenake, armsake ja väga ilus, tekitas see kannatanus tagantjärele hirmutundeid. Ta ei tea, miks Aigar Arolepp temaga ühendust võttis. Aigar Arolepp soovis temalt sama, mida tema õelt C. ilt. Kannatanu võttis seda naljaga, kui Aigar Arolepp Tiktokki kirjutas, et teeme keppi - see tähendab kannatanu jaoks kallistamist jne. Täiskasvanud mehel kannatanu hinnangul lapsele nii kirjutada ei sobi. S.K. ei tea, kas sellel kõigel oli seksuaalne tähendus. Kannatanu samas ütleb, et süüdistatav tahtis teha „sama mis õele“, s.o et ära vägistada selle kepi tegemise peale. Kui ta käis klassiga kesklinnas Tartus, siis ta nägi Aigar Aroleppa ning vaatas edaspidi kogu aeg selja taha – tal tekkis hirmutunne, et Aigar Arolepp hakkab temal järel käima. Kannatanu S.K. i ütlused Aigar Arolepaga suhtlemise kohta riimuvad ka tema ema M.K.K. i ütlustega. 12.
9. Aigar Arolepp on juba varasemalt kinnitanud, et tema Facebook kasutajakonto nimi on Keegi Karu. Ta on vist kasutanud ka nime Karukäpp. Süüdistatav on samuti Snapchatti kasutanud. Ta on suhelnud kasutajaga E.E: , kuid ei teadnud, kui vana kasutaja on. Ta suhtles Snapchatis kasutajaga ketlinkallast22 ning arvas, et tüdruk oli
10. Aigar Arolepp enda sõnul purjus peaga lihtsalt ajas lolli iba. Ta palus saata endale tavalisi fotosid. Süüdistatavale ei meenu, et kehaosadest oleks juttu olnud. Aigar Arolepp kinnitab, et 2023 juunis suhtles ta 22 V.T. ega, kuid tema vanust ei teadnud. Kuna tegemist on võltskontoga, siis ta ei tea, miks hakkas V.T. ga seksijutte ajama. See oli purjus peaga. Vanused on suhtluses olemas. Aigar Arolepp võttis kohtuistungil omaks, et ta kirjutas kõikidele nendele kontodele oma kasutajakonto alt. Aigar Arolepp teab S.K. ut C. i kaudu, sest nad on õed. Nad on ühe korra kohtunud võib-olla märtsis Juurus ning suheldud on ka telefonitsi, sms-ide teel ja sotsiaalmeedias. Seksijutt S. le oli süüdistatava sõnul purjus peaga möla. Ta ei tea, miks pidi C. i õega seksijuttu ajama. Aigar Arolepp ei mäleta, et ta oleks kellelegi seksuaalsetel teemadel raha pakkunud. Samuti ei meenu, et ta oleks käskinud kellelgi rindasid näidata. 12.
11. S.K. u mobiiltelefoni vaatlusprotokollist nähtub, et rakenduses Snapchat on kasutajate olenpisike14 (S.K. ) ja Kanepi Mees (Aigar Arolepp) vahel toimunud alates 2022 septembrist erineva sisuga vestlused. Kohtu seisukohalt on prokuratuur süüdistusaktis kajastanud asjakohaselt ja kokkuvõtvalt, millistel teemadel vestlused aset leidsid. Muuhulgas Aigar Arolepp suunas vestluse S.K. uga korduvalt seksuaalsetele teemadele, s.o tegi komplimente S.K. u välimuse kohta, nimetas teda kallikeseks, armsaks, väljendas soovi astuda seksuaalvahekorda ja suhtes olla, avaldas armastust, uuris varasemate seksuaalkogemuste kohta, postitas hulganisti punaseid südameid ja saatis musisid. 12.
13. juuni -
14. august 2023 aset leidnud jälitustoimingu protokollist nähtub, et Aigar Arolepp suhtlusportaalis www.facebook.com kasutajakontoga Karu Käpp privaatsõnumite vahendusel tegi tema teada 12-aastasele V.T. ele komplimente viimase välimuse kohta, nimetas V.T. e kalliks ja armsaks, uuris varasemate seksuaalkogemuste kohta, tegi korduvalt ettepaneku kohtuda ja väljendas soovi astuda kannatanuga seksuaalvahekorda, saatis foto rahast. 12-aastane V.T. oli muudetud identiteediga politseiagent. Aigar Arolepa väide, et tegemist on võltskontoga, vastab tõele, kuid analüüsides süüdistatava vestlusi V.T. ega ning seda, kuidas ta reageerib V.T. e sõnumitele ja tema kontolt saadetud piltidele, saab järeldada ainult seda, et Aigar Arolepp V.T. ega suhtlemise hetkel oli veendunud, et ta suhtlebki 12aastase tütarlapsega, mitte täiskasvanuga. Kõik seksuaalse suunitlusega vestlused olid Aigar Arolepa poolt suunatud just 12-aastasele lapsele ning süüdistatav oli sellest tol hetkel ka teadlik. Samuti soovis Aigar Arolepp rahast foto saatmisel ilmselgelt alaealist manipuleerida, võitmaks viimase poolehoidu. 12.
15. Aigar Arolepa telefoni Samsung SM-F711B vaatluse käigus on tuvastatud, et Aigar Arolepp kasutab muuhulgas kasutajanimesid karu käpp, Karukäpp ja Keegi Karu. Ta on 2023 augustist kuni novembrini suhelnud mitmete alla 16-aastaste tüdrukutega, soovides muuhulgas saada nende fotosid ja kohtuda. Ajavahemikus
16. september -
17. oktoober 2023 Aigar Arolepp suhtlusportaalis Snapchat, kasutajanimega Andu Tartu, suhtles 12-aastase Snapchati kasutajaga, nimega E.E: , kellele avaldas soovi koos aega veeta ja suhtes olla, tegi talle komplimente, avaldas armastust, pakkus raha ja lubas osta asju. Aigar Arolepp suhtles ka 15-aastase Snapchati kasutajaga nimega ketlinkallast22 K.K. , kellele avaldas soovi salaja kokku saada ja suhtes olla, tegi komplimente, avaldas armastust, lubas osta seksuaalse tegevuse eest asju, samuti käskis teha ja saata endale fotosid, kus oleks muuhulgas kujutatud tüdruku rinnad. Aigar Arolepp teadis kasutajate vanuseid. 12.
18. Aigar Arolepa ütluste kohaselt oli eelpool refereeritud suhtlus lihtsalt lollitamine. Nii see aga tegelikult ei ole. Riik peab kaitsma lapseealise normaalset vaimset ja seksuaalset arengut, ja seda ka internetis. Aigar Arolepa käitumine tegelikult kujutab endast sugulist laadi ehk kiimalist tegu, millega tekitatakse alaealises kannatanus huvi seksuaalelu vastu. Sellise huvi tekitamise eesmärk on kõikides süüdistusaktis kajastatud episoodides sedastatav. Aigar Arolepa kiimlemine on jäänud õnneks ainult psühholoogilisele tasemele – süüdistatav rääkis ja kirjutas alaealistele internetis. Aigar Arolepa suhtluses sisaldus konkreetne üleskutse seksuaalkäitumiseks ning see oleks võimeline tekitama keskmises varateismelises (vanuses 10–13 aastat) soovi seksuaalse iseloomuga tegevusi proovida. Kuritegu on lõpule viidud 23 koosseisule vastava ahvatlemisteo toimepanemisega. Ei ole tähtis, kas tegu lapseealises ka seksuaalelu vastu tegelikult huvi tekitab. Puuduvad ka igasugused viited, et keegi teine peale Aigar Arolepa oleks alaealisi seksuaalselt ahvatlenud. 12.
19. Kohus leiab, et Aigar Arolepp võttis eelpooltoodud alaealistega ühendust kavatsetult

§ 16

lg 2 järgi, sest tema eesmärgiks oligi alaealiste, s.o alla 16-aastaste tüdrukute seksuaalne ahvatlemine, mille lõpptulemuseks oleks võinud olla intiimvahekord täisealise ja lapse vahel. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Aigar Arolepp on oma käitumist vabandanud alkoholijoobega. 12.10. Kohus leidis, et Aigar Arolepa käitumine tuleb kvalifitseerida

§ 179lg 1 järgi lapseealise seksuaalse ahvatlemisena.

Kuna teda on juba karistatud

§ 179

lg 1 1 järgi Tartu Maakohtu 04.10.2019 otsusega nr 1-19-2639 lapseealise seksuaalse ahvatlemise eest, tuleb tema teod uuesti kvalifitseerida raskeima sätte, s.o

§ 179lg 1 1 järgi.

Järelikult Aigar Arolepp isikuna, kes on varem toime pannud

§ 179

sätestatud kuriteod, pani korduvalt toime nooremate kui 16-aastaste isikute muul moel seksuaalse ahvatlemise, s.o

§ 179lg 11 järgse kuriteo.

13. Maakohtu seisukoht Aigar Arolepa süüdistuses

§ 1751 lg 2 järgi lapspornole juurdepääsu taotlemises.

13.

1. Aigar Arolepa elukoha läbiotsimisel leiti mobiiltelefonid Samsung A8 ja Samsung Galaxy S
2. Samsung A8 info raportist nähtub, et nimetatud telefoni kasutaja on olnud Aigar Arolepp hiljemalt alates
3. detsembrist 2022, kui tema meiliaadressi diisel1808@online.ee on esimest korda kasutatud teenuse tarvitamiseks. Vaatlusprotokollist nähtub, et mobiiltelefoniga Samsung A8 on Aigar Arolepp alates
4. aasta detsembrist kuni
5. märtsini 2023 veebilehitsejaga Google Chrome teadvalt otsinud laste seksuaalse väärkohtlemise materjale, sisenes täpsemalt tuvastamata internetilehekülgedele ja vaatas sealt endale arvutisse tõmbamata teoseid, mis süüdistuses on kirjeldatud. Tegemist on nn cache failidega ehk veebilehitsemise ja videote vaatamise hõlbustamiseks arvutis iseeneslikult tekkivate pisipiltidega. Asukohateest nähtub, et failid tekkisid Chrome brauseri kasutamisel. Piltidel on kajastatud ainult üks hetk, sellele eelneb ja järgneb tegevus. Piltidel olevad lapsed, taust, võtteplatsid on erinevad, millest järeldub, et videod on erinevad. Piltidel on kujutatud lapseealisi suguühtes ja kaasatuna sugulistesse tegevustesse. 13.
6. Tõenditest on sedastatav, et Aigar Arolepp on ajavahemikus 2022 detsembrist kuni
7. oktoobrini 2023 oma seadmetega Samsung A8 ja Samsung SM-F711B veebilehitsejaga Google Chrome otsinud lapspornot, mida vaatas enda seadmesse alla laadimata ja mille vaatamisest jäid seadmetesse pisipildid. Nendelt pisipiltidelt on tuvastatav, et vaadatud teostel on alaealised pornograafilistes situatsioonides ja nooremad, kui 14-aastased erootilistes situatsioonides. Tegemist on taaskord nn cache failidega, mille asukohateest nähtub, et failid tekkisid Chrome ja Opera brauseri kasutamisel. Teostes on kujutatud lapsi suguühtes ja kaasatuna seksuaalsetesse tegevustesse. 13.
8. Aigar Arolep on kohtuistungil möönnud, et ta ei oska öelda, kas on netist otsinud lapspornot. Ta ei oska öelda, kas kasutab Google Chrome ning ei ole kindel, kas on lapspornot vaadanud. Pornolehekülgedel ta on küll käinud, aga ta ei tea, mis sealt ette tuleb. Võimalik, et ta on seda teinud ning leidis ja vaatas sellesisulist materjali. 13.
9. Analüüsides Aigar Arolepa mobiiltelefonidest leitud pildifaile, tuleb nentida, et enamus neist kajastab väliselt vaadatuna ilmselt alaealisi, s.o alla 18-aastaseid pornograafilises situatsioonis ja alla 14-aastaseid nii erootilises kui ka pornograafilises olukorras. Neid faile leidub süüdistatava kasutuses olnud mobiiltelefonides sellises koguses, et kohtu seisukohalt oligi Aigar Arolepa eesmärk lapspornograafiliste teoste leidmine. On ka ilmselge, et Aigar 24 Arolepale meeldib vaadata alaealisi tüdrukuid nii pornograafilises kui ka erootilises situatsioonis, sest ta on ka pildistanud reaalseid lapsi, andnud piltidele seksuaalse tähenduse ning neid internetis levitanud. Aigar Arolepp mitte ainult ei otsinud, vaid ka jõudis lapspornograafiat sisaldavatele veebilehtedele ning vaatas seal leiduvat materjali. Puuduvad igasugused viited, et laste väärkohtlemist kujutavaid veebisaite oleks otsinud keegi teine peale Aigar Arolepa. 13.
10. Täpsemalt Aigar Arolepp Eesti Vabariigis viibides, alates
11. aasta detsembrist kuni
12. märtsini 2023 mobiiltelefoni Samsung A8 installitud veebilehitsejaga Google Chrome teadvalt otsis lapspornot, sisenes täpsemalt tuvastamata internetilehekülgedele ja vaatas sealt endale arvutisse tõmbamata lapsporno teoseid: 1) teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut alasti lamamas selili asendis voodis ja kellele on sisestatud tuppe peenis ehk kes on seksuaalvahekorras. Mobiiltelefoni salvestunud pisipildi vasakus nurgas on nähtav kirje: BellaBates; 2) teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut, kes on alasti naisterahva süles jalad harkis ning naisterahvas puudutab käega tüdruku paljast suguelundit.
13. veebruaril 2023 on Aigar Arolepp veebilehelt xnxx.com otsinud lapspornot, sisestades otsingusse: „kasuisa fucks Teen kasutütar“, mille tulemusel avanes video pealkirjaga: stepdad fucks teen stepdaughter (kasuisa kepib teismelist kasutütart). Vähemalt alates
14. aasta juulikuust kuni 04.10.2023 kasutas Aigar Arolepp mobiiltelefoni Samsung SM-F711B, millega sisenes täpsemalt tuvastamata internetilehekülgedele ja vaatas sealt lapsporno teoseid neid endale arvutisse tõmbamata: veebilehitsejaga Google Chrome: 1) teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18aastast tüdrukut, kellel on jalas roosat värvi lühikesed püksid ja seljas valget värvi maikasärk ning kes hoiab käes meesterahva paljast jäigastunud peenist. Mobiiltelefoni salvestunud pisipildi vasakus nurgas on nähtav kirje: MYPERVFA; 2) teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut, kellel on seljas heledat värvi pikkade varrukatega pluus ning kellel on suus jäigastunud peenis, mille ümbert hoiab tüdruk kinni kahe käega; 3) teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastase tüdruku paljas alakeha piirkond ja kelle suguelundi sees on kellegi sõrm; ja veebilehitsejaga Opera: 1) teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut, kes hoiab käes meesterahva paljast peenist ja kelle selja taga on musta värvi maikasärgis naisterahvas; 2) teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 14-aastast tüdrukut, kellel on seljas ruudulise mustriga seelik ja valget värvi pluus ja kelle alakeha on paljastunud ning nähtav on paljas suguelund. 13.
15. Aigar Arolepa eesmärk oli leida alaealiste seksuaalset kuritarvitamist kajastavaid teoseid. Veebiotsingud seksuaalse enesemääramise eapiiri kohta, pedofiilide kuritegusid kajastavate artiklite otsimine ja lugemine tõendab samuti eesmärki leida laste seksuaalse väärkohtlemise materjale. Veelgi enam, Aigar Arolepp on internetis jälginud K.K. alaealise tütre L.V. Facebooki sotsiaalmeediat ning laadinud alla tema fotosid, samuti suhelnud ja kutsunud teda kohtuma – tegemist on lapsega, keda Aigar Arolepp varasemalt seksuaalselt ahvatles. Samuti on ta pildistanud mitmeid alaealisi tütarlapsi ja laadinud alla alaealiste fotosid. Eelnev aga jätkuvalt viitab sellele, et Aigar Arolepal on seksuaalne huvi muuhulgas alaealiste tüdrukute vastu. Maakohus nõustus prokuratuuriga selles, et Aigar Arolepp pani kuriteo toime kavatsetult

§ 16lg 2 järgi.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 14. Maakohtu seisukoht Janno Otti süüdistus

§ 121lg 2 p 3 järgi C.K.

i, T.M. i ja R.K. kehalises väärkohtlemises. 14.

1. C.K. i tõukamis-episoodi puhul on tegemist klassikalise sõna sõna vastu olukorraga. Peamiseks süüstavaks tõendiks on kannatanu ütlused. Kuriteosündmust keegi vahetult pealt ei näinud, ja kannatanu vigastused ei ole fikseeritud. Süüdistatav Janno Otti ennast süüdi ei tunnista. 25 14.
2. Kannatanu sõnul kohtus ta Janno Ottiga esimest korda
3. aasta märtsi lõpus või aprilli alguses Aigar Arolepa elukohas Tartu maakonnas XXX vallas XXX külas XXX talus. Kohtus selgitas kannatanu C.K. , et intsident sai alguse pähklitest. Nimelt oli külmkapi peal tema pähklikott. Janno Otti tahtis võtta tema pähkleid, kuid ta ei tahtnud neid jagada ja ütles seda Janno Ottile. Janno Otti tõukas seejärel kannatanut õlgadest eemale, vastu kappi, tekitades sellega alaseljale valu ning verevalumid, mis püsisid paar nädalat. Kannatanu ei ole kindel, kas Aigar Arolepp nägi tõukamist või mitte, midagi ette ta ei võtnud. Janno Otti lõpuks vabandas oma tegevuse pärast. Kannatanu sõnul ehmatas intsident teda ja ta hakkas Janno Ottit tõukamise järel kartma. Nii Janno Otti kui Aigar Arolepp olid kannatanu sõnul alkoholi tarvitanud (purjus), teisi inimesi külas ei olnud. 14.
4. Süüdistatav Janno Otti sõnul ei ole tema C.K. iga koos XXX talus viibinud. Ta ei ole C.K. it tõuganud ega temalt pähkleid nõudnud. Janno Otti arvab, et C.K. il on tema vastu vimm, kuna tema ja Aigar Arolepp tarvitasid pidevalt alkoholi ja see rikkus C.K. i plaani kolida pärast lapse sündi Aigar Arolepa juurde. Janno Otti sõnul viibis ta Aigar Arolepa elukohas suhteliselt tihti. Vahepeal igal nädalavahetusel, vahepeal nädala sees mõned korrad, kuid väidetavalt ta C.K. iga seal kokku ei saanud. 14.
5. Aigar Arolepp selgitas, et tema ei tea sellest olukorrast midagi. Aigar Arolepa arvates ei ole Janno Otti ja C.K. tema juures koos viibinud. Kuigi Janno Otti ja Aigar Arolepp seda vahejuhtumit eitavad, on kohtu arvates võimalik uskuda kannatanut. Kohtule ei ole esitatud ühtegi usutavat põhjust, miks kannatanu oleks pidanud
6. aasta märtsi või aprilli kuus, täpselt tuvastamata ajal, Aigar Arolepa elukoha talus toimunud sündmuse välja mõtlema. Süüdistatav küll pidas võimalikuks, et C.K. il on vimm tema vastu. Samas on C.K. selgitanud, et kuigi nemad Janno Ottiga ei klappinud, aktsepteeris ta teda, kuna tegemist oli Aigar Arolepa sõbraga. Tõendatud on, et Janno Otti käis tihti Aigar Arolepa juures, koos tarvitati alkoholi. On usutav, et Janno Otti puutus Aigar Arolepa juures kokku C.K. iga ja see võis olla 2022 märtsi lõpus või aprilli alguses, kui C.K. oli kodust jooksus ja peatus Aigar Arolepa juures XXX talus. C.K. on selgitanud, et ta tutvus Aigar Arolepaga 2022 jaanuaris ja kohtusid esmakordselt 2022 veebruaris. C.K. kinnitas, et Janno Otti käis Aigar Arolepal külas ka siis, kui tema seal oli. Kannatanu sõnul olid mõlemad mehed ka sündmuse päeval alkoholi tarvitanud, mistõttu ilmselt ei olegi kõnealune sündmus eredalt talletunud. Ka kaitsja on kaitsekõnes pidanud võimalikuks, et pideva alkoholi tarvitamise tulemusena võis olla Janno Otti mälu häiritud. Kohtu arvates on tõenäoline, et Janno Otti ärritus ja tõukas kannatanut. Seda, et Janno Otti vägivaldselt käituda võib, näitab ka tema varasem elukäik. 14.
7. Kohtu arvates ei saa öelda, et C.K. i tõukamine oleks olnud vähe intensiivne. Kannatanu sõnul kukkus ta vastu kappi, tundis valu ja sai hematoomi. Seega pidi tõukamine olema tuntav. 14.
8. Teo subjektiivse külje kohta on kaitsja märkinud, et isegi kui Janno Otti tõukas C.K. it, siis ei olnud tal tegelikult huvi C.K. ile haiget teha. Kuna Janno Otti ei näinud ette tagajärge, siis leiab kaitsja, et Janno Otti tegevuses kannatanu C.K. i osas puudub kuriteokoosseis. 14.
9. Maakohus kaitsjaga ei nõustunud. Kohtu arvates pani Janno Otti teo toime vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

Janno Otti näitas oma käitumisega, C.K. i tõukamisega, pahameelt kannatanu tegevuse (pähklite keelamine) pärast. Ei saa kindlalt väita, et Janno Otti eesmärk oli kannatanule kindlasti teha haiget, kuid ta pidi saama aru ja pidama võimalikuks, et tõukamise tagajärjel ruumis, kus kannatanul ei olnud enda sõnul võimalik kuidagi eemale astuda, võib kannatanu mööbli vastu kukkudes saada vähemalt haiget. Kannatanu sõnul Janno Otti ka hiljem vabandas, mis näitab, et süüdistatav sai aru, et on kannatanule haiget teinud. Janno Otti teos õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 26

1. R.K. löömist süüdistuses kirjeldatuna Janno Otti sõnul olnud ei ole, tema ei ole R.K. t löönud. 15.
2. Aigar Arolepa telefonist Samsung SM-F711B on aga leitud tõendid, mis koosmõjus tunnistajate ütlustega viitavad vastupidisele. Mitmetel fotodel on näha R.K. t ja füüsilises kontaktis R.K. ga on Janno Otti. R.K. on verise näoga fotol 190 ja
3. Fotol 181 on Janno Otti otsas asemel selili lamaval R.K. l, jalats käe otsas. Fotol 197 näha oleva jalgade asendi järgi otsustades on kannatanu pöördunud paremale küljele, tema otsas on Janno Otti. Fotol 198 istub Janno Otti R.K. kõrval ja fotol 199 Janno Otti kummardub R.K. kohale. Fotol 200 istub Janno Otti voodil selili poollamaskil asendis oleva R.K. jalgadel ja tõukab teda kahe käega rinnust või soovib kinni haarata. 15.
4. Vaatlusprotokollis on uurija selgitanud, et raportites ära toodud aegade Created (Loomise aeg), Modified (Muudetud), Accessed (Juurdepääsu aeg) näol ei ole tegemist pildi või videofaili tegemise ajaga, vaid ajaga, millal konkreetne pildi- või videofail on antud seadmesse tekkinud ja selle pildifaili muutmise või juurdepääsu ajaga. Fotode modifitseerimise aeg on
5. juuli 2023 ja
6. august
7. Seega on R.K. löömine toimunud juba varasemalt. 15.
8. Tausta ja olustiku järgi on fotod tehtud X külas, X talus, mida kinnitasid nii süüdistatav, kannatanu kui tunnistajad. Janno Otti on ära tuntud riietuse ja näo järgi. Süüdistatav Janno Otti kinnitas kohtus samuti, et tegemist on temaga. 15.
9. Vaidlust ei ole selles, et R.K. l on peas vasakul pool arm. Seda tõendab R.K. läbivaatluse protokoll
10. jaanuarist 2024, kust nähtub R.K.
11. jaanuaril 2024 antud selgitus, kus ja kuidas arm tekkis. 15.
12. Janno Otti selgitas kohtuistungil, mis tema mäletamist mööda piltidel jäädvustatud korral toimus. Janno Otti sõnul rahustas tema R.K. t, surus R.K. voodi peale, mille käigus võis R.K. ka haiget saada. Kannatanut oli tarvis rahustada tema häiriva käitumise tõttu tõuklemine, togimine, kõrist kinni võtmine, ühe ja sama asja korrutamine. R.K. löömist süüdistatav ei tunnista. Janno Otti esitas oma versiooni R.K. vigastuste tekkimisest. Väidetavalt kukkus R.K. peaga vastu kappi või klaasi. 15.
13. Kannatanu R.K. küsitlemisel lubas kohus esitada KrMS § 288 1 lg 1 alusel suunavaid ja otseseid küsimusi. Kohus leidis, et kannatanu on ilmselgelt vaenulikult meelestatud ja üritab ilmselt varjata tõtt ning hoiab küsimustele vastamisest kõrvale. R.K. sõnul ei ole Janno Otti tema suhtes vägivaldne olnud. Prokurör meenutas kannatanule, et ta on käinud uurija juures ütluseid andmas ja kordas oma küsimust, mille peale R.K. tunnistas, et Janno Otti on teda korra labakäega löönud, kuid selle järel ta midagi ei tundnud ja mingisuguseid tagajärgi ei tekkinud. Ta peab võimalikuks, et mõnitas Janno Otti isa ja sai selle tõttu Janno Ottilt labakäega vastu nägu. Seda plaksu ta mäletab. Kui prokurör näitas R.K. le fototabelit, mis esitati, kui ta kannatanuna üle kuulati, selgitas R.K. , et fotodel kajastatud vigastused on ta saanud aknasse kukkumisest, millest keegi kohal viibinutest midagi ei mäleta. Tema oli purjus ja järgmisel päeval, kui ärkas, siis öeldi, et võib-olla ta kukkus aknasse. Peas oleva armi kohta selgitas R.K. , et see võis tekkida aknasse kukkumise järel. Isiku kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg 1 alusel kannatanu R.K. kohtueelsel uurimisel antud ütlused. R.K. kinnitas uurijale: „Ma isegi ei tea, millega Janno mind lõi, käega vist. Mul on siin vasakul pool peas arm isegi sellest Janno löögist. Vasaku silma juures on ka arm, aga see ei ole Janno löömisest.“ R.K. ütlustes esines veel teinegi vastuolu, nimelt selgitas R.K. uurijatele: „Janno lõi mind rohkem kui üks kord vastu pead. Ma ei mäleta, mitu korda ta mind kokku lõi.“ Kohtus rääkis R.K. vaid ühest löögist. Vastuolu kohtueelses menetluses antud ütluste ja kohtus räägituga põhjendas R.K. sellega, et tal oli ülekuulamise ajal pohmell, ta oli unine ja ei saanud arugi, et talle koju tulnud 27 küsitlejad on uurijad. Lisaks veel kästi dokumendile alla kirjutada ilma, et ta oleks kontrollinud, mis kirja sai. Samas hetk hiljem selgitab R.K. , et ülekuulamisel kirjapandu on trükitud tema sõnade järgi ja ta ise on dokumendi läbi lugenud. 15.
14. Olgugi, et süüdistatava Janno Otti ja kannatanu R.K. ütlused vigastuste tekkimise kohta on kohtus ühetaolised, ei ole kohus, arvestades ülejäänud tõendeid, veendunud, et nende juttu võiks uskuda. Kohtu hinnangul ei ole R.K. suutnud mõistuspäraselt ja kohtule arusadavalt selgitada erineval perioodil antud ütluste erisuse põhjust, mistõttu tuleb nimetatud tõend, s.o R.K. ütlused tervikuna kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta. 15.
15. Käesolevalt on R.K. ütlused kohtueelses menetluses ja kohtus olnud sedavõrd erinevad, et kohus ei saa R.K. t ja tema kohtus antud ütlusi usaldada. Arusaadavalt ei taha R.K. oma pikaaegse sõbra vastu ütlusi anda. Kohtu arvates ei mõjuta ühe tõendiallika kõrvale jätmine siiski süüteosündmuse tõendamist, kuna asjas on ka teisi dokumentaalseid ja isikulisi tõendeid. 15.
16. Olles jätnud kõrvale R.K. ütlused, märgib kohus, et tõenäoliselt on X külas, X talus toimunud ka sündmus, millele Janno Otti oma ütlustes viitab, s.o R.K. aknasse kukkumine. 15.
17. Eeltoodut kinnitab tunnistaja J.T. , kes meenutas, et aken X külas, X talus on katki 2023 sügisest, aknasse kukkus R.K. ja siis ei olnud tema juures Aigar Aroleppa selle tagajärgi talletamas. Eelpool kirjeldatud R.K. löömine Janno Otti poolt on talletatud varem ja selle on talletanud Aigar Arolepp. Seega R.K. vigastus ei saanud tekkida aknasse kukkumisest. Kohtus vaadeldud pildifailid on juba modifitseeritud ajaliselt varem kui 2023 sügisel. Eelnevaga on ümber lükatud Janno Otti ja ka R.K. versioon juhtunust. Aigar Arolepa telefonist leitud piltide põhjal on aga tõenäoline, et R.K. ja Janno Otti vahel oli kaklus, mille käigus sai R.K. peavigastuse. 15.
18. Tunnistaja Aigar Arolepp nägi Janno Otti ja R.K. vahel rüselust, mis sai alguse sõnavahetusest. Väidetavalt ei näinud Aigar Arolepp, mida Janno Otti R.K. ga täpselt tegi. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati prokuröri taotlusel tema kohtueelses menetluses antud ütlustest osa, milles Aigar Arolepp kirjeldab, kuidas Janno Otti läks R.K. le kallale, võttis R.K. l käega riietest kinni ja lõi R.K. t rusikaga näkku, mille järel oli R.K. nägu verine. Prokuröri küsimuse peale, miks on kohtueelses menetluses antud ütlused kohtulikul uurimisel antutest erinevad, selgitas Aigar Arolepp, et ta liialdas natukene, kui rääkis löömisest, sest neil oli Janno Ottiga tüli. Rüselus oli, sellele ta vastu ei vaidle. Eelnevalt vaadeldud fotodel on näha rüselust, selles ei ole kahtlust. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati Aigar Arolepa ütlused ka osas, kus ta selgitab, miks ta toimunud sündmust jäädvustas. Kohtueelses menetluses selgitas Aigar Arolepp, et tegi video, sest kartis, et Janno Otti lööb R.K. maha, mis näitab, et R.K. kehaline väärkohtlemine pidi olema intensiivsem kui vaid rüselus. 15.
19. Kuigi ka Aigar Arolepa ütlused on erinevatel perioodidel olnud erinevad, siis täielikult ebausaldusväärseks neid pidada ei saa. Aigar Arolepa ütlused on konkreetse sündmuse kohta ja haakuvad osaliselt ka teiste, eelkõige tema enda poolt talletatud tõenditega. 15.
20. C.K. i ütlused sündmuse kohta on kohtu hinnangul kõige usaldusväärsemad ja haakuvad ka teiste tõenditega, eelkõige Aigar Arolepa poolt tehtud fotodel nähtuga. Kohtul ei ole ühtegi põhjust arvata, et tunnistaja kirjeldatu tegelikult selliselt aset leidnud ei ole. C.K. nägi läbi Aigar Arolepaga tehtud videokõne seda, kuidas Janno Otti ründas R.K. t. Tema oli Tallinnas Lastekodus, Aigar Arolepp oli X külas. Ajaliselt võis olla videokõne, milles C.K. nägi R.K. löömist 2023 alguses, sest C.K. mäletab, et oli veel lapseootel, mis annab selgust selles, millal sündmus aset võis leida. Tunnistaja laps sündis
21. juunil
22. 28 15.
23. C.K. i ütluste põhjal on tõenäoline seegi, et Janno Otti lõi R.K. t korduvalt. Esmalt vägivald, mida C.K. videos nägi, ja seejärel see, mis on Aigar Arolepa poolt talletatud enne või pärast videokõne tegemist (protokollid, tl 43p). Kohtus kinnitas C.K. , et Janno Otti lõi R.K. t rohkem kui 1-2 korda näo piirkonda ja see nägi välja nagu peksmine ja aeg tundus tema jaoks suhteliselt pikk. Hiljem omavahelises vestluses tunnistas Aigar Arolepp C.K. ile, et Janno Otti ja R.K. vahel oli olnud väike konflikt. 15.
24. Kohus leidis, et tõendite põhjal, mida kohus usaldusväärseks hindas, saab lugeda tõendatuks, et Janno Otti lõi korduvalt R.K. t. Otseseks tõendiks on peksmist pealt näinud C.K. i ütlused ja Aigar Arolepa telefonist leitud failid. J.T. i ütlused kinnitavad, et R.K. vigastus ei saanud tekkida aknasse kukkumisest, kuna see oli ajaliselt hiljem. Süüdistuse teksti kohaselt lõi Janno Otti R.K. t ka käe otsa pandud jalatsiga. Kuigi miski otseselt seda ei kinnita, siis on kohtu arvates siiski tõenäoline, et see nii oli. Nimelt on näha fotolt 181, et Janno Otti istub R.K. otsas jalats käe otsas ja selgelt on tegemist konfliktiga. 15.
25. Teo subjektiivse külje kohta leiab kohus, et Janno Otti on tegutsenud R.K. korduva pea- ja näopiirkonda löömisel vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 tähenduses.

Pekstes R.K. t korduvalt nii rusikatega ja käe otsa pandud jalatsiga pea piirkonda ning näo- ja keha piirkonda, teadis Janno Karro, et ta tekitab kannatanule valu ja tõenäoliselt ka soovis seda. Janno Otti teos õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et Janno Otti on pannud süüdistuses kirjeldatud kuriteoepisoodi toime. 15.

1. T.M. i löömine. Süüdistatav Janno Otti selgitas, et T.M. iga on olnud ühise alkoholi tarvitamise käigus erimeelsusi, kuid muud mitte. Janno Otti tunnistas, et oli alkoholijoobes, kuid T.M. it ta ei löönud. Tema peksis väidetavalt riidekapi ust, isegi kui see kõlab veidralt. Janno Otti jääb endale kindlaks, et tema T.M. it ei löönud. 15.
2. Aigar Arolepp on C.K. ile saatnud vägivalla kasutamist sisaldavad videod ja C. on need uurijale edastanud, isikute tuvastamiseks on lisatud väljavõtted rahvastikuregistrist, tuvastatud on aeg, mil Aigar Arolepp videod Messengeris edastas -
3. juuli
4. Kuritegu on toime pandud failide edastamise eelselt. 15.
5. Mõlemal Aigar Arolepa edastatud videol on T.M. i väärkohtlemist kajastav sündmus. Video nimega received_633399392102273.mp4 on saadetud C.K. i Facebook Messengeri Aigar Arolepa Facebook Messengeri konto alt Keegi Karu
6. juuli 2023 (foto 1). Videos on näha meesterahvas, kellel on jalas musta värvi püksid ja musta värvi dressipluus (kuvatõmmis 2). Seejärel on näha voodi peal istuvat T.M. it, kellel on näo piirkond ja vasak käsi verised (kuvatõmmis 3). Seejärel on hetkeks nähtav Janno Otti profiil, paremalt küljelt (kuvatõmmis 4) ning video lõpus on näha kaadris Aigar Arolepp (kuvatõmmis 5). Videos kuuldava heli järgi manitseb Aigar Arolepp, et ole vait Janno. Janno Otti ärpleb, et peast tuleb muidugi palju verd, aga miks minu käed ei ole verised? Ja ise vastab ka, et sest puhas löök oli. T.M. ütleb, et nad lõid mind. Kuulda on Aigar Aroleppa kommenteerimas. Janno Otti ülbitseb, et ma ei löönud sind noaga, õpi natukene ja žestikuleerib ägedalt T.M. i nina all, kes pühib käega verd näolt. T.M. jälle ütleb, et ole vait Janno. 15.
7. Janno Otti ei oska kommenteerida, miks T.M. ütleb, et teda on löödud. 15.
8. Videol nimega received_6189603747835005.mp4 on näha voodil istumas T.M. it, kelle nägu on koos heledat värvi ainega ja kes enda nägu pühib (kuvatõmmis 6-7). Seejärel on näha toolil istuv Janno Otti (kuvatõmmis 8). Video on tehtud samal korral, ajaliselt mõnevõrra hiljem. Janno Otti ja Aigar Arolepp ütlevad T.M. ile, et ta oma nägu näitaks mõlemalt poolt. T.M. manitseb Janno Ottit vait olema. 29 15.
9. Aigar Arolepp tunnistas, et ta on C.K. ile saatnud T.M. ist videod. Aigar Arolepa versioon juhtunust on, et T.M. kukkus kapsariivi otsa enne, kui Aigar Arolepp filmima hakkas ja seepärast oli pea verine. 15.
10. Küsimusele, miks T.M. ütleb, et nad lõid mind, vastab Aigar Arolepp, et ta jõudis vahetult peale seda sinna. Janno tegi tema arvates kätekõverdusi ja kapiuks jäi ette. Löömist tema ei näinud. Ta hakkas filmima situatsiooni, kus Janno ärpleb ja T.M. l on pea verine. Seda, kas T.M. il oli teises videos tort näos, ei osanud Aigar Arolepp öelda, vaatamata sellele, et ta ise seda filmis. Ta väitis, et arvas, et seal on mingi kaklus, aga vist ei olnud. 15.
11. Kannatanu T.M. vägivalla tarvitamist esmalt ei tunnistanud. Ta väitis, et nad on Janno Ottiga sõbrad. T.M. selgitas, et X talus on Aigar Arolepp pildistanud ja filminud peksmisi. Prokurör näitas esimest videot, kus T.M. tunneb ära enda, Janno Otti ja Aigar Arolepa. Tegemist on X külas, X talus filmitud videoga. Ta mäletab, et hakkas midagi norima, kuid ei mäleta, millest see alguse sai - kõike juhtunut ei mäleta. T.M. peab võimalikuks, et ta ütles Janno Ottile midagi. Küsimusele, mida Janno talle tegi, vastab T.M. , et see on näha ju, mis ta tegi. Küsimusele, kas verd ka jooksis, vastab, et muidugi, pildi peal oli näha ju. Küsimusele, millest see veri jooksis, vastas T.M. , et ta kukkus ka seal. Teise videoga seoses kinnitab T.M. , et tegemist on sama juhtumiga, aga ta ei tea, miks tal tort näos on. T.M. i arvates on see naeruväärne ja ebaloomulik. Eelmise video kohta ütleb T.M. , et kui ta midagi ütles, siis võis selline asi juhtuda. Ta küll leiab, et inimesega ei tohiks nii käituda, kuid vabandab Janno Otti tegevust sellega, et ta oli purjus ja ega Janno Otti halva pärast. Neil ei ole ühtegi tüli Janno Ottiga olnud, peale seda said hästi läbi ja tema Janno Ottit ei süüdista. Selle pärast, mida talle tehti, tunneb ta ise ennast süüdi. Kui ta ei oleks norinud, ei oleks midagi olnud. 15.
12. Sündmuse meelde tuletamiseks näitas prokurör tunnistaja C.K. ile istungil vaatlusprotokolli stoppkaadreid (ekraani vahendusel video näitamine ei olnud võimalik). C.K. tundis ära kuvatõmmis 3 peal T.M. i, kuvatõmmis 4 peal Janno Otti ja Aigar Arolepa, kes on Xl. Tema ise sündmust pealt ei näinud, nagu eelpool öeldud, saatis Aigar Arolepp talle videod T.M. i kohta. 15.
13. J.T. selgitas, et tema ise vägivallatsemist pealt näinud ei ole ja enda katuse all vägivalla tarvitamist heaks ei kiida. Videot vaadates ta leidis, et Janno Otti ja Aigar Arolepp on T.M. iga jõhkralt käitunud ja tema kohtlemine on olnud häbiväärne. R.K. ja T.M. on rahulikud poisid, T.M. veel kõige rahulikum. 15.
14. Kaitsja leidis, et kohtus ei ole selgeks saanud, mis T.M. iga juhtus. Tunnistajaid, kes sündmust pealt oleksid näinud, ei ole. Sündmus on tuvastatud Aigar Arolepa telefonist leitud fotodest ja videotest. 15.
15. Kohus nõustub kaitsjaga, et tunnistajaid, kes oleksid näinud pealt, et Janno Otti lõi T.M. it, ei ole. Samuti ei ole täpselt võimalik tuvastada, millal sündmus aset leidis. Vaatamata sellele võimaldavad kannatanu kohtus antud ütlused koos teiste tõenditega järeldada, et T.M. i löömine süüdistuses kirjeldatud viisil ja ajal on aset leidnud. Videost received_633399392102273.mp4 on näha T.M. it, kellel on näo piirkond ja vasak käsi verised. Temaga koos viibisid Janno Otti ja Aigar Arolepp, kes samuti samast videost näha on. Prokuröri küsimusele, mida Janno Otti T.M. ile tegi, vastas viimane, et see on ju näha. Kohtu arvates on näha, et T.M. i suhtes on kasutatud vägivalda. T.M. ei ole küll selgelt väljendanud, et Janno Otti teda lõi, kuid tema ütlustest saab seda siiski järeldada. T.M. tunnistas kohtu hinnangul, küll mõnevõrra vastumeelselt, et tema veritsev nägu on Janno Otti tegevuse tagajärg. Asjaolule, et lööja on Janno Otti, mitte keegi muu, viitab video taustal kuuldav vestlus. Arusaadavalt ei taha kannatanu oma sõbra Janno Otti kohta süüstavaid ütluseid anda. Samas peab T.M. võimalikuks, et kui ta midagi ütles, siis võis selline asi (ilmselt vägivald Janno Otti poolt) juhtuda. Janno Otti meenutas, et võis olla, et J.T. ja T.M. 30 klaarisid vahetult enne videot omavahel arveid, mis seletaks T.M. i vigastust. Kohtu hinnangul ei ole see versioon tõendamist leidnud. Uuritud tõendite põhjal on usutav, et Janno Otti T.M. it lõi ja põhjustas sellega viimasele veritseva haava. 15.
16. Siingi saab subjektiivse külje pealt öelda, et Janno Otti pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega

§ 16g 3 mõttes.

T.M. i löömisega pea piirkonda teadis Janno Otti, et see tekitab valu. Tulemuseks oli veritsev haav, mis näitab, et löök pidi võrdlemisi tugev olema. 15.

1. Janno Otti puhul on tõendatud, et ta on pannud toime vähemalt kolm kehalist väärkohtlemist, mis on tuvastatud käesolevas kriminaalmenetluses. Lisaks veel karistati teda enne käesolevat kohtuotsust Tartu Maakohtu
2. mai 2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-222975

§ 121lg 1 järgi.

Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi.

1. Aigar Arolepa karistus. 16.
2. Aigar Aroleppa on karistusregistri teatise ja kohtule esitatud kohtuotsuste väljatrükkide kohaselt korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Seejuures nähtub, et ta on karistusena kandnud nii reaalset vangistust kui ka saanud kohtult võimalusi kanda oma karistusi vabaduses, olles allutatud käitumiskontrollile. Väärib ka märkimist, et Aigar Aroleppa on korduvalt karistatud väärteokorras varavastaste kuritegude eest, samuti on arhiveeritud karistused mõistetud varguste eest. Uued kuriteod on ta toime pannud endast nõrgemate vastu: C.K. ja S.K. olid alaealised, K.K. kurt ning K.K. ja P.O. puuduva teovõime tõttu eestkostel. Aigar Arolepal on ilmselgelt tekkinud karistamatuse tunne. 16.
3. Aigar Arolepa karistusregistri väljavõtte kohaselt on tal käesolevalt kaks kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati Aigar Aroleppa Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2639

§ 121

lg p-de 2, 3, § 179 lg 1 1 ja § 424 lg 1 järgi ning lii