lg 1,
ja
lg 1 järgi ning karistati
lg 1 alusel rahatrahviga 720 eurot ja
lg 1 alusel rahatrahviga 320 eurot Menetlusalune isik Andres Laur, isikukood 38711290232, kodakondsusega, elukoht XXX; töökoht XXX, XXX RESOLUTSIOON VTMS § 120, § 132 p 2, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus XXX e-post OTSUSTAS: Andres Lauri kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 02.09.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025004977 rahuldada osaliselt. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 02.09.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 244025004977 osaliselt, s.o liiklusseaduse § 2612 lg 1 määratud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus. KarS § 63 lg 1 alusel mõista Andres Laurile liiklusseaduse § 261 2 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 45 (nelikümmend viis) trahviühikut, s.o 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi kogusummas 680 eurot tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE891010220034796011, 1 / 14 Swedbank - EE932200221023778606, Luminor Bank - EE701700017001577198, LHV Pank - EE
Autorongi tegelik mass oli 48 130 kg. Lubatud suurim tegelik mass 44 000 kg. - juhtis mootorsõidukit Scania R450 registreerimismärgiga XXX, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Juht rikkus ööpäevasele sõiduajale kehtestatud nõudeid sõites ööpäevas lubatust rohkem kuni 2 tundi järgmistel ajavahemikel: 08.08.2025 kell 07.33 kuni kell 21.28 oli juhi järjestikuse sõiduaja kestvus 9 tundi ja 16 minutit, kuigi lubatud oli kuni 9 tundi; 19.08.2025 kell 10.37 kuni 20.08.2025 kell 00.56 oli järjestikuse sõiduaja kestvus 10 tundi ja 16 minutit, kuigi lubatud oli kuni 10 tundi ja 29.08.2025 kell 08.01 kuni 29.08.2025 kell 22.33 oli järjestikuse sõiduaja kestvus 10 tundi ja 14 minutit, kuigi lubatud oli kuni 10 tundi. 2 / 14 Eeltooduga rikkus menetlusalune isik kiirmenetluse otsuse kohaselt liiklusseaduse (
) § 80 lg-te 1 ja 2, § 34 lg 13 ja § 130 lg 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artikkel 6 lg 1 nõudeid ja rikkumised kvalifitseeriti
Otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel kergendava asjaoluna isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Otsusest nähtuvalt pani menetlusalune isik
S § 63 lg 1 kohaselt karistus
S § 63 lg-st menetlusalusele isikule
lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 720 eurot ning
Andres Laur esitas 09.09.2025 Viru Maakohtule kaebuse 02.09.2025 kiirmenetluse otsuse nr 10220192974500 peale, milles palus tunnistada kehtetuks kohtuvälise menetleja otsus ülekaalu rikkumise osas ning palus vajadusel vähendada rahatrahvi suurust, võttes arvesse rikkumise vähest raskusastet ja asjaolusid. Kaebust on Andres Laur põhjendanud alljärgnevalt: 1) Teljekoormuse ja kogumassi vaheline erisus – suur kogumass ei põhjusta iseenesest teekatte olulist kahjustamist, kui mass on õigesti jaotatud paljude telgede ja rataste vahel. Näiteks võib raskem, kuid rohkemate telgedega veok avaldada teekattele vähem mõju, kui kergem, kuid vähemate telgedega sõiduk. Käesoleval juhul ei ületanud teljekoormused olulisel määral lubatud piire, mistõttu ei ole põhjendatud lugeda rikkumist raskeks ega määrata nii suurt trahvi. 2) Sõidumeeriku rikkumine – kaebuse esitaja tunnistab, et sõidumeeriku nõuete järgimisel esines rikkumine, kuid see ei olnud pahatahtlik. Tegemist oli töökorralduslikust eripärast tingitud eksimusega, mis ei seadnud liiklusohutust reaalselt ohtu. Seetõttu ei tohiks sellele anda liigset kaalu trahvi määramisel. 3) Kiirmenetluse otsuse vormistamine – menetlusalune isik ei soovinud kohapeal kiirmenetluse otsust. Menetleja Tanel Tsirp jättis eksitava mulje: menetleja ütles, et kui ta käitub viisakalt ja tunnistab süüd, siis trahv ei ole suur. Samuti jättis menetleja trahvi tegeliku suuruse korduvale küsimusele vaatamata avaldamata ning teatas selle alles kiirmenetluse otsuse allkirjastamisel. Selline käitumine tekitas olukorra, kus menetlusalusel isikul ei olnud võimalik kaalutletud otsust teha ning see jättis menetlusalusele isikule menetleja käitumisest pahatahtliku mulje. 4) Perekondlikud ja majanduslikud asjaolud – Menetlusalune isik on neljaliikmelise pere ainus ülalpidaja. Tema lastest üks on raske puudega, vajades ööpäevaringset hoolt ja järelevalvet ning menetlusaluse isiku abikaasa on selle lapse hooldaja ega saa töötada. Sellest tulenevalt on menetlusaluse isiku sissetulek pere ainus elatusallikas. Tema suhtes määratud trahvi suurus on ebaproportsionaalne ja seab reaalselt ohtu tema pere toimetuleku. Kaebuse esitaja teatab, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. 22.09.2025 esitas kohtuväline menetleja oma seisukoha kaebuse osas. Isik omapoolses kaebuses selgitab, et antud ülekaal ehk kogumass ei lõhu isiku arvates teed sedavõrd, et antud tegu vääriks karistamist. Autorongi tegelik mass oli 48 130 kg ja lubatud suurim tegelik mass 44 000 kg. Vastavalt
lg-tes 1 ja 2 sätestatule ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi ja mis tahes teljekoormus registriteljekoormust ning juhul kui ületatakse registrimassi ja/või registriteljekoormusi, siis on sellist sõidukit lubatud kasutada vaid
1 sätestatud korras, mis omakorda tähendab, et veo teostamiseks peab olema eriluba. Käesoleval juhul 3 / 14 Andres Lauril eriluba puudus. Seega oli tema poolt rikutud
lg-te 1 ja 2 nõudeid ning menetlusaluse isiku poolt toime pandud õigusvastane käitumine kvalifitseeriti
Kogukoormuse puhul loetakse rikkumist raskeks juhul, kui kogukoormuse puhul on ületatud lubatud piirmäära üle 20%. Käesoleva juhtumi puhul massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et ületamist on mitte vähem kui 4130 kg ehk 9,4%, mis on samuti väga suur ületus lubatud kogumassist. Menetleja leiab, et tegu ei ole vähetähtsa rikkumisega ja ületus ei olnud samuti väike. Teed lõhub ja kahjustab nii kogumassi ületav sõiduk kui ka teljekoormusi ületav sõiduk. Lisaks teekattele ja püsivusele kahjustab autorongi massi ületamine ka sõidukit ennast, mis omakorda mõjutab sõiduki tehnoseisundit. Menetlusalune isik selgitas samuti, et sõidumeeriku ehk töö- ja puhkeaja rikkumised leidsid aset töökorralduslike eripärade tõttu ning ka see ei tohiks isiku seisukohalt anda liigset mõju rahatrahvi suurusele. Juhikaardi väljatrükkidest nähtub, et menetlusalune isik eirab süstemaatiliselt töö- ja puhkeaja nõudeid, mis näitab selgelt juhi ükskõikset suhtumist. Arvestades kehtestatud nõudeid tööja puhkeajale ning asjaolu, et raskeveok on liikluses kõrgendatud ohu allikas, on juhi töö- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamine äärmiselt oluline. Sõidukijuhi poolt korduvalt töö- ja puhkeaja rikkumine toob teedele juhid, kes on üleväsinud ning sellisest seisundist tingitult liikluses suureks ohuks nii iseendale, kui kaasliiklejatele. Kohtuväline menetleja peab oluliseks juhtida tähelepanu asjaolule, et igal aastal juhtub raskeveokitega märkimisväärne arv liiklusõnnetusi, millest 20% juhtudest on põhjuseks juhi üleväsimus. Väsinud juht ei suuda hinnata oma suutlikkust kriitilise pilguga, tema otsustamis- ja tegutsemisvõime on oluliselt aeglustunud. Vaatamata sellele, et Andres Lauri käitumises oht lõplikult ei realiseerinud ja kõrvalised isikud ning kaasliiklejad vigastada ja nende vara kahjustada ei saanud, tuleb toime pandud süütegu pidada äärmiselt ohtlikuks. Liiklusohutuse kontekstis on antud juhul tegemist olukorraga, mida tuleb vaadata kriitilise pilguga ning mida ei tohi võtta kui paratamatust. Kaebaja viitab, et tegu oli töökorralduslikust eripärast tingitud eksimustega mis ei seadnud kedagi ohtu. Menetleja sellega ei nõustu. Iga juht saab oma tööpäeva selliselt korraldada, et ta ei riku töö- ja puhkeajale kehtestatud nõudeid. Antud juhul nähtub süstemaatilisest rikkumisest isiku ükskõikne suhtumine kehtivatesse õigusnormidesse. Lisaks eelmainitule tahaks menetleja ära märkida, et antud nõuded nii töö- ja puhkeaja kui ka sõiduki kogumassi ületamise osas peaksid kaebajale olema enam kui selged, kuna kaebaja on ka antud ettevõte juhatuse liige (https://www.teatmik.ee/et/personlegal/12400733-ProMerk-Pluss-O %C3%9C). Seega antud olukorras toimis juht vedu teostades ja puhkeaja rikkumistes nii enese kui ka ettevõte huvides. Andres Laur on antud ettevõte X OÜ ainuisikuline esindaja ja omanik. Liiklusseaduse § 244 lg 2 ja § 2613 näeb ette antud tegude vastutust ka juriidilisel isikul. Seega töökorraldus oli kaebaja enda kätes ehk enda korraldada. Kiirmenetluse otsuse vormistamisel on paika pandud reeglid vastavalt VTMS §-le 55. Kiirmenetlus sisaldab nõusolekut kiirmenetluse kohaldamiseks, isik andis ütlusi, tutvus õiguste ja kohustustega ja asjaolud on selged. Isik on allkirjadega kinnitanud nõusolekut kiirmenetluse kohaldamiseks, mistõttu ei saa tagantjärgi väita, et isik sellega justkui ei nõustunud. Lisaks ei saagi menetleja enne isiku kirjalikke ütlusi teatavaks teha või määrata rahatrahvi summat. Rahatrahvi summa määratakse viimasena, kuna siis saab menetleja tutvuda isiku kirjalike ütluste ja muude asjaoludega, mis on otsuse tegemiseks vajalikud. 4 / 14 Liiklusseaduse § 2612 lg 1 alusel võib isikut karistada rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 1600 eurot või arestiga. Menetlusalusele isikule on määratud
2 lg 1 rikkumise eest karistuseks rahatrahv 90 trahviühikut s.o 720 eurot, mis on natuke alla sanktsioonis ettenähtud keskmist määra.
lg 1 näeb ette kuni 100 trahviühikut ehk kuni 800 euro suuruse rahatrahvi, isikule määrati antud rikkumise eest 40 ühikut ehk 320 eurot. Mõistetud karistuse osas märgib menetleja, et toime on pandud mitu tegu, millega on realiseeritud mitu väärteo koosseisu ja süüd võib seetõttu lugeda keskmisest suuremaks, mis tingis ka karistuse mõistmise üle sanktsiooni keskmise määra. Eeltoodule tuginedes on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et menetlusaluse isiku süü
lg 1, § 238 ja § 246 lg 1 õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud ja isik on talle süüks pandud tegude toimepanemises süüdi. Lisaks eelnimetatule märgib kaebaja, et ta on perekonnas ainus isik, kellel on sissetulek ning ta on pere ainus elatusallikas. Seetõttu on menetleja nõus, et isikule määratud karistuse tasumine ajatatakse mõistliku aja peale, et antud karistus ei oleks isikule liialt koormav. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Otsustamaks, kas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on proportsionaalne ja vastab menetlusaluse isiku süü suurusele, tuleb kohtul kõigepealt kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis. Antud juhul heidetakse menetlusalusele isikule ette
Algul kohus näitab, milline tegu on isiku süüdistuses näidatud ja milline on teole kohtuvälise menetleja antud õiguslik hinnang. Registrimassi ületamine Tegu on formuleeritud sellisena: 02.09.2025 kella 14.47 ajal Ida-Viru maakonnas Jõhvi linnas Pargi tn 55a juures liikudes Vasknarva suunas Andres Laur: - juhtis mootorsõidukit Scania R450 registreerimismärgiga XXX koos haagisega (haagis – Janmil NW1S, registreerimismärgiga XXX), teostas veose (nisu) vedu, omamata
Autorongi tegelik mass oli 48 130 kg. Lubatud suurim tegelik mass 44 000 kg. Liiklusseadus sätestab keelu sõiduki massi ületamisele ( välja arvatud eriloaga) ja vastavale
regulatsioonile osutab otsuses ka kohtuväline menetleja: § 80. Sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed, massid ja teljekoormused 5 / 14
Kehtestatud massi ületamise juhul võib osaleda liikluses eritingimusel. Sel juhul on tegemist eriveoga ja kohustatud isikul peab olema eriluba. § 341. Erivedu
sätestatud regulatsiooni põhimõtted on korratud
Taas on osutatud sellele, et ei tohi ületada lubatud massi, teatud juhtudel peab olema eriluba
-1 mõttes.
lg 13 ja 80 lg 3, ning juhtimisel ei olnud menetlusalusel isikul kui kohustatud isikul
-1 järgi ettenähtud eruluba ehk ta juhtis lubatust suurema massiga autorongi ilma eriloata, rikkudes
Tõepoolest, menetlusaluse isiku tegu vastab kahele väärteokoosseisule - juhtumine lubatud massi ületamisega vastab
-2 lg 1 ettenähtud koosseisule ja eriloata juhtimine -
- lg 1 mainib lubatud massi,
lg 1 - sõiduki registrimass ja tegelik mass,
lg 2 - sõidukiveoseta või veosega kehtestatud suuruse ületava mass,
Oluline on kohtuasja lähteülesandel määrata, et tegemist on autorongiga, mis koosneb veoautost ja haagisest, ehk autorongi suurim lubatud mass on määratlev eraldi õigusaktiga, millele on viidatud
lg 3, ehk otseselt ei ole autorongi lubatud tegelik mass otseselt seotud eraldi sõiduki või haagise või nende summaarse registrimassidega.
lg 1 ja 2 ei ole siin tegelikult kohalduvad, sest sõiduk ja autorong ei ole üks ja sama mõiste liiklusseaduse erinevate sätete mõttes.
lg 2 p 4 kohaselt autorong on sõidukite ühend, mis koosneb vedavast autost ( veduk) ja ühest või mitmest haagisest. Autorongile ja selle lubatud tegelikule massile ja vajadusele omada
-1 sätestatud eriluba on osutatud hoopis
lg 13 regulatsioonis, millele tuleks viidata süüdistuses kui rikutud normile.
Majandus- ja kommunikatsiooni ministri 13.06.2011 määruse nr 42 lisa I kood 1109 p 2 tabeli 30 alapunkt 12 kohaselt, 3-teljelisest vedukist ja 3-teljelisest haagisest koosneva autorongi lubatud mass on 44 tonni ehk 44000 kg. Liiklusregistri andmete kohaselt ( väljavõtted on KISs) veoauto Scania XXX on 3-teljeline, haagis Janmil NW1S, registreerimismärgiga XXX on 3-teljeline. Kohtule esitatud menetlusaluse isiku kaebusest nähtub, et ta ei vaidlusta, et tema juhitud autorongi lubatud mass on 44000 kg ja 02.09.2025 juhtis ta Jõhvi linnas autorongi, milles tegelik mass oli 48130 kg. Kohus leiab, et selles faktilises asjaolus ei olegi vaidlust. Massimõõtmise protokolliga, koostatud 02.09.2025, on autorongi massi mõõtmine fikseeritud, mõõtmise protsess on protokolli alusel jälgitav, tulemus, autorongi registrimassi ületamine 4130 kg võrra ehk 9,4 %, on isikule tutvustatud, isikul märkusi protokollile ei tekkinud. Kohtueelsel menetlusel ülekuulatud menetlusalune isik andis ütlusi, et kuna sõiduki kaal ei ole täpne, tekkis ülekaal. Eriloa osas ei ole isik sisulisi ütlusi andnud. Samas ei ole isik eriloa puudumist vaidlustanud. Õiguslikult on oluline, et karistusõiguslikult vastutab isik hoolduskohustuse rikkumise eest juhul, kui see kohustus on talle õiguslikult siduv. Kohus märgib järgmist. Vaidlust ei ole, et menetlusalune isik töötab OÜ-s X, sellised andmed on ta ise andnud kiirmenetluses. Väärteoasja materjalides puudub mis tahes tõenduslik materjal, kes on sõiduki omanik või vastutav kasutaja, samuti kellena töötab A. Laur OÜ-s X. Kohtuväline menetleja osutab oma kirjalikus seisukohas, et avalikest allikatest on nähtav ( www.teatmik.ee ), et Andres Laur on OÜ X omanik ja juhataja. Tõepoolest, kohus tutvus avalike andmetega www.teatmik.ee - äriühingu juriidiline aadress kattub menetlusaluse isiku elukoha aadressiga, nagu ka e-post, äriühingul on 7 / 14 kehtiv tegevuslubaveo teostamiseks, tegevusloa juures näidatud sõiduk just sama Scania R450 registreerimismärgiga XXX. Kohtu poolt on kontrollitud avalikus kasutamises oleva liiklusregistri andmed ( KISs on vastavad väljavõtted ). Andres Lauri ainuomandis olev äriühing X OÜ on sõiduki Scania XXX vastutav kasutaja (omanik pank). Haagis Janmil NW1S, registreerimismärgiga XXX on OÜ X omandis, vastutav kasutaja Andres Laur. Sama õiguslik probleem, kellele mis puhkudel lasub liiklusseadusest tulenev hoolsuskohustus, on käsitletud Riigikohtu otsuses 4-23-2703/17, vt otsuse p 9-11.
lg 1 osutab üsna selgelt, et sõidukiomanik ja vastutav kasutaja peavad tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Seega lasub hoolsuskohustuse täitmine enamasti sõiduki omanikule ja vastutavale kasutajale. Järelikult, just Andres Laurile, kui haagist omavale äriühingu omanikule ja haagise vastutavale kasutajale, ning veoauto vastutava kasutajana oleva äriühingu omanikule ja juhatajale, lasus kohustus tagada, et vajalik dokumentatsioon, tehniline seisund oleks nõuetekohaselt tagatud. Seega, nii autokaalu täpsust, kui ka lubatud massi ületamisega sõitmise eriloa omamist tagab, lähtudes
Seega menetlusaluse isiku ütluste ja massimõõtmise protokolliga on kinnitanud, et: 02.09.2025 kella 14.47 ajal Ida-Viru maakonnas Jõhvi linnas Pargi tn 55a juures liikudes Vasknarva suunas Andres Laur juhtis autorongi, mis koosnes veoautost Scania R450 registreerimismärgiga XXX ja haagisest (haagis – Janmil NW1S, registreerimismärgiga XXX), teostas veose vedu, olles kohustatud isikuna ei omanud
Autorongi tegelik mass oli 48 130 kg. Lubatud suurim tegelik mass 44 000 kg. Oma teoga millega isik rikkus
lg 13 ja 80 lg 3 nõudeid, et osaleda liikluses on keelatud kui autorongi tegelik mass ületab
A § 80 lg 3 kehtestatud massi, ja ületatud massiga sõitmine eeldab
S § 18 lg 3 mõttes, mille kohaselt isik paneb teo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Juhtides autorongi, menetlusalune isik ei teadnud, et juhib sõidukit, mille tegelik mass ületab registrimassi. Menetlusalune isik selgitas ütlustes, et auto kaal ei ole täpne, mistõttu sai ülekaal võimalikuks. 9,4 % ülekaal ( 44000 kg lubatud mass, tegelik mass 48130 kg ) on absoluutarvus selline, millest ei pruugi isik olla teadlik, kui auto kaal ei näita täpset kaalu. Isiku ütlused ei ole millegagi ümber lükatud. Samas lasub autojuhile kohustus olla piisavalt tähelepanelik ja kohusetundlik ja just tema kohustus on osaleda liikluses sõidukiga, mille tegelik mass ei ületa lubatut ( või siis eriloaga, eriloa eest vastutab kohustatud isik - vastutav kasutaja, omanik või tööandja). Just autojuht vastutab sõiduki tegeliku massi lubatud piiridesse jäämise eest, kui ta võtab veose peale, ehk ta on kohustatud isik
Kui menetlusalune isik oleks tähelepanelikum ja kohusetundlikum, oleks tal võimalik ette näha, et veosega autorong ületab lubatud piiri. Menetlusalune ise tunnistas ütlustes, et auto kaal täpne ei ole, seega oli probleem talle teada, nagu ka sellest tulenevad riskid. Menetlusalune isik teadis, et registrimassi ületamisega sõiduki liikluses osalemiseks tal kui kohustatud isikul ( olles äriühingu omanik, mille omandis on süüdistuses näidatud haagis, ning sama äriühing on veoauto vastutav kasutaja) eriluba
-1 mõttes ei ole ja mööniski seda, asudes autojuhina osalema liikluses veo teostamisel, rikkudes
8 / 14 Seega realiseeris menetlusalune isik ühe teoga kahte väärteokoosseisu -
-2 lg 1 ( lubatud tegelikmassi ületamine) ja
Kohus märgib, et menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja argumendid, kas rikkumine on raske või ei ole raske ( kohtuväline menetleja väitel on rikkumine raske, kui lubatud massi piir on ületatud vähemalt 20% võrra), ei oma
Väärteokoosseisu tunnuseks ei ole lubatud massi ületamine raskel või olulisel või suurel määral, samuti ei seostu mainitud väärteokoosseis lubatud massi ületamise protsentuaalsusega. Samuti on ekslik menetlusaluse isiku seisukoht, et tema teos ei ole rikkumist ja karistus kuulub tühistamisele, kuna selline autorongi massi ületamine 4130 kg võrra, kui lubatud on 44000 kg, ehk 9,4 % ülekaal ei ohusta liiklust ega tee püsivust.
-2 lg 1 definitsiooni grammatiline ülesehitus osutab kohtu arvates absoluutselt selgelt sellele, et kui juhitud sõiduki tegelik mass ületab lubatud massi ja selle sõidukiga osaletakse liikluses, on eeldatav, et juba see fakt kui selline ohustab liiklust ja tee püsivust: „Sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust,…“ Seega ei ole nõutav, et väärteokoosseisu jaatamiseks peaks hindama iga juhtumi individuaalselt, kas lubatud massi ületamine siiski ohustas tee püsivust või liiklusohutust mingilgi määral ja kuidas. Muidu oleks definitsioon sõnaliselt üles ehitatud teisiti ja vastutuse eelduseks oleks loodud selge tingimus– näiteks „ sõiduki, autorongi või masinrongi autorongi või masinrongi massi nõuetele mittevastava sõiduki juhtimise eest, kui sellega on ohustatud tee püsivus ja liiklus.“
-2 lg 1 koosseisu puhul on seaduseandja otsustanud, et sõiduki või autorongijuhtimine, mis ei vasta mõõtmetele, massile või teljekoormusele, apriori ohustab liiklust ja tee püsivust. Ministri määrusega nr 42 lisa I kood 1109 p 2 tabel 30 on määratud lubatud masside piirmäärad, mille üle ei saa, kui soovitakse osaleda liikluses. Nimetatud norm ei sisalda ühtegi erandit. Seda enam, ükski õigusakt ei seosta suurima lubatud massi ületamise sanktsioneerimist tee püsivuse või liikluse ohustamise või mitteohustamise faktiga. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti puuduvad isiku süüd välistavad asjaolud. Töö ja puhkeaja nõuete rikkumine Rikkumine on süüdistuses näidatud sellisena: juhtis mootorsõidukit Scania R450 registreerimismärgiga XXX, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Juht rikkus ööpäevasele sõiduajale kehtestatud nõudeid sõites ööpäevas lubatust rohkem kuni 2 tundi järgmistel ajavahemikel: 08.08.2025 kell 07.33 kuni kell 21.28 oli juhi järjestikuse sõiduaja kestvus 9 tundi ja 16 minutit, kuigi lubatud oli kuni 9 tundi; 19.08.2025 kell 10.37 kuni 20.08.2025 kell 00.56 oli järjestikuse sõiduaja kestvus 10 tundi ja 16 minutit, kuigi lubatud oli kuni 10 tundi ja 29.08.2025 kell 08.01 kuni 29.08.2025 kell 22.33 oli järjestikuse sõiduaja kestvus 10 tundi ja 14 minutit, kuigi lubatud oli kuni 10 tundi. Eeltooduga rikkus menetlusalune isik kiirmenetluse otsuse kohaselt liiklusseaduse
lg 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artikkel 6 lg 1 nõudeid ja rikkumised kvalifitseeriti
9 / 14 Arusaadav, et töö- ja puhkeaja rikkumised ei ole toime pandud 02.09.2025 Jõhvis Pargi 55a kohas, nagu see on süüdistuses näidatud. See on kontrolli läbiviimise koht ja aeg. Rikkumised, vastavalt süüdistusele, on tegelikult toime pandud 08.08.2025 19.08-20.08.2025 ja 29.08.2025. Rikkumiste toimepanemise koht ei ole süüdistuses näidatud. Kohus rahuldub sellega, et eeldab antud juhul, et rikkumised on toime pandud Eestis ja seega asjas kehtib ruumiliselt eesti karistusseadus ( KarS § 6). Vähemalt menetlusalune isik seda fakti ei vaidlusta. Väärteotoimikusse on lisatud nn „rikkumiste väljavõte“, mille õigsust kinnitas oma allkirjaga ei ole teada kes. Ka sellest väljavõttest ei ole nähtav, kus kohas väidetavad rikkumised olid toime pandud. Sisuliselt selles süüdistuse episoodis kinnitavad tegu üksnes menetlusaluse isiku ütlused kiirmenetluses, milles ta tunnistab, et rikkus lubatud ööpäeva sõiduaega. Samuti kaebuses kinnitab menetlusalune isik, et ööpäeva sõiduaega rikkumised on toime pandud, seda töökorralduslikul põhjusel. Kohus rahuldub sellega, et isikule süüks arvatud ööpäeva sõiduaja rikkumised on toime pandud süüdistuses näidatud ajal ja asjaoludel Eestis territooriumil.
näeb ette vastutuse: § 246. Mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase sõiduaja nõuete rikkumine
lg 1 viidab Euroopa Nõukogu määrusele 561/2006, mis sätestab autojuhtide kohustused autovedusid käsitletavates sotsiaalõigusnormides, muuhulgas töö- ja puhkeaja osas. Nimetatud määruse art 6 lg 1 sätestab, et ööpäevane sõiduaeg ei tohi ületada üheksat tundi. Mitte rohkem kui kaks korda ühe nädala jooksul võib seda aega pikendada 10 tunnini. Menetlusalune isik ei vaidlusta ütlustes, et ühel korral ta ületas 9-tunnise lubatud sõiduaja ja kahel korral ületas 10-tunnilise lubatud sõiduaja, nagu on esitatud rikkumiste väljavõttes. Ületamised olid kahel korral 16 minutit, ühel korral 14 minutit ( ehk ületamine kuni 2 tunni). Kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegi, mis on süüdistuses näidatud, leiab kinnitust. Rikkumiste väljavõttes fikseeritud asjaolud ei ole millegagi ümberlükatud ja menetlusalune isik faktidega ei vaidle. Seega teo objektiivne külg on tuvastatud. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Ta teadis, et kolmel korral ületab lubatud ööpäevase sõiduaja. Samuti mööniski menetlusalune isik lubatud sõiduaja ületamist. Sellele osutavad menetlusaluse isiku ütlused, et ta ületaski lubatud sõiduaja, mis oli tungitud töökorralduslikest asjaoludest. Seega menetlusalune isik soostus sellega, et ta rikub sõiduaega 14-16 minuti võrra. Tegu vastab
Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti puuduvad isiku süüd välistavad asjaolud. Kiirmenetluse menetlusnormide järgimine 10 / 14 Kaebuses avaldas menetlusalune isik, et tegelikult ei soovinud ta kiirmenetlust, tema õigusi on selle menetlusliigi pealesurumisega rikutud. Nimelt selle menetluse kaudu manipuleeriti karistuse määraga, püüdes luua mulje, et selle menetlusliigiga nõustamisel määratakse väiksem karistus. Kohus selgitab menetlusalusele isikule, et kiirmenetluse eesmärk ei ole kompromiss ( nt kokkuleppemenetlus kriminaalmenetluses), mille käigus jõuavad menetlusosaline ja menetleja teatud kokkuleppele mh ka karistuse liigi ja määra kohta. Kiirmenetluse iseloomustavaks tunnuseks on menetlusökonoomia tähtaegade lühendamisel. Selles menetluses on võimalik jõuda otsuseni samal päeval, väärteoprotokolli ei koostata, vastuväidete esitamine 15 päeva jooksul ei ole ette nähtud. Teisisõnu, kiirmenetlusele ei kaasne karistuse kergendamine. Juhul, kui isikul tekkis mingil põhjusel arusaam karistuse obligatoorse kergendamise kohta kiirmenetluses, tuleks küsida menetlejalt selgitusi enne, kui otsustada ühe või teise menetluse liigi kasuks. Kiirmenetluse õiguslik regulatsioon on sätestatud VTMS § 55-57. Kohus kontrollib, kas kiirmenetluse läbiviimisel rikuti menetlusõigust ja ka see annab aluse otsuse tühistamiseks. Kokkuvõtlikult, kiirmenetlus on kohaldatav, kui väärteoasjaolud on selged ( § 55 lg 1) ja isikule on selgitatud tema õigused ja kohustused, võimaldatud anda ütlusi ja isik on kiirmenetlusega nõus. Nõusolek fikseeritakse protokollis ja kinnitatakse menetlusaluse isiku allkirjaga ( § 56 lg 2 p 8 ). Trahv ei tohi ületada kiirmenetluses 200 ühikut ehk summa kuni 1600 eurot ( § 55 lg 2 p 1 ). Kohus leiab, et asi ei ole iseenesest keeruline ja faktilised asjaolud on selged. Faktid olid kontrollitavad kohapeal ega eeldanud tõendite aeganõudvat kogumist – töö ja puhkeaeg on kontrollitav sõidumeeriku vaatlemisega ja massi mõõtmine toimub ka kohapeal. Kontrollides materjale, tegi kohus kindlaks, et kiirmenetluse käigus on isikule õigused ja kohustused selgitatud, mille kohta andis isik oma allkirja, samuti andis isik oma allkirja ja kinnitas sellega oma nõusolekut kiirmenetluse kohaldamiseks. Samuti isikule tagati võimalus anda ütlusi ja isik andiski sisulisi ütlusi, mis on kirjutatud eraldi blanketile. Kohus ei näe ühtki mõistlikku põhjust, miks professionaalselt autoveoga tegelev autojuht peaks andma allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta ja õigustega tutvumise kohta, kui ta tegelikult ei olnud sellega nõus või midagi jäi talle ebaselgeks. Kusjuures enne ütluste andmisest selgitati isikule ja ta andis ka selle kohta allkirja, et ütluste andmisest keeldumine loetakse kiirmenetlusega mittenõustumisena. Ehk isikul igal juhul oli võimalus avaldada, et ta ei anna ütlusi ega nõustu kiirmenetlusega. On eeldatav, et menetlusalune isik ( kes on antud juhul autoveo valdkonnas professionaalselt tegutsev isik) osaleb menetluses mõistlikult ja teeb kaalutletud otsustusi. Kohtul ei ole põhjendatud alust arvata, et menetlusalune isik ei olnud kiirmenetlusega nõus või ta oleks nii manipuleeritav menetleja poolt, et isikul puuduks võimalus teha kaalutletud otsustusi. Vastupidi, isik nõustus kiirmenetlusega kirjalikul viisil, andes nõusolekule oma allkirja, ja kasutas ka õigus anda ütlusi protokollile. Menetlusõiguse rikkumisi kohus ei tuvastanud. KARISTUS KarS § 56 lg-te 1 ja 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 11 / 14 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
-2 lg 1 ja § 238 järgi kvalifitseeritud rikkumised on toime pandud ühe teoga 02.09.2025 ehk menetlusalune isik juhtis autorongi, mille mass ei vastanud lubatule ning see juures ei olnud isikul eriloa raske veo teostamiseks.
Rahatrahvi keskmine määr on seega 100 ühikut see on 800 eurot.
S § 63 lg 1, mille kohaselt mitme süüteokoosseisule vastava ühe teoga toimepandud eest karistatakse ühe, raskeima, seadusesätte alusel. Seega karistatakse isikut
Kohus leiab, et selle teos on isiku süü suurus alla keskmise. Samas ei saa pidada isiku süü suurust minimaalsele määrale lähenevaks. Menetlusalune isik juhtis autorongi, mille ülekaal oli lubatust 9,4 %. Kohus leiab, et lubatud kaalu 44000 kg juures ületamine 4130 kg võrra ei kahjusta teede püsivust ega tekita liiklusohtu intensiivselt ega märkimisväärselt. 3-teljelise veduki ja 3-teljelise haagisega autorongi liikumine on Eesti teedele ja liiklusohutusele juba iseenesest väljakutse. Kuigi mainitud Scania sõidukiga autorongi puhul on registreerimisel lubatud mass 65000 kg ( sõiduki andmed liiklusregistris, tegemist on uue põlvkonna sõidukiga ehitusaasta 2021), piirab Eesti riik lubatud massi 44000 kgle. Selles valguses on kohtu arvates oluline, et autojuhid täidavad lubatud massi nõudeid vastavalt kehtestatule korrale. Oluline, et tegelikult on lubatud kehtestatust suurema kaaluga sõita, sel juhul peab olema eriluba, mida isikul ei olnud. See tähendab, et tegelikult ka lubatust suurema kaaluga liiklemisel ei kahjustata eesti teede püsivust ega tekitatakse liiklusohtu sel määral, et kehtestatud lubatud massi ületamine peaks olema kategooriliselt välistatud. Teede püsivuse tagamise ja liiklusohu vältimise seisukohalt on oluline ka see, et autorongi veos on paigutatud ühtlaselt ja ohutult (
lg 13-1) ja veos on vastavalt nõuetele kinnitatud (
Rikkumine
-2 lg 1 järgi on toime pandud ettevaatamatusest,
Ettevaatamatusest toime pandud rikkumise süüs suurus on väiksem, kui seda oleks tahtliku teo puhul. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei näe. Isiku ütlustest aga kaebuse pinnal ei näe kohus, et menetlusalune isik väljendaks selget süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Pigem vastupidi, isik asus ennast õigustama sellega, et sellise ülekaalu juures ei kahjustata teede püsivust ja ohtu ei ole. Ehk kergendavat asjaolu, mis annaks aluse karistuse vähendamiseks seaduse mõttes ei esine. Kohus arvestab isiku andmeid. Isik ei ole varasemalt kordagi millegagi eest karistatud, vähemalt kohtul selliseid andmeid ei ole. Senini oli isiku käitumine liikluses laitmatu. Isiku eelnev käitumine annab aluse arvata, et isikut võib mõjutada ja panna täitma liiklusreegleid, mõistes talle 12 / 14 rahatrahvi keskmisest määrast väiksemal määral. Isikul on olemas töökoht. Ta tegutseb autoveo valdkonnas. Konkreetse isiku suunamine õiguskuulekale käitumisele on karistuse kohaldamise seisukohalt oluline ja see ongi karistuse üks eesmärkidest. Antud juhul on tähtis ka karistuse üldpreventiivne tähendus. Õiguskord peab olema kaitstud. Karistuse kaudu annab riik ühiskonnale signaali, et autovedu on õigusaktidega reguleeritud ja eeldab reeglite täitmist, reeglite eiramisele võib järgneda karistus. Kohus leiab, et arvestades isiku süü suurust, kergendavate-raskendavate asjaolude puudumist, isikut iseloomustavaid andmeid ja karistuse eesmärke ( et isik ei paneks edaspidi süütegusid ja õiguskord oleks kaitstud), on põhjendatud karistada isik
-2 lg 1 järgi rahatrahviga 45 trahviühikut summas 360 eurot.
lg 1 järgi võib karistada rahatrahviga kuni 100 ühikut, keskmine sanktsioon 50 ühikut summas 400 eurot. Kohus leiab, et isiku süü suurus on alla keskmise. Isik rikkus sõiduaja reegleid ühes kuus kolmel korral, ületades lubatud sõiduaega igal korral 14-16 minutit. Kohus leiab, et kuigi rikkumised on toimepandud korduvalt kolmel korral, ei ole sõiduaja rikkumised märkimisväärsed, piirduvad veerandtunnilise ajavahemikuga. Kohus arvestab, et rikkumised on toime pandud tahtlikult. Sel juhul süü suurus on suurem, kui seda oleks ettevaatamatusest toimepandud teo puhul. Sõiduaja ületamine esiteks rikub ausat konkurentsi autoveo turul ja teiseks, loob teatud ohu liikluses – kui isik on korduvalt ületanud sõiduaega kuu aja lõikes, häirib see tema puhkeaega. Ei saa lugeda, et rikkumised ei vääri märkimist ega riikliku reageerimist, ehk süü ei ole siin niivõrd väike, et tuleks jätta karistamata. Kergendavaks asjaoluks on isiku poolt süü tunnistame KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Raskendavaid asjaolusid ei ole. Kohus arvestab A. Lauri isikut selle rikkumise valguses. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et isiku poolt kolmel korral kuu kestel sõiduaja reeglite rikkuja paneb mõtlema isikule kui süsteemsele rikkujale. Töökorralduslikud vajadused ei õigusta kuidagi neid rikkumisi. Kohus soovib isikule kindlalt selgitada, et liiklusreegleid ei tohi rikkuda töökorralduslikel põhjustel. Ka siis, kui nädalas kahel korral on lubatud sõita 9 tundi asemel 10 tundi, sõitis isik ikka kahel korral lubatud aja ületamisega. Selline suhtumine reeglite järgimisse ei ole jätkusuutlik. Tööd tulebki professionaalsel autovedajal korraldada selliselt, et vältida rikkumisi. Kohus leiab, et
lg 1 järgi määratud karistus 40 trahviühikut vastab isiku süü suurusele, kergendava asjaolu olemasolule, rikkuja isikule ja karistuse eesmärkidele. Karistuse määr on alla keskmise, kusjuures tegemist on siiski kolme episoodiga kuigi sõiduaja ületamine iseenesest ei ole suur ( 14-16 minutit igal korral), tahtlik rikkumine, isik tunnistab süüd, varasemalt ei ole karistatud. Kohus arvestab isiku majanduslikku seisundit ( ei isikul on töökoht ja sissetulek, kuid tema ülalpidamisel on mitu alaealist last) ja võtab arvesse tema selgitused perekondliku olukorra kohta. 13 / 14 Kohus leiab, et trahvi kogusumma 360 eurot pluss 320 eurot, kokku 680 eurot, tuleb määrata tasumisele ositi KarS § 66 lg 2 alusel 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KOHTU MEETMED Andres Lauri esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 02.09.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025004977 tuleb rahuldada osaliselt, määratud karistuse osas. Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 maakohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse, mõistes Andres Laurile KarS § 63 lg 1 kohaldamisega
Rahatrahvi kogusumma, 360 eurot pluss 320 eurot, 680 eurot tuleb tasuda 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas tuleb jätta otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu Kohtunik 14 / 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.