Obsah (5)

§ 150§ 392§ 430§ 428§ 432

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse aeg ja koht 12.12.2025, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-141367 Tsiviilasi Bondora AS hagi A. P vastu võlgnevuse nõudes Menetlu

§ 150

lg 2 p 1 alusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.t 87,50 eurot Bondora AS arveldusarvele nr xxxx (AS LHV Pank). Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud

1. Bondora AS esitas 13.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A. P-lt võlgnevuse nõudes. Pärnu Maakohus andis 16.12.2024 kohtumäärusega nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 30.12.2024 esitas hageja kohtule hagiavalduse, mille kohus jättis käiguta. 05.06.2025 esitas hageja täiendatud hagiavalduse, mille kohus 30.06.2025 menetlusse võttis. 31.07.2025 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, mille puuduste osas tegi kohus 01.08.2025 kohtunõude. 27.08.2025 esitasid pooled kohtule täiendatud kompromisslepingu ja vastuväite kohtu tegevusele.
2. 27.08.2025 vastuväite kohaselt on hageja ja kostja hinnangul ekslik kohtu arusaam, justkui kompromisslepingu kohtu poolt kinnitamine eeldab vältimatult, et lepingus näidatakse detailselt ära nõude komponendid, tuues välja ka põhi- ja kõrvalnõuete suuruse. Kohus on ebaõigesti tuginenud 01.08.2025 vananenud Riigikohtu praktikale viidates asjale 3-2-1-169-13 (p 29). Hageja juhib tähelepanu, et Riigikohus muutis oma asjas 3-2-1-169-13 nimetatud seisukohta lahendiga 3-2-1-175-14 (vt eeskätt p 16). Kehtiva Riigikohtu praktika järgi pooltel puudub seega kohustus ära näidata kompromisslepingus, millise osa kogunõudest moodustavad põhi- ja kõrvalnõuded ja pooled saavad kokkuleppel VÕS § 113 lg-st 6 kõrvale kalduda. Kompromisslepingut ei saa järelikult jätta kinnitamata põhjusel, et see on vastuolus VÕS § 113 lg-ga
3. Ühtlasi juhib hageja tähelepanu, et kompromisslepingus kokkulepitud hüvitis ei peagi olema sama suur, kui summa, mida hageja hagis nõudis – st summa võib olla kas suurem või väiksem ja hageja on õigustatud saama hüvitist kulude eest, mis kaasnevad kompromissläbirääkimiste pidamisega.
4. 29.09.2025 esitas kohus täiendava kohtunõude hagejale selleks, et lahendada esitatud vastuväidet ning otsustada kompromisslepinguga seonduv. Kohus selgitas hagejale kohtupraktikat, andes veelkord võimaluse kompromissi täpsustada - millistest konkreetsetest nõuetest ja millistest summadest lõplik kompromissisumma koosneb, s.h milliseid vastastikuseid järeleandmisi pooled tegid või milliseid nõudeid nad ümber kujundasid.
5. 15.10.2025 esitatud seisukohas jääb hageja oma vastuväite juurde ja palub kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kompromisslepinguga on pooled kokku leppinud õigusrahu saabumises, kus hageja on osaliselt loobunud kõrvalnõuetest ja õigusabikuludest, hageja saab tagasi pool hagimenetluses tasutud riigilõivust ning kostja jaoks on oluline võlgnevuse ajatamine (sh ilma lisanduvate kuludeta). Täiendavalt juhib hageja tähelepanu sellele, et kompromissiga võimaldatakse kostjale ajatamist 2 aasta ulatuses, mille eest ei ole hageja arvestanud täiendavalt intressi (või muid lisatasusid), kuigi selleks oleks kohtu poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu selgituste kohaselt võimalus (vt asjas nr 2-23-139088). Pooled on kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma viivist üksnes siis, kui ta rikub kompromisslepingus kokku lepitud maksegraafikut (vt lepingu p 3.3). Seega on kohtule 3 esitatud kompromissleping selgelt ka kostja huvides ja kohtul puudub võimalus jätta see kinnitamata, viitega vastuolule heade kommetega.
6. Nõude aluseks on A. P ja Bondora AS vahel 22.09.2022 sõlmitud laenulepingu nr xxxx mittenõuetekohane täitmine. Hagiavalduses soovis hageja kostjalt välja mõista tagastamata krediidisumma 479,19 eurot, intressid 41,86 eurot, lepingu haldustasu 19,84 eurot, lisateenused 59,96 eurot ning seadusjärgne viivis kuni hagi esitamiseni 16,39 eurot. Kompromissi sõlmimise ajaks lisandus täiendav viivis 72,92 eurot. Kohtule esitatud andmete kohaselt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 175 eurot (millest ½ on 87,50 eurot) ja õigusabikulud 290 eurot. Õiguslik põhistus ja järeldus
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus jätab hageja 27.08.2025 vastuväite rahuldamata. Hageja ei ole vastuväites märkinud, millist konkreetset menetlusnormi on kohus kompromisslepingu kinnitamise taotlust lahendades rikkunud. Vastuväitest ei nähtu ka seda, milles seisneb viga menetluse juhtimisel. Kohus on menetluse juhtimise raames koostanud hagejale kohtunõude

§ 392lg 1 p 1 ja 5 alusel kompromissiga seonduvate asjaolude täpsustamiseks.

Seda ei saa pidada selliseks menetluse juhtimise etteheiteks, millele saaks esitada vastuväidet.

§ 430

lg 3 annab kohtule kohustuse hinnata kompromissi seaduslikkust ja seda on kohus ka teinud. Hageja on ise selgitanud, et kompromissiga võimaldatakse kostjale ajatamist 2 aasta ulatuses. Seega arvestades hageja selgitusi ja hinnates kompromissi majanduslikku sisu, ei ole tegemist VÕS §-s 578 sätestatud kompromisslepinguga ning seega kohaldub ka VÕS § 113 lõikes 6 sätestatud keeld arvestada edaspidist viivist sissenõutavaks muutunud intressi- ja viivisevõlalt. Kohus peab vastuväite lahendamise raames vajalikuks märkida, et kahetsusväärselt on hageja eiranud kohtu suunist, tuua esile, kas ja millises nõude osast on loobutud (nimetades konkreetseid summasid) ning kas ja millist nõude osa on ümber kujundatud. 7. Kohus leiab, et kuna kompromissi saab kinnitada ainult menetluses oleva asja osas, siis tuleb menetluslikult esmalt hagi menetlusse võtta ja seejärel vastavalt poolte taotlusele see ka lõpetada kompromissi kinnitamisega. 8.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus korrigeerib kompromissi selguse, seadusele vastavuse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kuivõrd kohus tuvastas, et käesoleva kompromissi puhul kohaldub VÕS § 113 lõikes 6 sätestatud keeld arvestada edaspidist viivist sissenõutavaks muutunud intressi- ja viivisevõlalt, siis peab kohus vajalikuks, vältimaks kokkuleppe tühisust, täpsustada kompromissi punkti 3.3 teksti, märkides, et viivise arvestamise õigus on üksnes tagastamata põhikohustuselt (479,19 eurolt). Kohus juhindus siinjuures varasemalt hagejaga seotud kohtuasjas 2-23-139088 Tallinna 4 Ringkonnakohtu 26.11.2024 kohtumääruses sätestatust, et kostjaga on võimalik kompromissilepingus kokku leppida viivise tasumises üksnes laenulepingu järgselt põhivõlalt. 9. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissile allakirjutanud pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ja soovivad kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetada. 10. Kompromissi järgi on menetluskulude kandmine reguleeritud. Kohus leiab, et hageja taotlus kompromissi sõlmimisest tuleneva poole riigilõivu tagastamiseks

§ 150lg 2 p 1 alusel kuulub rahuldamisele.

11. Kohus leiab, et antud asjas sõlmitud kompromiss vastab menetlusosaliste tahtele ja on kooskõlas poolte huvidega, mistõttu kompromissi kinnitamiseks takistusi ei esine. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann kohtunik 5