Obsah (4)

§ 89§ 107§ 158§ 172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-21-1

) § 89 järgi koostoimes

§-ga 184 õigus nõuda reaalservituudist tulenevate õiguste rikkumise kõrvaldamist ja rikkumisest hoidumist. Nõude saab hageja esitada tema torusse ühendatud toru omaniku vastu. 3.

1. Hagejal tuli tõendada, et Paemurru 17 kinnistult väljapoole jääv kanalisatsioonitorustik, mis on ühendatud hagejale servituudi alusel kuuluva kanalisatsioonitoruga Põrsaku tee 32 kinnistul, kuulub kostjale. Hageja seda tõendanud ei ole. Kostja on tõendanud, et tema trass lõppeb kostja kinnistul liitumiskaevus. 3.
2. Isegi kui kostja lasi vaidlusaluse toru ehitada, siis kohtu arvates ei takista see hagejal servituudiõiguste teostamist. Kolmas isik on kinnitanud, et insener-tehnilisest vaatenurgast on tänane lahendus toimiv, tõhus ja vajalikul määral ka dimensioneeritud, st olemasolev kanalisatsioonitorustik (mh Põrsaku tee 32 kinnistul) suudab vastu võtta nii hageja kui kostja kinnistult pärineva reovee. Seejuures ei tekita see hagejale lisakulutusi, kuna tegemist on tasuta servituudiga. Ei saa välistada ka hageja kohustust riivet taluda (

§ 89kolmas lause), kuna tegemist on reoveekogumisalaga. 3.5. Menetluskulud jättis maakohus Ts

MS § 162 lg 1 järgi hageja kanda, menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. 4.
2. Maakohus on oluliselt eksinud vaidluse lahendamisel hindamisele kuuluvate asjaolude määratlemisel. Vaidlusalune toru on rajatud ja hagejale kuuluva toruga ühendatud õigusvastaselt, s.o ilma hageja teadmata ja tema nõusolekuta ning ilma ühegi muu õigusliku aluseta. Vaidlusaluse toru kasutuse ainus eesmärk kogu selle ulatuses on juhtida Paemurru 17 3 2-21-18210 kinnistu reovett kostja liitumiskaevust hageja kanalisatsioonitorusse. Kostja liitumiskaevust lähtuv ja hageja toruga ühendatud vaidlusalune toru ei ole jagatav ning selle osasid ei saa mitte üheski osas eraldiseisvalt kasutada. Puudub kahtlus selles, et vaidlusalune toru on paigaldatud kostja poolt või tema algatusel ja tellimusel ning kostja on vastutav vaidlusaluse toru paigaldamisega kaasnenud hageja omandiõiguste rikkumise eest. 4.
3. Maakohus jättis tähelepanuta hageja vastuväited kostja menetluskulu nimekirjale. Menetluskulu oleks tulnud igal juhul jätta kostja kanda, sest hageja tegi maakohtu menetluses mõistliku kompromissettepaneku. Vastustaja seisukoht
4. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
6. Hageja tõi nõude esitamisel esile, et tema kinnisasjalt Paemurru 15 kulgeb kanalisatsioonitrass Põrsaku tee 32 kinnisasjale ja liitub seal ühisveevärgiga. Põrsaku tee 32 kinnisasjale on seatud trassi rajamiseks servituut hageja kinnisasja kasuks ning kanalisatsioonitrass on servituudi osaks. Kostja kinnisasjalt Paemurru 17 kulgeb kanalisatsioonitrass liitumiskaevu ja liitumiskaevust edasi Põrsaku tee 32 kinnisasjal olevasse kanalisatsioonitrassi. Hageja ei ole andnud luba kostja kinnisasjalt kulgeva trassi ühendamiseks oma trassiga.
7. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude

§ 89

järgi koostoimes

§-ga 184 kui asjaõigusliku negatoorhagi. Iseenesest on õige maakohtu järeldus, et

§ 89

järgi esitatava nõude korral on asjakohane välja selgitada, kes on hageja kanalisatsioonitrassi suubuva kanalisatsioonitoru omanik. Reovee juhtimine hageja kanalisatsioonitrassi on kestev kahjulik mõjutus

§ 89mõttes ning seda saab omistada eelkõige toru omanikule.

9. Kolleegium märgib, et hageja trassiga ühendatud kanalisatsioonitrass kuulub hageja esile toodud asjaoludel tema kinnisasja piires Põrsaku tee 32 kinnisasja omanikule. Kanalisatsioonitrass on vallasasi tsiviilseadustiku üldosa (TsÜS) § 50 lg 2 järgi.

§ 107

lg 3 järgi kui vallasasi ühendatakse maatükiga sel viisil, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale. 10. Erandina võib kinnisasja läbiv kanalisatsioonitorustik kuuluda muule isikule, kui kinnisasja omanikule kas talumiskohustuse (

§ 158

lg 1) või reaalservituudi (

§ 172) alusel.

Siinsel juhul ei ole ükski menetlusosaline esile toonud, et kostja kinnisasjalt suunduv kanalisatsioonitoru oleks püstitatud mõnel sellisel alusel. Seega on kanalisatsioonitoru

§ 107

lg 3 järgi saanud Põrsaku tee 32 kinnisasja osaks ning sellest lähtuv kahjulik mõjutus tuleb omistada kinnisasja omanikule.

1. Samas on maakohtumenetluses jäänud tähelepanuta, et esmane rikkumine, mille hageja esile tõi, ei olnud mitte reovee juhtimine talle kuuluvasse torusse, vaid talle kuuluva toru 4 2-21-18210 terviklikkuse rikkumine, s.o torule liitekoha tekitamine. Asja terviklikkuse rikkumise korral on asja omanikul võimalik esitada kahjunõue VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi.
2. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi esitatava nõude eeldusena tuleb hagejal esile tuua, et õigusvastase teo pani toime, s.o liitekoha tekitas kostja.
3. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi esitatava nõude osas täitmata selgitamiskohustuse (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 351 lg 1). Maakohus ei selgitanud hagejale, et sellise nõude eeldusena tuleb hagejal esile tuua ja tõendada asjaolud, millest saab järeldada, et kanalisatsioonitoru liitekoha tekitas kostja.
4. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul käsitleda asjaolusid, millele hageja on rajanud oma väite, et liitekoha tekitas kostja või kostjaga seotud isik, ning põhjendada, miks ta väitega nõustub või ei nõustu. Seejuures on kohtupraktikas selgitatud, et omandi rikkumise kohta esitatud väidet käsitledes tuleb arvestada eluliste asjaoludega nii enne kui ka pärast rikkumist (RKTKo 19.12.2018, 2-14-58411, p 14.3). Siinsel juhul on asjakohane arvestada, et liitekoha tekitamisel ühendati hageja kanalisatsioonitorusse toru, mille ainus otstarve on juhtida kostja kinnisasjalt reovett hageja kanalisatsioonitrassi. Isegi kui hageja ei suuda esile tuua, millal täpselt ja kes liitekoha tekitas, võib nimetatud asjaolu olla piisav, et järeldada, et liitekoha tekitas kostja või temaga seotud isik. Kostjal on võimalik omakorda esitada asjaolusid selle järelduse ümber lükkamiseks.
5. Hageja ei ole kostjalt nõudnud varalise kahju hüvitamist, vaid soovib esimese alternatiivina, et kohus kohustaks kostjat eemaldama kanalisatsioonitrassi külge ühendatud torustiku. Kohtupraktikas on selgitatud, et VÕS § 136 lg 5 järgi on võimalik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega, mh endise olukorra taastamist, kui see on mõistlik (RKTKo 28.03.2012, 3-2-1-13-12, p 11). Sellist kahju hüvitamise viisi on peetud mõistlikuks ka ehitise osa omavolilise muutmise tõttu nõutava kahju hüvitamisel (RKTKo 14.11.2018, 2-12-24747, p 30). Siinsel juhul kontrollib reovee suunamist tekitatud liitekoha kaudu kostja, mistõttu võib olla mõistlik hüvitada kahju endise olukorra taastamisega.
6. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada pooltele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi esitatava nõude eeldusi ja nende tõendamiskoormist. Maakohtul tuleb võtta seisukoht hageja väite kohta, et liitekoha tekitas kostja. Ringkonnakohus ei saa maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada. Asi saadetakse maakohtule tagasi eelmenetluse staadiumisse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt otsustatakse menetluskulude jaotus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 5