Obsah (7)

§ 55§ 253§ 71§ 69§ 32§ 121§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-3322 Haldusasi Q.P kaebus Tallinna Halduskohtu tegevusega tek

ei näe ette teisiti (

§ 55lg 3).

Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus käesolevas asjas on lahendatud 14.08.2025 määruse resolutsiooni p 5. Kaebaja on esitanud uue taotluse. Samas ei ole kaebaja esitanud põhjendusi ega uusi asjaolusid, mis tingiks õiguskaitse taotluse uuesti läbivaatamise. Kohus on seisukohal, et mitte igasuguste uute tõendite, vaid just õiguskaitse rakendamise seisukohast asjakohaste uute asjaolude esitamine tingib

§ 253lõike 1 rakendamise.

Kaebaja ei ole välja toonud uusi asjaolusid, mis võrrelduna varasema määrusega, tingiks õiguskaitse ümbervaatamise. Sealjuures on kaebaja esitanud sama taotluse mitmetes haldusasjades korraga, mis veelgi kinnitab, et taotlusel puudub sisuline seos käesoleva haldusasjaga. Kaebaja tervisega seotud tõendid ja abstraktsed väited tervisekahjust ei ole seostatavad õiguskaitse rakendamisega kaebuse esemesse puutuvalt – kaebaja on esitanud käesolevas asjas mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Seega jätab kohus kaebaja 06.10.2025 esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata kui korduva taotluse. Riigi õigusabi taotlus

1. Kohus jätab kaebaja 06.10.2025 korduva riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Kohtud on selle taotluse lahendanud ja uusi asjaolusid, mis selle ümbervaatamise tingiks, ei ole. (Vt Tallinna Halduskohtu 13.12.2024 määrus, Tallinna Ringkonnakohtu 06.01.2025 määrus, Riigikohtu 03.06.2025 määrus, Tallinna Halduskohtu 14.08.2025 määruse resolutsiooni p 3). Menetluse peatamise taotlus
2. Kuivõrd kohus jättis kaebaja korduva riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata, siis puudub ka mistahes vajadus käesoleva menetluse peatamiseks (kaebaja palus peatada kõik tähtajad ja kohustused kuni esindaja määramiseni ja vältimatu abi tagamiseni) kuni esindaja määramiseni. 3 Tähtaegade ennistamise taotlus
3. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (

§ 71lg 1).

Käesolevas esimese astme menetluses ei ole selliseid tähtaegu ja kohus jätab selle avalduse tähelepanuta. Edasikaebetähtaja osas tuleb taotlus esitada kõrgemalseisvale kohtule. Kohus märgib siinkohal, et käesolevas asjas on kaebaja määruskaebuse kohtu 14.08.2025 määrusele esitanud 01.09.

2. Kaebaja tahteks võis olla pikendada kohtu poolt antud tähtaega käesolevas menetluses. Kohus võib enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada (

§ 69lg 1).

Kaebajal tuli hiljemalt 01.10.2025 esitada kohtule kaebuse terviktekst, täpsustada kahju hüvitamise nõude suurust ning esitada asjakohased tõendid. Kaebaja on kohtule vastanud (esitades mh erinevates haldusasjades sama seisukoha), kuid ei ole puuduseid kõrvaldanud. Kohus ei pea põhjendatuks puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega pikendada, kuna asjas nähtub, et sisuliste väidete asemel esitab kaebaja taotlusi, mis asja lahendamisele kaasa ei aita. Mõjuvad põhjused antud tähtaegade pikendamiseks puuduvad. Selgitused seoses esindusõigusega 17. Volitatud esindajaks võib halduskohtumenetluses olla: 1) advokaat; 2) õigusteadusliku kõrgharidusega isik; 3) majandusteadusliku kõrgharidusega maksuvõi raamatupidamiskonsultant maksuasjades; 4) prokurist menetlusosalise majandustegevusega seotud asjades; 5) menetlusosalise töötaja või ametnik, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused, et menetlusosalist esindada; 6) kaebaja teise kaebaja, vastustaja teise vastustaja või kolmas isik teise kolmanda isiku volitusel; 7) esindatava menetlusosalise abikaasa, registreeritud elukaaslane või üleneja või alaneja sugulane; 8) muu isik, kelle õigus olla esindaja halduskohtumenetluses tuleneb seadusest (

§ 32lg 1).

18. Õigusteadusliku või majandusteadusliku kõrghariduse omandanuks loetakse isik, kes on omandanud asjaomasel õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni (

§ 32lg 3).

19. Eelnevast lähtuvalt tuleb kaebajal asja juurde esitada tõendid, mis kinnitavad tema poolt volitatud isiku vastavust

§ 32lõikele 1.

Enne kui seda ei ole tehtud, ei käsitle kohus volitatud isikut (Y.Y) kaebaja esindajana. 20. Kui W.W on andnud nõusoleku olla Q.P esindaja, on tal õigus taotleda e-toimikule ligipääsu ja kohus võimaldab talle toimikule ligipääsu. Kaebuse tagastamine 21.

§ 121

lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 4 Kaebuse esitaja on kohtu 14.08.2025 määruse kätte saanud 01.09.

1. Seega tuli tervisekahju hüvitamise nõude kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 01.10.2025 (vt Tallinna Halduskohtu 14.08.2025 määruse resolutsiooni p
2. Kaebaja on kohtule vastanud 01.09.2025 ja 06.10.2025 (esitades erinevates haldusasjades sama seisukoha), kuid ei ole kohtu poolt välja toodud puuduseid kõrvaldanud. Kaebajal tuli esitada kohtule seoses tervisekahju hüvitamise nõudega kaebuse terviktekst sh määrata kindlaks kahju suurus ja viidata konkreetsetele tõenditele. Ilma tervikteksti esitamata ei ole võimalik kaebust menetleda, kuivõrd kaebaja on esitanud läbisegi erinevaid nõudeid ja põhjendusi, millest osa on juba varasemalt tagastatud. Kaebaja ei ole kohtu nõudmist täitnud puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul. Sellisel kujul ei ole kaebus menetletav. Järelikult tuleb kaebus selle esitajale

§ 121lg 1 p 2 alusel tagastada.

22.

§ 43lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 5