lg 1 järgi käskmenetluses Riina Bauman Isikukood: Elu- või asukoht ja aadress: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus: Tõkend: Kontaktandmed: Kaitsja RESOLUTSIOON 49410012529 x x x, x x, x x Eesti x eesti keel xx karistamata ei kohaldatud +x; x vandeadvokaat Kaire Hänilene Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Riina Bauman
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära (päevamäär 22,2 eurot), s.o 4440 (neli tuhat nelisada nelikümmend) eurot. 2.
lg-te 1, 3 alusel kuulub koheselt ära kandmisele rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 666 (kuussada kuuskümmend kuus) eurot. Jätta rahaline karistus 170 päevamäära, s.o. 3774 (kolm tuhat seitsesada seitsekümmend neli) eurot tingimisi kohaldamata, kui Riina Bauman ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 14.08.2024 kella 22:32 ajal juhtis x x x x mnt x. kilomeetril mootorsõidukit x registreerimisnumbriga x, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema ühes grammis veres oli alkoholisisaldus 1,97+/-0,06 mg/g kohta, seega mitte vähem kui 1,91 mg/g, k=2. Riina Bauman põhjustas tema poolt juhitud mootorsõidukiga x registreerimisnumbriga x varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Riina Bauman rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani Riina Bauman toime kuriteo
Prokuröri ettepanek karistuse liigi ja määra kohta Prokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada Riina Baumani süüdi
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada rahalise karistusega 200 päevamäära (üks päevamäär 22,2 eurot), s.o 4440 eurot. Koheselt kuulub kandmisele rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses, s.o 666 eurot.
3774 eurot tingimisi kohaldamata, kui Riina Bauman ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Prokurör on süüdistusakti kaitsjale ja süüdistatavale saatnud 10.11.
Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 2. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav Riina Baumani rahalise karistusega.
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3. Kohus leiab, et Riina Baumani süü ei ole suur. Kohus arvestab süü suuruse juures R. Baumani alkoholijoobe numbrilist näitu, mis oli ühes grammis veres mitte vähem kui 1,91 mg/g, mis näitab süüd keskmisest väiksemana. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Süüdistatav on karistamata. Kohus leiab, et R. Baumani saab toime pandud kuriteo eest karistada rahalise karistusega.
lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Prokuröri ettepanek mõista karistuseks rahaline karistus sanktsiooni keskmisest määrast väikesema karistusega on põhjendatud. 4. Vastavalt
§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär.
Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 31) nähtub, et R. Baumani keskmine päevasissetulek
Kohus leiab, et R. Baumani suhtes on võimalik jätta karistus osaliselt täitmisele pööramata, arvestades, et R. Bauman on karistamata, kuriteo toimepanemisest on möödunud üle aasta, sel ajal ei ole R. Bauman uusi kuritegusid toime pannud.
lg 1 ja 3 alusel kuulub koheselt kandmisele rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 666 eurot; ülejäänud rahalise karistuse 170 päevamäära, s.o. 3774 eurot jätab kohus tingimisi kohaldamata, kui Riina Bauman ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 6. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb R. Baumanilt riigi tuludesse menetluskuluna seoses teise astme kuriteo toimepanemisega KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha 1329 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi tasu 86,80 eurot (tl 65-66) ning KrMS § 179 lg 1 p 3 aluse joobeseisundi tuvastamise (kulu saatekiri-uuringuakt nr 24TTXT04009) 22 eurot (tl 8). Kokku R. Baumanilt riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 1437,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ajatab kohus menetluskulude tasumise ning võimaldab need R. Baumanil tasuda ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.