Obsah (9)

§ 32§ 120§ 2§ 37§ 121§ 31§ 35§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-4426 Määruse kuupäev 8. detsember 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise

) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Y esitas
2. septembril 2025 Tartu Vanglale kinnipeetava X (kaebaja) eest kahju hüvitamise taotluse nr 1-9/2-25/447-1, milles palus X kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise summas 3000 eurot seoses vangla ühiskasutatavate ruumide ebahügieenilisusega.
3. Tartu Vangla jättis
4. oktoobri
5. a otsusega nr 1-9/2-25/364-3 läbi vaatamata seitse Yi poolt kaebaja nimel esitatud kahjunõuet, sh kahjunõude nr 1-9/2-25/447-
6. Vastavalt Tartu Vangla kodukorra p-le 1.13.3 on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi ainult enda nimel. Kahjunõue ei vasta eelnimetatud nõudele. Vangistusseaduse § 15 lg 4 kohaselt võib vangla direktor keelata täiendavalt esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lg 2 p-s 3 sätestatud tingimustele. Eseme mõiste avab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 48, mille kohaselt õiguse esemeks ei ole ainult füüsilised asjad, vaid ka õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Sellise õigusena saab käsitleda ka volitusena antud õigust (tehingut) tegutseda teise isiku nimel. Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik ning tegemist on vangla julgeoleku tagamiseks sätestatud 3-25-4426 piiranguga. Kahjunõude läbi vaatamata jätmine ei välista kaebaja võimalust esitada samasisuline kahjunõue isiklikult.
7. Tartu Vangla kinnipeetav Y esitas
8. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebaja nimel kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 3000 eurot, s.o 1500 eurot seoses väärikuse alandamise ja 1500 eurot seoses tervise kahjustamisega. Vangla ühiskasutatavad ruumid on räpased ja vajavad puhastamist ning ruumides on korralagedus. Kaebaja on eeltoodust valvureid korduvalt teavitanud, kuid vangla vastab kaebajale õigusvastaselt, et tal on võimalik ruume ise koristada. Vangla tegevus kahjustab kaebaja vaimset tervist ja psüühilist seisundit ning alandab teda. Vangla ebahügieeniline olukord kujutab ohtu kaebaja tervisele. Vangla on jätnud kaebaja vastavasisulise kahjunõude õigeaegselt menetlemata ning kaebaja jääb vanglale esitatud kahjunõude juurde. Kaebuses on esitatud taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks, riigi õigusabi korras esindaja määramiseks ning tõendite kogumiseks.
9. Tartu Halduskohus jättis
10. detsembri
11. a määrusega X kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja (3 päeva määruse kättesaamisest) kaebuse heakskiitmiseks. Kohus selgitas, et halduskohtumenetluses võivad volitatud esindajaks olla

§ 32

lg-s 1 sätestatud isikud ning kohtule teadaolevalt ei vasta Y eelnimetatud sättes toodud tingimustele. Seega ei ole kohtul võimalik lubada Yil kaebaja esindajana halduskohtumenetluses osaleda ning kaebajal tuleb kohtule teatada, kas ta kiidab Yi esitatud kaebuse heaks.

1. Kaebaja sai eelnimetatud käiguta jätmise määruse kätte
2. detsembril 2025, kuid ei ole sellele praeguse määruse tegemise hetkeks vastanud.
3. Tartu Vangla esitas
4. detsembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust

§ 2lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes.

Kohus mõistab, et kaebaja nõuab

§ 37

lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses vangla ühiskasutatavate ruumide ebahügieenilisusega. Hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. 8. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 5 ette olukorra, kus teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust.

§ 31

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline osaleda halduskohtumenetluses mh esindaja kaudu.

§ 32lg-s 1 on sätestatud, kes võib halduskohtumenetluses olla volitatud esindajaks.

Kaebaja eest esitas kaebuse kinnipeetav Y, kes ei vasta volitatud esindaja haridus- ja muudele nõuetele (

§ 32). Kohus andis 1.

detsembri 2025. a määrusega kaebajale võimaluse Yi esitatud kaebus heaks kiita 3 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (

§ 35lg-d 1 ja 3).

X sai määruse kohtute infosüsteemis kajastatud andmete järgi kätte

1. detsembril
2. Seega oli tal võimalik teise kinnipeetava esitatud kaebus heaks kiita hiljemalt
3. detsembril
4. Kaebaja ei ole heakskiitu kohtule tähtaegselt esitanud, mistõttu kuulub kaebus

§ 121

lg 1 p 5 kohaselt tagastamisel, sest kaebaja nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust ning kaebaja ei ole esindusõiguseta isiku tegevust heaks kiitnud. 2 3-25-4426 9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse

§ 121lg 1 p 5 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja Yi nimed tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja tõendite kogumiseks ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata. Kuna kaebaja ei ole kaebust heaks kiitnud, siis ei ole alust käsitleda riigi õigusabi taotlust tema taotlusena ning kohus jätab selle samuti läbi vaatamata. Isegi kui kaebaja oleks heakskiidu kohtule saatnud, ei oleks selle rahuldamiseks alust, sest kaebajal on varasem halduskohtumenetluses osalemise kogemus olemas ning puuduvad asjaolud, mis võimaldaks kahelda kohtumenetluses iseseisvalt osalemise ja enda õiguste kaitsmise võimekuses ehk esineks RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3