← Eesti

2-23-18322/21

Obsah (9)§ 477§ 230§ 232§ 173§ 172§ 139§ 175§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2025, Rakvere Tsiviilasja number 2-23-18322 Tsiviilasi Rakvere linn, Pikk tn 7 korteriühistu avaldus E. P. (P.)

) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes

§ 477

lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

§ 230

lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

33. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, 7

(12)sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
  1. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2).
  2. Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud). Menetlusosalistel ei ole vaidlust selle üle, et puudutatud isikutele kuuluvad korteriomandid aadressil Rakvere linn, Pikk tn 7, seega on puudutatud isikud korteriühistu liikmed. Vaidlust ei ole selle üle, et avaldaja on esitanud puudutatud isikutele arveid, sh küttekulude tasumiseks. Puudutatud isikud on avaldanud, et on alates 2019.a novembrist tasunud küttearveid vastavalt tegelikult tarbimisele.
  3. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas küttekulusid tuli arvestada tegeliku tarbimise, st soojusmõõturite andmete alusel või vastavalt ruutmeeritele.
  4. Kohus märgib, et kuna käesolevas tsiviilasjas on esitatud tasumata küttekulude nõuded ja menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, millisel alusel küttekulu arvestada tuli, kas vastavalt tegelikult tarbimisele või ruutmeetrite alusel, siis kohus ei hinda käesolevas asjas kütteüsteemi nõuetelevastavust. Seega lähtub kohus eeldusest, et küttesüsteemi vastavus või mittevastavus projektile ei mõjuta ühistu liikme kohustust tasuda küttekulusid. Samuti ei saa kohus hinnata korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtivust, kuna selle osas ei ole kohtule käesolevas asjas nõuet esitatud. Asjakohane ei ole antud juhul ka hinnata korteriühistu tegevust kasutuslubade saamisel või kütteprojektide kooskõlastamisel. Eeltoodust tulenevalt kohus menetlusosaliste nendega seotud väidetel ja seisukohtadel täiendavalt ei peatu.
  5. Avaldaja 19.05.2011 põhikirja punkti 3.2.6.b kohaselt (dtl 21) lähtutakse kütteks kuuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest või korteritesse paigaldatud soojaarvestitest. 20.07.2016 toimunud korteriühistu koosoleku protokolli nr 1602 p-i 4 kohaselt otsustati loobuda personaalsest küttearvestusest ning minna üle pindalapõhisele arvestusele alates käesolevast kütteperioodist (dtl 28). 22.08.2017 saadeti korteriomanikele kutse korduskoosolekule 06.09.2017, kus muu hulgas pidi päevakorras olema ülevaade keskkütte arvestusmetoodikast (dtl 30).
  6. 11.09.2018 korteriühistu üldkoosolekul on puudutatud isiku 2 esindaja teinud ettepaneku (dtl 36-37) hoovimaja (Pikk 7/1) eraldamiseks üldises küttesüsteemist ning hoovimajas hakataks soojusenergiat jagama vastavalt korteritesse paigaldatud mõõteseadmete tulemusele, mitte vastavalt pindalale. 29.10.2019 korteriühistu üldkoosoleku protokolli 8
(12)kohaselt Pikk 7/1 maja uus kütteprojekt on tegemata, vana ei vasta tegelikule ehitusele ja maja küttesüsteem on paigas ära. Rakvere Soojuse AS-i esindaja selgitas, et on võimalik ehitada Pikk 7/1 majale eraldi soojussõlm. Otsustati, et kütte arvestus jätkub vana korra kohaselt (dtl 48).
  1. Seega tuleneb esitatud tõenditest, et kehtiva põhikirja kohaselt lähtutakse kütteks kuuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest või korteritesse paigaldatud soojaarvestitest. Avaldaja üldkoosoleku otsustega on otsustatud lähtuda Pikk 7/1 maja küttekulude arvestusel pindalapõhisest arvestusest ja seda otsustust ei muudetud. Kohus leiab, et küttekulusid ei ole Pikk 7/1 majas, kus asuvad lisaks puudutatud isikute korteritele veel kortereid, võimalik arvestada selliselt, et puudutatud isikutele võimaldatakse maksta soojusmõõturite näitude alusel, kuid teistele korteritele kohaldatakse pindalapõhist arvestust. Erineva arvestusmetoodikaga ei saa maja küttekulusid seal asuvate korterite lõikes õiglaselt jagada. Kuni ühiselt ei ole arvestuse aluse muutumises kokku lepitud, ei saa puudutatud isikud asuda omaalgatuslikult arvete aluseks olevat metoodikat muutma ja arvetes ümberarvetusi teha.
  2. Riigikohtu praktika kohaselt, kui korteriomanik või tema õiguseellane on otsustanud enda eriomandi elamu ühisest küttesüsteemist lahti ühendada, ei vabasta see teda või tema õigusjärglast elamu soojusenergia kulude kandmisest ning asjaolu, et korteriomaniku isiklik soojusenergia tarbimine seetõttu väheneb, ei muuda olukorda hea usu põhimõtte vastaseks (VÕS § 6). Mh ei tulene hea usu põhimõttest teistele korteriomanikele kohustust teha kõnealusele korteriomanikule erisusi elamu soojusenergia kulude kandmisel, kuid soovi korral võivad nad seda siiski teha (vt RKTKm 24.05.2023 nr 2-20-119460, p 23).
  3. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et ka asjaolu, et korterite omandamisel olid puudutatud isikud arvestanud teise küttekulu arvestamise metoodikaga, ei anna alust keelduda küttearvete tasumisest. Puudutatud isikud said korteriomandite omandamisega korteriühistu liikmeteks ning neile kohalduvad korteriühistus vastu võetud põhimõtted. Puudutatud isikud ei saa ennast arvata teiste korteriomanikega ühisest küttekulude arvestusest välja.
  4. Seonduvalt korteriomandiga XXX on sellele erisuse tegemise vajadus ja põhjused avaldaja poolt välja toodud ja põhjendatud. Korteriomandi XXX puhul on tegemist kaubanduspinnaga, XXX küttekulude tarbimine on ülejäänud Pikk 7/1 korteriomanditest erinev, sest sellel on eraldi sissepääs õuest ning see ei puutu kokku ega kasuta Pikk 7/1 maja üldpindasid. XXX ruumid asuvad keldrikorrusel ning korteriomandi soojusrežiim erineb maapealsete korterite soojusrežiimist ning keldrikorrus vajab elektriga kütmist. Küttesüsteem on ka selliselt projekteeritud ja ehitatud ning kasutusluba on väljastatud 07.06.
  5. Seega XXX küttesüsteem on ehitatud ülejäänud majast sõltumatuna. XXX kütmine või mittekütmine ei mõjuta ülejäänud Pikk 7/1 maja küttesüsteemi funktsioneerimist. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased puudutatud isikute väited, et sarnaselt korteriomandiga XXX on erandi tegemine võimalik ka puudutatud isikutele. Ehituslikest eripäradest tulenevalt ei oleks see võimalik.
  6. Korteriühistu majandamiskulude nõude rahuldamiseks peab avaldaja tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (

§ 230lg 1 koosmõjus § 477 lg-ga 1).

Korteriühistu peab tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud selles ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki (RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p 14). 9

(12)
  1. Puudutatud isikud ei ole neile väljastatud arveid täies ulatuses tasunud detsembrist
  2. Avaldaja esitatud nõue on ajavahemikul novembrist 2019 kuni novembrini 2023 tekkinud võlgnevuste eest (dtl 60-97, 115-154). Puudutatud isiku 1 võlgnevus seisuga 30.11.2023 oli 2823,07 eurot, sh viivis. Kokku oli puudutatud isiku 1 poolt vähem makstud summas 2660,43 eurot (dtl 107). Puudutatud isiku 2 võlgnevus seisuga 30.11.2023 oli 2511,35 eurot, sh viivis. Kokku oli puudutatud isiku 2 poolt vähem makstud summas 2080,50 eurot (dtl 164).
  3. Avaldaja on selgitanud soojusenergia kulu arvestamise aluseid (
  4. jaanuari 2025 menetlusdok. p 7) ja esitanud puudutatud isikute nõudel küttearvete arvutamise aluseks olevad dokumendid (sama dokumendi lisad). Kohus leiab, et avaldaja esitatud dokumendid ja nõude arvestused on jälgitavad ja kontrollitavad. Ka puudutatud isikud ei ole enda vastuses esitatud arvutuste õigsust vaidlustanud.
  5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avalduse avaldaja taotletud ulatuses.
  6. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Käesolevas paragrahvis sätestatust teistsuguse viivise määra võib ette näha vaid eriomandi kokkuleppes. Kohus leiab, et ka viivise nõue kuulub rahuldamisele. Menetluskulud 49.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda ning puudutatud isikute menetluskulud nende enda kanda. 50. Avaldaja tasus avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kohus leiab, et avalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista (

§ 139lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

51. Avaldajal oli käesolevas asjas lepingulised esindajad. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajat esindanud advokaatide ja juristi tunnitasu suurus vahemikus 150 kuni 220 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et lepinguliste esindajate tunnitasud (koos käibemaksuga) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 52.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175lg 1 kohaselt on 10

(12)menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu
  1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
  2. Samas ei nõustu kohus täies ulatuses avaldaja lepinguliste esindajate ajakujuga. Avaldaja esindajatel on avalduse ettevalmistamise, koostamise ja esitamise (24.01.202329.12.2023 toimingud) peale kulunud kokku 19,75 tundi, mis kohtu hinnangul ei ole asja iseloomu ning avalduse mahtu kogumis arvestades põhjendatud. Samuti võib advokaatidest esindajate puhul oodata ka tõhusamat töökorraldust. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud ajakulu 10 tundi. Arvestades esindaja keskmiseks tunnihinnaks 185 eurot ((150+220)÷2), teeb see avalduse koostamise ja esitamise põhjendatud maksumuseks 1850 eurot, millele lisandub käibemaks.
  3. Lisaks ei nõustu kohus, et puudutatud isikute kanda peaks jätma avaldaja kulud puuduste kõrvaldamisele (22.-23.01.2024 toimingud) ja tähtaja pikendamise taotluse esitamisele (18.03.2024 ja 09.12.2024). Samuti ei ole kohtu hinnangul täies ulatuses põhjendatud 17.01.2025 vastuse koostamise ajakulu 5,75 tundi (09.01, 10.01, 16.01.2025 toimingud). Arvestades dokumendi sisu ning lisade mahtu loeb kohus nimetatud toimingu põhjendatud ajakuluks 3 tundi (185x3) ja 555 eurot.
  4. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus avaldaja põhjendatud õigusabikuludeks 4110 eurot, millele lisandub käibemaks 370 eurot (20%) ning 497,2 eurot (22%), kokku 4977,20 eurot, mille mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt välja. 56.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

  1. Avaldaja on palunud määrata kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab avaldaja taotluse. /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 17.12.2025 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
  2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
  3. aprilli 2025 määrus muutmata.
  4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud solidaarselt E. P.i ja Kase Kaubandus OÜ kanda.
  5. Mõista E. P. ja Kase Kaubandus OÜ-lt solidaarselt välja Rakvere linn, Pikk tn 7 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks 1146,64 eurot (sh käibemaks 207,14 eurot). Väljamõistetud menetluskuludelt 1146,64 eurot tuleb tasuda viivist alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 11

(12)22.04.2025 kohtumäärus kohtumäärusega. 2-23-18322 jõustus 03.01.2026 Tartu Ringkonnakohtu /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.