Obsah (6)

§ 97§ 101§ 2172§ 217§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks 25.10.2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-3439 Tsiviila

§ 97p-is 2 nimetatud ajani.

1. Hagi rahuldada.
2. Muuta Harju Maakohtu 14.07.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-8196 väljamõistetud elatise suurust ja mõista Z.Xlt (Z.X) välja D.K kasuks D.K ülalpidamiseks elatis alates 29.02.2024 summas 232,21 eurot kuus kuni D.K täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx, mis on arvestatud vastavalt perekonnaseaduse § 1
7. 101 lõigetele 3–5 (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3 % eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 1685 eurost) – 28,125 eurot (s.o 6,25 % lasterikka pere toetusest 450 eurost ehk pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) – 40 eurot (½ lapsetoetust 80 eurost)). Muuta Harju Maakohtu 14.07.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-8196 väljamõistetud elatise suurust ja mõista Z.Xlt välja O.A kasuks O.A ülalpidamiseks elatis alates 29.02.2024 summas 197,38 eurot kuus kuni O.A täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx, mis on arvestatud vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3–5 (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3 % eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 1685 eurost) – 28,125 eurot (s.o 6,25 % lasterikka pere toetusest 450 eurost ehk pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) – 40 eurot (½ lapsetoetust 80 eurost)) ning mida on vähendatud 15 % võrra (s.o summas 34,83 eurot)

§ 101lg 7 kohaselt.

Muuta Harju Maakohtu 15.05.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-24260 väljamõistetud elatise suurust ja mõista Z.Xlt välja C.G kasuks C.G ülalpidamiseks elatis alates 29.02.2024 summas 188,88 eurot kuus kuni C.G täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx, mis on arvestatud vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3–5 (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3 % eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 1685 eurost) – 28,125 eurot (s.o 6,25 % lasterikka pere toetusest 450 eurost ehk pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) – 50 eurot (½ lapsetoetust 100 eurost)) ning mida on vähendatud 15 % võrra (s.o summas 33,33 eurot)

§ 101lg 7 kohaselt.

Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktides 3-5 märgitud elatis muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda
2. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) ning lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Määrata kindlaks igakuise elatise tasumise kord, mille kohaselt on Z.X kohustatud käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktides 3-5 nimetatud elatise maksma iga kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu
3. kuupäevaks H.Yi (H.Y) arveldusarvele nr XXXXXXXX, näidates makse selgituses ära lapse nime ning kuu ja aasta, mille eest elatis tasutakse. Elatise maksmisel võtta arvesse Z.X poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist. Menetluskulude jaotus
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus 2 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
5. Harju Maakohtu menetluses on Z.X (hageja) hagi D.K (kostja I), O.A (kostja II) ja C.G (kostja III) vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 14.07.2016 õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega muudetud 14.04.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-09-67823 Z.Xlt välja mõistetud igakuise elatise suurust ning on välja mõistetud Z.Xlt igakuine elatis D.K ja O.A kasuks summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale (
6. aastal 215 eurot) alates 25.05.2016 kuni laste täisealiseks saamiseni (lahend jõustus 18.08.2026). Harju Maakohtu 15.05.2014 määrusega kinnitas kohus tsiviilasjas nr 2-13-24260 kompromisskokkuleppe, mille kohaselt kohustus Z.X tasuma igakuiselt lapse C.G ülalpidamiseks elatist alates maist 2014 (kaasa arvatud) pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (
7. aastal summas 177,50 eurot ja
8. aastal summas 195 eurot) C.G täisealiseks saamiseni või tema õppimise korral põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema
9. aastaseks saamiseni (lahend jõustus 02.06.2024). 01.01.2022 jõustusid perekonnaseaduse muudatused, mis koosmõjus vähendasid oluliselt elatise alammäära. Kuni 31.12.2021 kehtinud elatise alammäär ületas oluliselt laste igakuiseid vajadusi ega olnud juba mitmeid aastaid vastavuses elukalliduse üldise tasemega. Praegu kehtiva

§ 101

lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101

lg 3 sätestab, et elatis ühele lapsele arvestatakse baassumma alusel, millele lisatakse 3 % eelmise aasta keskmisest brutopalgast ja millest arvestatakse maha pool lapsetoetusest ja veerand lasterikka pere toetusest, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kõik kostjad saavad lapsetoetust. Kostjatele I ja II makstavad lapsetoetused on 80 eurot kuus ja kostjale III makstav lapsetoetus on 100 eurot kuus. Lisaks makstakse kostjatele lasterikka pere toetust. Igakuine lasterikka pere toetus 450 eurot jaguneb 4 lapse vahel. Ükski laps ei viibi hageja juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitset ööpäeva kuus. Käesoleval ajal on elatise baassumma 249,78 eurot ja 3 % 2022 keskmisest palgast 50,55 eurot. Selle arvestuse alusel on kostja I elatise suurus käesoleval ajal 232,20 eurot (baassumma 249,78 + 50,55 – 40 – (¼ x 112,50)). Kostja II elatise suurus on käesoleval ajal 197,37 eurot (baassumma 249,78 + 50,55 – 40 – (¼ x 112,50) – 15 %). Kostja III elatise suurus on 188,87 eurot (baassumma 249,78 + 50,55 – 50 – (¼ x 112,50) – 15 %). Maksete suurust mõjutavad õiguslikud asjaolud on muutunud alates 01.01.2022 ja viidatud kohtulahendid jõustusid enne 01.01.2022. Seega on hageja õigustatud nõudma elatise vähendamist

§ 2172lg 2 ja Ts

MS § 459 alusel. Hageja palub muuta Harju Maakohtu 14.07.2016 ja 15.05.2014 kohtulahendeid, kohustades hagejat tasuma kostjate ülalpidamiseks alates 29.02.2024 kuni kostjate täisealiseks saamiseni elatist miinimumsummas kooskõlas

§ 101sätestatuga.

Kostjate vastuväited 3 2. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjate vastuväidete kohaselt tuleb hagejal sõltumata

§ 2172

lg-st 2 põhistada elatise vähendamise asjaolusid ning siinjuures ei piisa pelgalt õiguslike asjaolude muutumisest. Hageja ei ole tõendanud ega mingilgi viisil põhistanud, mis takistused vms asjaolud segavad temal jätkamast samases ulatuses elatiste maksmist. Vastupidiselt kirjeldab Z.X tsiviilasjades nr 2-12-36546 ja nr 2-09-67823 end eduka ja jõuka ärimehena. Nimetatud menetlustes soovib hageja vabaneda kohtu poolt seatud hüpoteegist, mis tagab käesolevas menetluses vaidluse all olevate elatiste täitmist. Kostjad (lapsed) on oma elu seadnud ning arvestavad senini laekunud elatise määraga. Summa vähenemisega kahaneb nende areng oluliselt võrreldes eelnenud perioodidega. Laste rahalised vajadused on suuremad (kui ema suudab panustada koos elatistega), mis tuleneb nende tervisest, huvialast (eelkõige korvpall) ning seal juba saavutatud tasemest, koolikohustuste täimisest jms. Laste ema kaotas koondamise tõttu 2023 sügisel sissetuleku ja tal puudub samaväärse panustamise võimalus. Lisaks eeltoodule on laste ema kahjuks osalise töövõimega. Paraku hageja suhtlus kostjatega piirdub vaid suunatud mõjutustega laste emale, et viimane loobuks elatiste tasumiste tagatisteks seatud hüpoteegist. Kirjeldatud tegevus paraku mõjutab kostjate ja nende seadusliku esindajate vaimset tervist, mis omakorda toob kaasa tagasilööke kõikides valdkondades, nt üldine tervis, õppeedukus jne. Kostjate hinnangul on asi võimalik lahendada kompromissiga. Seda eeldusel, et hageja loobub hagiavalduses toodud nõetest. Siinkohal kinnitavad kostjad käesoleva menetluse väliselt, et neil ole ega ole kunagi olnud selle vastu, kui hagi tagamiseks seatud hüpoteegi all olev kinnisasi vahetatakse teise samaväärse kinnistuga. Menetluse käik 3. 01.04.2024 esitas hageja kostjate hagivastusele seisukoha, milles märgib, et Riigikohus on selgitanud, et materiaalõiguse muutumine on

§ 2172lg 2 kohaselt elatise suuruse muutmise alus ilma reservatsioonideta. Seda seisukohta toetab ka Ts

MS § 459 lg 1 p 1. Senised kohtuotsused tehti olukorras, kus elatise alammäär oli pool miinimumpalgast, ilma perehüvitisi ja laste vanust arvestamata. Praegu seaduses kehtiv regulatsioon neid asjaolusid arvestab. Seega ei väära kostjate hagivastuse argumendid kohtupraktikas väljakujunenud tõlgendust. Kui kostjad soovivad elatist rohkem, kui näeb ette

§-is 101 sätestatud arvutuskord, tuleb suurema elatise vajadust tõendada kostjatel. Hagivastuse järgi kaotas laste ema koondamise tõttu 2023. aasta sügisel sissetuleku. Sissetuleku kaotamine on ajutine ega vähenda vanema osa ülalpidamise ulatusest. Samamoodi ei saa hageja tugineda väitele, et kui tal poleks sissetulekut, tuleks elatist vähendada alla

§-is 101 sätestatu. Vanemate kohustuse ulatus oma lapsi üleval pidada on võrdne. Laste ema osaline töövõime ei ole teda varasemalt takistanud sissetulekut teenimast. Vastab tõele, et hageja pakkus kostjate emale kohtueelselt kompromissi, kus hageja ei taotle elatise vähendamist ja jätkab elatise senises summas (pea 900 eurot kuus) tasumist, kui kostjad vastutulekuna annavad nõusoleku elatise tasumist tagavate hüpoteekide kustutamiseks hageja kinnisasjalt. Kostjate ema lükkas selle pakkumise ühemõtteliselt tagasi. Hagi tagamise tühistamist põhjendas hageja esiteks seetõttu, et ühe lapse osas on kogu ja teiste laste osas enamus hüpoteegiga tagatud summa tasutud. Teiseks on hageja 8 aasta vältel hagi tagamisest korrapäraselt tasunud elatist, kordagi hilinemata, mistõttu puudub alus arvata, et ta seda edaspidi ei teeks.

1. 03.04.2024 kohtunõudega täitis kohus tsiviilasjas selgitamiskohustust, mh kvalifitseeris nõude õigusliku aluse ja selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus tegi pooltele ettepaneku põhjalikult kaaluda kompromissi sõlmimise võimalusi ja määras kompromissi sõlmimiseks tähtaja kuni 11.04.
2. Ühtlasi märkis kohus, et juhul, kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule ülevaade kompromissi sõlmimise käigust ja kokkuleppe 4 sõlmimata jätmise põhjustest ning vastus kohtunõudele koos tõenditega, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi, hiljemalt 17.04.
4. Pooled kompromisskokkuleppele ei jõudnud.
5. 17.04.2024 esitasid kostjad 03.04.2024 kohtunõude täitmiseks täiendava seisukoha, mille kohaselt ei ole kostjate emal tulenevalt osalisest töövõimest ja varalisest seisundist võimalik võrdselt hagejaga panustada laste ülalpidamisse. Kostjate ema koondati 03.09.2023, kuid sõltumata töösuhte lõppemisest ja osalise töövõimega inimese sissetuleku katkemisest vajavad lapsed oma eksistentsiks ning arenguks raha. Hageja on tasunud elatis igakuiselt summas 876 eurot. 01.04.2024 seisuga oleks elatiskalkulaatori arvutuse järgselt elatise suurus 183,86 eurot vähem eelnevast summast. Seega saaks kostjate elukvaliteet pea 200 euro suuruse tagasilöögi, mille tõttu peavad lapsed loobuma nii mõnestki eluliselt vajalikust. Teoreetiliselt ja arvutuslikult märtsi ja aprilli 2024 eest „rohkem“ makstud summat keelduvad lapsed tagastamast.
6. 09.05.2024 menetlusdokumendis juhtis kohus kostjate tähelepanu, et 03.04.2024 kohtunõude kohaselt tuli kostjatel esitada kohtule selge ülevaade laste igakuiste kulude koosseisust ja suurusest. Eeltoodud kohtunõude täitmiseks esitasid kostjad kohtule täiendavalt 16.05.2024 seisukoha.
7. 13.05.2024 teostas kohus päringud vanemate varalise seisundi kindlakstegemiseks Eestis tegevusluba omavatele krediidiasutustele ja ametiasutuste registritele.
8. 06.06.2024 kohtunõudega täitis kohus täiendavat selgitamiskohustust ja andis pooltele tähtaja kuni 14.06.2024 kompromissi sõlmimiseks. Juhul, kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuli pooltel esitada kohtule ülevaade kompromissi sõlmimise käigust ja kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest ning vastus kohtunõudele koos tõenditega, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi, hiljemalt 19.06.
9. Sealhulgas tuli hagejal esitada seisukoht kostjate 16.05.2024 esitatud kulude osas ning mõlemal poolel vastastikku seisukoht kohtu poolt 13.05.2024 vanemate varalise seisundi kohta teostatud päringutele laekunud tõendite osas.
10. Pooled kompromisskokkuleppele ei jõudnud.
11. 19.06.2024 esitasid pooled kohtule täiendavad seisukohad ja tõendid vastavalt 06.06.2024 kohtunõudele.
12. 10.09.2024 määrusega määras kohus lõpetada eelmenetluse 10.09.
14. 23.09.2024 määrusega määras kohus hagi menetleda poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus teatas, et pooltel on soovi korral võimalik esitada kohtule menetluskulude nimekirjad hiljemalt 30.09.2024 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata hiljemalt 07.10.
15. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 25.10.
16. Kohtuotsuse põhjendused
17. Kohus, tutvunud kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel 5 võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
18. Perekonnaseaduse (

) § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

1. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas:  Harju Maakohtu 14.04.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-67823 mõistis kohus hagejalt välja igakuise elatise alates 01.06.2009 3000 krooni kostja I ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o kuni xx.xx.xxxx H.Si (praegune Y) kasuks (dtl 67).  Harju Maakohtu 14.07.2016 õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-8196 muudeti 14.04.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-67823 hagejalt välja mõistetud igakuise elatise suurust ning mõisteti hagejalt välja igakuine elatis kostja I kasuks summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale (
2. aastal 215 eurot) alates 25.05.2016 kuni kostja I täisealiseks saamiseni (lahend jõustus 18.08.2016) (dtl 8-10).  Harju Maakohtu 02.01.2013 määrusega kinnitas kohus kompromisskokkuleppe tsiviilasjas nr 2-12-36546, millega hageja kohustub tasuma igakuiselt kostja II ülalpidamiseks 180 eurot alates jaanuarist (kaasa arvatud) 2013 kuni lapse täisealiseks saamiseni või täisealiseks saanuna õppimise korral põhi- või keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui
3. aastaseks saamiseni (dtl 11-12).  Harju Maakohtu 14.07.2016 õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-8196 muudeti 02.01.2013 (lahendis ekslikult märgitud 20.12.2012) kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-36546 hagejalt välja mõistetud igakuise elatise suurust ning mõisteti hagejalt välja igakuine elatis kostja II kasuks summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale (
4. aastal 215 eurot) alates 25.05.2016 kuni kostja II täisealiseks saamiseni (lahend jõustus 18.08.2016) (dtl 8-10).  Harju Maakohtu 15.05.2014 määrusega kinnitas kohus tsiviilasjas nr 2-13-24260 kompromisskokkuleppe, mille kohaselt kohustub hageja tasuma igakuiselt kostja III ülalpidamiseks elatist alates maist 2014 (kaasa arvatud) pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (
5. aastal summas 177,50 eurot ja
6. aastal summas 195 eurot) kostja III täisealiseks saamiseni või tema õppimise korral põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, 6      kuid mitte kauem kui tema
7. aastaseks saamiseni (lahend jõustus 02.06.2014) (dtl 13-16). Käesoleval ajal tasub hageja igale kostjale igakuiselt elatist 292 eurot, kokku 876 eurot. Kostjate seadusliku esindaja perre on sündinud veel 1 laps, st kokku kasvab pere 4 alaealist last. Kostjate pere saab lasterikka pere toetust ja kostjate eest makstakse lapsetoetust. Kostjate eest makstavad riiklikud toetused laekuvad kostjate seaduslikule esindajale. Kostjad elavad ema juures ja on ema vahetul ülalpidamisel.
8. Hageja palub muuta Harju Maakohtu 14.07.2016 ja 15.05.2014 kohtulahendeid, kohustades hagejat tasuma kostjate ülalpidamiseks alates 29.02.2024 kuni kostjate täisealiseks saamiseni elatist miinimumsummas kooskõlas

§ 101sätestatuga.

Kostjad vaidlevad hagile vastu ning leiavad, et elatise vähendamiseks puudub nii õiguslik kui materiaalne alus. 17.

§ 2172lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Eeltoodust tuleneb, et ainuüksi

muudatused võivad anda aluse väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt sätestab, et otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja on esitanud hagi elatise suuruse muutmiseks seetõttu, et hagejalt 14.07.2016 (tsiviilasi nr 2-16-8196) kostja I ja kostja II kasuks ning 15.05.2014 (tsiviilasi nr 2-13-24260) kostja III kasuks kohtulahenditega elatise (s.o pool töötasu alamäärast) välja mõistmise järgselt on 01.01.2022 kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni kohaselt oluliselt muutunud lastele elatise maksmise põhimõtted, s.o elatise suurus ei ole enam seotud miinimumpalgaga ja arvestada tuleb muuhulgas ka vanemale riigilt laekuvaid lapse- ja lasterikka pere toetusi. Kohus leiab, et ainuüksi eeltoodu annab

§ 2172 alusel õiguse elatise muutmise hagiga kohtusse pöörduda.

18.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis 7 on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kohus leiab, et kostjatele riiklike toetuste maksmise fakti tuleb arvesse võtta. Lapsetoetuse määr on 80 eurot lapse kohta. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot (PHS § 17 lg 3). Pooled ei vaidle, et toetust makstakse kostjate emale. Nimetatud toetuse arvelt tuleb laste kulud lugeda osaliselt kaetuks. Hageja kohustuse suuruse hindamisel arvesse võetav summa on pool toetusest, s.o kostjate I ja II osas 40 eurot ning kostja III osas 50 eurot. Lasterikka pere toetuse määr on 450 eurot (PHS § 21 lg 2) ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse kostjate emale. Nimetatud toetuse arvelt tuleb laste kulud lugeda osaliselt kaetuks. Hageja kohustuse suuruse hindamisel arvesse võetav summa on pool toetusest, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi 4 lapse vahel, s.o 28,125 eurot [(225 / 2) / 4]. Eelnimetatud toetustega tuleb justnimelt automaatselt arvestada, kuivõrd

§ 101lg 5 ei jäta kohtule siinkohal diskretsiooniõigust.

Seega sellekohane kostjate argumentatsioon on asjakohatu. Viidatud toetused ongi riigi poolt ette nähtud laste kulude katmiseks ning sellega seonduvalt ka proportsionaalselt vanemate ülalpidamiskohustuse vähendamiseks. 19.

§ 101

lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostjate II ja III puhul tuleb arvestada mastaabisäästu, kuivõrd nende vanusevahe on väiksem kui 3 aastat. 20. Kohtu hinnangul esineb alus elatise muutmiseks. Hageja taotleb elatise vähendamist alates hagiavalduse esitamisest s.o 29.02.2024. Eeltoodu on kooskõlas TsMS § 459 lg-ga 2. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Elatiskalkulaatori kohaselt on seisuga 31.03.2024 kostja I miinimumelatise suurus 232,21 eurot kuus, kostja II miinimumelatise suurus 197,38 eurot kuus ja kostja III miinimumelatise suurus 188,88 eurot kuus. Seisuga 01.04.2024 on kostja I miinimumelatise suurus 259,59 eurot kuus, kostja II miinimumelatise suurus 220,65 eurot kuus ja kostja III miinimumelatise suurus 212,15 eurot kuus. 21. Kohus märgib, et sõltumata

§ 101

01.01.2022 muudatustest, tuleb lapsele elatise suuruse määramisel lähtuda jätkuvalt eeskätt

§ 99

lg-test 1 ja 2, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 07.02.2018 lahendis tsiviilasjas nr 2-15-15909 punktis 12 asunud seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1174-16, p 13; vt ka 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). 8 16.05.2024 esitasid kostjad kohtule seisukoha, milles on esile toodud pereliikmete (sh kostjad) igakuised kulud järgmiselt (dtl 169):  D.K igakuised kulutused- eluasemekulud (üür ja kommunaalid, viimase 6 kuu keskmine) 120 eurot, toit 248 eurot, transport 363 eurot, sidekulud 107 eurot, tervishoid 140 eurot, hügieen 80 eurot, lapse koolikohustus (sh trenn, võistlused, ekskursioonid

1. jm)97 eurot, riided ja jalanõud 170 eurot ning muud vältimatud püsikulutused 118 eurot, kokku 1443 eurot/ 2= 721,50 eurot.  O.A igakuised kulutused- eluasemekulud (üür ja kommunaalid, viimase 6 kuu keskmine) 120 eurot, toit 170 eurot, transport 236 eurot, sidekulud 85 eurot, tervishoid 170 eurot, hügieen 100 eurot, lapse koolikohustus (sh trenn, võistlused, ekskursioonid
2. jm)75 eurot, riided ja jalanõud 260 eurot ning muud vältimatud püsikulutused 85 eurot, kokku 1301 eurot/ 2= 650,50 eurot.  C.G igakuised kulutused- eluasemekulud (üür ja kommunaalid, viimase 6 kuu keskmine) 120 eurot, toit 205 eurot, transport 290 eurot, sidekulud 85 eurot, tervishoid 72 eurot, hügieen 52 eurot, lapse koolikohustus (sh trenn, võistlused, ekskursioonid
3. jm)80 eurot, riided ja jalanõud 140 eurot ning muud vältimatud püsikulutused 85 eurot, kokku 1129 eurot/ 2= 564,50 eurot.  M.K igakuised kulutused- eluasemekulud (üür ja kommunaalid, viimase 6 kuu keskmine) 120 eurot, toit 180 eurot, transport 150 eurot, sidekulud 85 eurot, tervishoid 50 eurot, hügieen 20 eurot, lapse koolikohustus (sh trenn, võistlused, ekskursioonid
4. jm)60 eurot, riided ja jalanõud 70 eurot ning muud vältimatud püsikulutused 95 eurot, kokku 830 eurot. Samuti on kostjate seaduslik esindaja seisukohal, et kostjate kuludeks tuleb lugeda tsiviilasjades nr 2-12-36546, nr 2-13-24260 ja nr 2-09-67823 hagi tagamise tühistamisega seonduvad menetluskulud. Kostjate ema igakuiste kulude suurus on 1558 eurot kuus. 19.06.2024 seisukohas märkis hageja, et hageja hinnangul on kostjate väidetavad kulud 16.05.2024 menetlusdokumendis ilmselgelt ülepaisutatud. Menetlusdokumendi väitel on kogu 5-liikmelise pere, kus elab 1 täiskasvanud naine, 3 tütarlast ja 1 väike poisslaps, kogukulud kuus 6261 eurot kuus. Sellised kulud ei vasta kindlasti laste vajadustele. Kohus märgib, et antud juhul ületavad kostjate igakuiste kulude suurused

§ 101sätestatud miinimumsumma suurust.

Vastavalt 06.06.2024 kohtunõudele tuli kostjatel enda igakuiste kulude suurust tõendada. Kostjad jätsid kohtunõude täitmata, mistõttu leiab kohus, et kostjate kulud vastavalt eelduslikult kehtivale seadusjärgsele miinimummäärale. 22. Kohus selgitab pooltele, et

§ 99

lg-te 1 ja 2 alusel ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist

§ 101sätestatud suuruses.

Elatise väljamõistmisel alla

§ 101

sätestatud määra tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on

§ 102lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 9 Kohus teeb asja lahendamiseks järgnevalt kindlaks vanemate sissetuleku/varalise seisundi, samuti igakuiste kulude suuruse ning hindab mõlema vanema sissetuleku teenimise võimet. Antud juhul on kostjad seisukohal, et nende emal ei ole tulenevalt piiratud töövõimest ja varalisest seisundist võimalik lastele ülalpidamist anda hagejaga võrdses suuruses. 17.04.2024 seisukohas selgitasid kostjad, et kostjate emal on osaline töövõime perioodil 12.09.2023-09.03.2024 (Töötukassa töötuskindlustushüvitise määramise otsus 11.09.2023, dtl 64-66). Kostjate emal tuvastati osaline töövõime perioodil 22.12.2023-21.06.2024 (Töötukassa töövõime hindamise otsus 04.01.2024, dtl 61-63). Kostjate ema koondati 03.09.

1. Lisaks on kohtule esitatud kostjate ema kontoväljavõte perioodil september 2023 kuni aprill 2024 (peretoetus, dtl 67; Tallinna linna toetus, dtl 68; töövõimetushüvitis, dtl 69; hageja poolt makstud elatised, dtl 70; kompensatsioon ja tulumaksu tagastus, dtl 71; M.K poolt tasutud elatis, dtl 72; Töötukassa hüvitised ja kompensatsioonid, stl 73; pensionifondi väljamakse, dtl 74). Samuti esitas kostjate ema kirjavahetuse kostjatega seonduvate kulutuste (laste suvised laagrid) osas (dtl 75-77). Lisaks esitasid kostjad tõendid hageja majandusliku seisundi kohta (dtl 78-79). Kohus märgib esmalt, et kostjate emal perioodil 01.03.2017-03.01.2020 ning perioodil 04.01.2020-03.01.2023 tuvastatud osalise töövõimega seonduv (Töötukassa töövõimetoetuse määramine otsus 07.02.2017 ja Töötukassa töövõimetoetuse määramise otsus 27.12.2019, dtl 56-57; dtl 58-60) ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuivõrd hagi elatise vähendamiseks on esitatud 29.02.
2. Lisaks ei puutu käesolevasse tsiviilasjasse hagi tagamise abinõu tühistamisega seonduv tsiviilasjas nr 2-24-107615 (dt 81-83). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus eeltoodud tõendid asja lahendamisel arvestamata vastavalt TsMS § 238 lõikele
3. Kohus tegi 13.05.2024 kohtunõudega päringu vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise suutlikkuse hindamiseks nende igakuiste sissetulekute suuruse ja varalise seisu ning kulude kohta erinevatele krediidi- ja ametiasutustele TsMS § 230 lg 5 alusel. Lisaks tegi kohus 13.05.2024 vanemate osas päringud Maksu- ja Tolliametisse, Kinnistusraamatusse, Äriregistrisse, Maanteeametisse ja Väärtpaberite Keskregistrisse. 06.06.2024 kohtunõudega andis kohus pooltele võimaluse esitada seisukoha poolte Maksu- ja Tolliameti, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, krediidiasutuste ning vanemate registervara päringute vastuste osas kohtule hiljemalt 19.06.
4. 19.06.2024 esitas hageja täiendava seisukoha, milles märkis muuhulgas, et H.Yi pangakonto väljavõttelt nähtub, et sellele on 6 kuu jooksul laekunud 60 557 eurot, st kuus keskmiselt 10 093 eurot. Sellised rahasummad näitavad, et ilmselgelt on H.Yil tulusid, mida ta on maha salanud. Tema kulutused ja nende iseloom ei näita seda, et H.Y vaevleks rahapuuduses. Eespool märgitult tema igakuulised kulud autoliisingule on ca 620 eurot, tema bensiinikulud on 430-450 eurot kuus (seejuures olevat H.Y töötu, kellel sõitmisvajadus peaks puuduma). Kontole on tehtud märkimisväärseid sularaha sissemakseid, mis näitavad, et H.Yil peab olema sularahalaekumisi. Pangakonto väljavõttelt nähtuvad igakuulised spaakülastused, samuti pikem reis Itaaliasse
5. aasta veebruaris ning seal tulude saamine. Rahapuudusest ei räägi ka igakuised maksed ainuüksi Telia AS-ile suurusjärgus 440 eurot. Pangakontolt nähtuvad erinevad H.Yi maksed kolmandatele, pere ja lastega mitteseotud isikutele. Seega ei saa H.Y olla rahapuuduses, kui jätkub teistele jagada. Ka nähtub kontolt laekumisi T.Pilt (P), varasemalt olid need „ülekanded“, kuid alates käesolevas asjas hagimaterjalide edastamisest 10 H.Yile muutusid ülekanded „laenudeks“. Kontolt nähtub korduvaid saja kuni mitmesaja euroseid makseid kauplusele TradeHouse, mis teadupärast on spetsialiseerunud professionaalsete ilutoodete maaletoomisele ja müügile. Sellistes summades ostud viitavad tõsiselt sellele, et H.Y osutab iluteenuseid, mille eest laekub talle sularaha. Seega võib H.Yi käsutuses olla rahalisi vahendeid märkimisväärselt rohkem kui 10 500 eurot kuus. Ta on suuteline lapsi üleval pidama vähemalt võrdselt hagejaga. Samuti esitasid kostjad 19.06.2024 kohtule täiendava seisukoha, milles tõid esile, et Z.X Coop Panga a/a kogukäive kuue kalendrikuu jooksul on pea 230 tuhat eurot. Siiski on raske uskuda, et isiku igakuine sissetulek oleks 38 333,33 eurot, mida ei kinnita kuidagi Maksu- ja Tolliameti vastus. Veelgi enam, ühelegi Eestis registreeritud krediidiasutusele tema enda ettevõttes saadav deklareeritud tasu ei laeku. Samas laekuvad Swedbank kontole pidevalt kasutamata kindlustuse maksed, kuigi pole täheldada ühegi poliisi tasumist. Hoomamatult palju esineb eraisiku kandeid, mille selgitus on ülimalt umbmäärane ega anna kande tegelikku alust. Siiski mõnest selgitusest võib eeldada hageja poolt sõiduki müüki. Pangakontodest, sh kaardimaksetest lähtuvalt puuduvad hagejal sisuliselt elulised kulud, mida normaalne pere üldteada olevalt teeb. Näiteks erinevalt kostjate seaduslikust esindajat, kes 5-lapselise pere tarbeks on sunnitud omama mahtuniversaali, pole hagejal auto peale kulutusi. Ka kütust ta ei tarbi jne. Eeltoodu põhjal tuleb eeldada, et hageja igapäevane eluline majandamine toimub sularahas ja/või kolmandate isikute a/a-te vahendusel ja/või kasutab mõne teise EU liikmesriigi krediidiasutuse maksevahendeid/kaarte. Kogumis on hageja piisavalt võimekas, et tasuda oma lastele elatist määras, mida ta eelneval teinud on. Seda eelkõige laste elukvaliteedi langemise vältimiseks. Teisalt oleks sellega enam vähem kaetud laste kulud, arvestades emapoolset panustamise võimet/võimekust. Registritele tehtud päringute vastustest (seisuga 13.05.2024) nähtub, et hagejale on tehtud Maksu- ja Tolliameti andmetel viimane väljamakse aprillis 2024 OÜ M poolt (dtl 97). Hagejale kuuluvad kinnisasjad xxx ja yyy (dtl 98). Hagejaga on seotud OÜ M, milles hageja on juhatuse liige (dtl 99). Muud registrisse kantud vara hagejale ei kuulu (dtl 100-101). Sotsiaalkindlustusameti andmetel ei ole hagejale viimase kuue kuu jooksul määratud ega makstud toetusi (dtl 128). Hageja omab Coop Pank AS-is arvelduskontot nr XXXXXX (dtl 135), mille kreeditkäive oli 14.05.2024 seisuga 229 200,17 eurot, deebetkäive 229 147,28 eurot ja lõppsaldo 73,56 eurot (periood 14.11.2023-14.05.2024, dtl 159). Eeltoodud arvelduskonto väljavõttest nähtuvad näiteks hageja igapäevased kulutused poes käimisele, väljas einestamisele, lastega seotud kulutuste (kool, lasteaed) kandmisele, reisikindlustuse maksed, Coop Pank AS-i Rahnu paketi tasud, väiksemad laenude andmised ja tagastused/ülekanded kolmandatele isikutele, kulutused spordiklubile, riietepoes käimisele, sideteenustele (Tele2), OÜ-lt M laekunud 217 000 eurot ja selle eest yyy kinnistu soetamine (dtl 138-159). Coop Pank AS-i arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on hageja igakuise sissetuleku suuruseks ca 38 200 eurot (229 200,17 eurot : 6 kuud). Eesti Töötukassa andmekogu alusel ei ole Z.X viimase kuue kuu jooksul olnud töötuna või tööotsijana registreeritud. Eesti Töötukassa ei ole Z.Xle viimase kuue kuu jooksul teinud väljamakseid (dtl 165). Maksu- ja Tolliameti andmetel on hagejale makstud OÜ M poolt töötasu igakuiselt 725 eurot (bruto). Hageja osas puudusid töövõimetus-, töötuskindlustus- ja koondamishüvitised, pensionid, tööandjate sissemaksed III pensionisambasse, kogumispensioni väljamaksed ja maksud deklaratsiooni TSD alusel ning dividendid ja omakapitalist tehtud väljamaksed (periood 11.2023 kuni 04.2024, dtl 177). Hageja omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXXXXX (dtl 186), millest nähtuvalt olid 20.05.2024 seisuga väljaminekud 9654,21 eurot, sissetulekud 10 071,62 eurot ja lõppsaldo 1050,71 eurot (periood 20.11.2023-20.05.2024, dtl 194). Eeltoodud arvelduskonto väljavõttest nähtuvad 11 näiteks hageja kulutused kindlustusele, liikluskindlustusele, kindlustusmaksete tagastused, ülekanded kolmandatelt isikutelt, elatise ülekanded kostjatele ja tasumised Telia Eesti AS-ile (dtl 187-194). Swedbank AS-i arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on hageja igakuise sissetuleku suuruseks ca 5035,81 eurot (10 071,62 eurot : 6 kuud). Registritele tehtud päringute vastustest (seisuga 13.05.2024) nähtub, et kostjate seaduslikule esindajale on tehtud Maksu- ja Tolliameti andmetel viimane väljamakse aprillis 2024 Justiitsiministeeriumi poolt (dtl 90-92). Kostjate seadusliku esindajaga on seotud MTÜ AAA, milles kostjate seaduslik esindaja on juhatuse liige (dtl 99). Muud registrisse kantud vara kostjate seaduslikule esindajale ei kuulu (dtl 95-96). Kostjate seaduslik esindaja omab AS-is LHV Pank kontot, mille saldo seisuga 13.11.2023 oli 153,91 eurot ja saldo seisuga 13.05.2024 oli 153,91 eurot (dtl 117). 06.06.2024 seisukohas selgitas kostjate seaduslik esindaja, et LHV pangakonto on loodud ja kasutusel vaid üksnes usaldusisiku kohustuste täitmiseks (dtl 246-249). Sotsiaalkindlustusameti andmetel makstakse kostjate seaduslikule esindajale lapsetoetust igakuiselt kogusummas 360 eurot ning lasterikka pere toetust 12.2023 summas 650 eurot ja 01.2024-05.2024 igakuiselt summas 450 eurot (dtl 128). Kostjate seaduslik esindaja omab Coop Pank AS-is arvelduskontot nr XXXXXX (dtl 135), mille kreeditkäive oli 14.05.2024 seisuga 299,18 eurot, deebetkäive 298,57 eurot ja lõppsaldo 0,61 eurot (periood 14.11.2023-14.05.2024, dtl 137). Eeltoodud arvelduskonto väljavõttest nähtuvad kostjate seadusliku esindaja poolt endale tehtud ülekanded väiksemates summades, kullerile tasumine, riietepoes käimised ning restoranis ja toidupoes käimine (dtl 138-159). Coop Pank AS-i arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on kostjate seadusliku esindaja igakuise sissetuleku suuruseks ca 50 eurot (299,18 eurot : 6 kuud). Eesti Töötukassa andmekogu alusel on Eesti Töötukassa otsusega nr TA23-0133956 H.Y (endine S) töötuna registreeritud alates 05.09.2023 kuni käesoleva ajani. H.Yile oli määratud töötuskindlustushüvitis perioodiks 12.09.2023-09.03.
6. Eesti Töötukassa otsusega nr TVT/24/001178 on määratud H.Yile töövõimetoetus osalise töövõime alusel perioodiks 22.12.2023-21.06.
7. Viimase kuue kuu väljamaksed H.Yile kuus olid keskmiselt 722,59 eurot (4335,56 eurot : 6 kuud) (dtl 165). 16.05.2024 seisukohas on kostjate seaduslik esindaja märkinud, et tal on kohustusi kolmandate isikute ees kokku 9300 eurot. Eeltoodu osas kohtule tõendeid esitatud ei ole. 16.05.2024 esitasid kostjad kohtule Eesti Töötukassa otsuse 03.05.2024 töövõimetusetoetuse määramise kohta, millest nähtuvalt on töövõimetoetuse maksmise periood 22.06.202421.06.2025 ja töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest 11,7249 eurot (dtl 170-173). Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostjate seaduslikule esindajale makstud Justiitsministeeriumi poolt töötasu keskmiselt 40,78 eurot (bruto, 163,11 eurot : 4 kuud). Lisaks maksti kostjate seaduslikule esindajale välja 7972,32 eurot (pension), millelt peeti kinni tulumaks 1594,46 eurot. Kostjate seaduslikule esindajale on tehtud Tervisekassa ja Töötukassa poolt väljamakseid keskmiselt 1565,925 eurot kuus (9395,55 eurot : 6 kuud). Kostjate seadusliku esindaja osas puudusid dividendid ja omakapitalist tehtud väljamaksed (periood 11.2023 kuni 04.2024, dtl 179-180). Kostjate seaduslik esindaja omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXX (dtl 186), millest nähtuvalt olid 20.05.2024 seisuga sissetulekud 60 557,69 eurot, väljaminekud 60 006,17 eurot ja lõppsaldo 717,31 eurot (periood 20.11.2023-20.05.2024, dtl 236). Eeltoodud arvelduskonto väljavõttest nähtuvad näiteks kostjate seadusliku esindaja kulutused erinevates söögikohtades käimistele, sularaha sissemaksed (25.01.2024 350 eurot ja 750 eurot, 06.02.2024 1015 eurot, 25.02.2024 280 eurot, 650 eurot ja 100 eurot, 28.02.2024 450 eurot, 29.02.2024 750 eurot, 04.03.2024 135 eurot, 17.03.2024 1110 eurot, 18.05.2024 330 eurot ja 50 eurot) ja sularaha väljavõtmised (24.01.2024 5 eurot, 750 eurot, 750 eurot, 650 eurot ja 50 eurot), küüntehooldus, hageja poolt tasutud elatisemaksed 876 eurot ja elatisemaksed 292 eurot M.Klt (K), kindlustusmaksed, kostjate seotud kulutuste (klassiraha, MTÜ Tallinna Spordiakadeemia, taskuraha) kandmine, 12 tasumised Neste Eesti AS-ile (03.12.2023 339,32 eurot, 01.02.2024 438,30 eurot, 05.03.2024 442,92 eurot ja 01.04.2024 284,91 eurot) TKM Finants AS-ile tasumine (03.12.2023 350 eurot, 03.01.2024 750 eurot, 24.01.2024 250 eurot, 01.02.2024 150 eurot, 07.02.2024 200 eurot, 01.03.2024 360 eurot, 27.03.2024 300 eurot, 01.04.2024 163,17 eurot, 01.05.2024 162,63 eurot, 13.05.2024 200 eurot), Bondorale tasumine (01.12.2023 240 eurot, 01.01.2024 240 eurot ja 03.01.2024 1884,09 eurot), Inbank-ile tasumine (01.12.2023 88,62 eurot, 01.01.2024 88,62 eurot, 03.01.2024 339,73 eurot), ülekanded T.Pilt (03.12.2023 700 eurot, 05.12.2023 1100 eurot, 15.12.2023 500 eurot, 19.12.2023 100 eurot, 20.12.2023 12 eurot, 21.12.2023 300 eurot, 22.12.2023 389 eurot, 03.01.2024 120 eurot, 06.01.2024 200 eurot, 09.01.2024 150 eurot, 14.01.2024 500 eurot, 23.01.2024 1100 eurot, 02.02.2024 104 eurot, 04.02.2024 550 eurot, 10.03.2024 500 eurot ja 150 eurot, 14.03.2024 150 eurot, 16.03.2024 200 eurot, alates 19.03.2024 laen 500 eurot, 24.03.2024 püksid 150 eurot, 27.03.2024 püksid 500 eurot, 29.03.2024 laen 806 eurot, 06.04.2024 laen 200 eurot, 08.04.2024 laen 200 eurot, 09.04.2024 laen 500 eurot, 12.04.2024 laen 300 eurot, 21.04.2024 laen 150 eurot, 27.04.2024 laen 350 eurot, 28.04.2024 laen 200 eurot, 05.05.2024 laen 60 eurot, 05.05.2024 100 eurot, 10.05.2024 laen 200 eurot, 11.05.2024 laen 135 euro, 13.05.2024 laen 150 eurot, 14.05.2024 laen 25 eurot, 17.05.2024 laen 250 eurot) (dtl 195-236), tasumised Coop Finants AS-ile (05.12.2023 868,46 eurot), Boltile (20.11.2023 10,10 eurot, 06.12.2023 3,80 eurot, 11.01.2024 4,40 eurot, 12.01.2024 4 eurot, 4 eurot, 9,50 eurot ja 4,30 eurot, 14.01.2024 10,40 eurot, 21.01.2024 57,39 eurot, 22.01.2024 9,20 eurot, 03.02.2024 4,20 eurot ja 4,10 eurot, 12.02.2024 48,89 eurot, 13.02.2024 3,10 eurot, 26.02.2024 3,90 eurot, 26.02.2024 3,70 eurot, 3,80 eurot ja 31,73 eurot, 02.03.2024 8,30 eurot, 05.03.2024 3,40 eurot, 10.03.2024 5,10 eurot ja 9,80 eurot, 11.03.2024 31,80 eurot, 16.03.2024 63,90 eurot ja 34,26 eurot, 24.03.2024 3,80 eurot ja 23,44 eurot, 25.03.2024 9 eurot, 31.03.2024 10 eurot, 07.04.2024 20,19 eurot, 08.04.2024 7,80 eurot, 15.04.2024 26,69 eurot, 25.04.2024 5,80 eurot, 04.05.2024 73,55 eurot, 08.05.2024 24,14 eurot ja 14,68 eurot), laekumine 03.01.2024 AS-ilt Pensionikeskus 6372,60 eurot, ülekanded D LT-lt (24.01.2024 1050 eurot, 1020 eurot, 1100 eurot ja 20.03.2024 150 eurot), tasumised Tradehouse-is (10.12.2023 25,10 eurot, 25,10 eurot ja 296,68 eurot, 17.12.2023 102,83 eurot, 22.12.2023 10,90 eurot, 31.01.2024 332,17 eurot, 14.02.2024 17,86 eurot, 08.03.2024 196,69 eurot, 04.05.2024 82,91 eurot), korteri üüri tasumine (OÜ Raadiku Arendus, 07.12.2023 600 eurot, 03.01.2024 600 eurot, 01.02.2024 400 eurot, 25.02.2024 260 eurot, 24.04.2024 200 eurot, 27.04.2024 100 eurot, 08.05.2024 350 eurot) ja Prokosmeetikas (06.02.2024 40,83 eurot), sideteenuste eest tasumised (Telia Eesti AS, 07.12.2023 277,28 eurot ja 181,92 eurot, 04.01.2024 232,39 eurot ja 178,92 eurot, 04.02.2024 234,33 eurot ja 180,35 eurot, 05.03.2024 252,97 eurot ja 180,38 eurot, 06.04.2024 260,76 eurot, 08.04.2024 180,59 eurot, 06.05.2024 167,32 eurot ja 250,91 eurot) ja liisingumaksed (SIA Citadele Leasing Eesti Filiaal, 11.12.2023 625,77 eurot, 11.01.2024 623,50 eurot, 08.02.2024 617,23 eurot, 08.03.2024 620,68 eurot, 09.04.2024 616,62 eurot ja 09.05.2024 617,54 eurot) laekumised Bilt (24.01.2024 2100 eurot ja 26.01.2024 2515 eurot) ja kulud loteriile (AS Eesti Loto, 05.12.2023 30 eurot, 23.12.2023 10 eurot, 28.12.2023 20 eurot ja 14 eurot, 14.01.2024 40 eurot, 20.03.2024 9,30 eurot, 21.03.2024 18 eurot, 31.03.2024 2,90 eurot, 12.04.2024 10 eurot, 28.04.2024 10 eurot, 08.05.2024 14,50 eurot, 19.05.2024 20 eurot ja 9 eurot). Kohtule nähtuvalt on kostjate seadusliku ainukesteks arvestatavateks igakuisteks sissetulekuallikateks toetused (lapsetoetus, lasterikka pere toetus ja töövõimetoetus), sularaha sissemaksed ja ülekanded kolmandatelt isikutelt. Kostjate seadusliku esindaja Swedbank AS-i kontoväljavõttest nähtuvad erinevad spaakülastused (Ring Spa, Mustamäe Elamusspa, Noorus Spa ja Noorus Veepark), kinodes käimised (Apollo Kino ja Cinamon T1), ööklubide külastused (Helitehas, Club Madhouse) ja reis välisriiki (veebruaris 2024 Itaalia). Samuti nähtuvad kontoväljavõttest transpordikulud (Bolt, liisingumaksed Citadele Leasing Eesti Filiaalile ca 620 eurot kuus ja kütusekulu). Kostja 13 seaduslik esindaja ei ole selgitanud, mis põhjusel on vaja liiklemiseks kasutada autot. Kohus leiab, et kostjatel on võimalik kasutada Tallinnas liiklemiseks ühistransporti, mis on tallinlastele tasuta. Eeltoodud arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on kostjate seadusliku esindaja igakuise sissetuleku suuruseks ca 10 092,94 eurot (60 557,69 eurot : 6 kuud). Mis puudutab kostjate seadusliku esindaja osalist töövõimetust, märgib kohus, et kuigi kostjate ema on kuni 21.06.2025 osalise töövõimega, nähtub kohtule esitatud tõendist muuhulgas, et tegemist on tõenäoliselt paraneva terviseseisundiga. Raviarsti 04.06.2024 kokkuvõttest nähtub, et töövõimetus kestab ligikaudu 12 nädalat. Kokkuvõttes leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud, et kostjate seaduslik esindaja ei suudaks kostjaid üleval pidada võrdselt hagejaga. Seetõttu eeldab kohus, et mõlemad vanemad suudavad lastele anda ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kohus märgib, et hageja ja kostjate seaduslik esindaja peavad kandma oma alaealiste laste ülalpidamiskulud võrdselt.
8. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi. Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.06.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 antud selgitustest. Lisaks on kostjad 19.06.2024 seisukohas esitanud taotluse, et kohus mõistaks nende kasuks elatised välja

§ 97p-is 2 nimetatud ajani.

Kohus selgitab, et täisealiseks saanud lapse puhul tekib vanemal

§ 97

p 2 või p 3 järgi ülalpidamiskohustus üksnes juhul, kui on täidetud ka muud seaduses sätestatud tingimused. Nõudeid saab täisealine laps esitada kohustatud vanema vastu aga ise, st laps saab ise otsustada, kas ta esitab täisealiseks saamisel elatisenõude vanema vastu või mitte.

§ 97

p 2 järgne elatisenõue on iseseisev nõue, mitte n-ö

§ 97p 1 järgse nõude jätk.

Nende nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 13). Seega ei ole võimalik elatist välja mõista tulevikus täisealiseks saava lapse kasuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjate eeltoodud taotluse rahuldamata. Kohus piirab alaealise lapse elatisnõude ajaliselt selliselt, et mõistab elatise välja kuni täiskasvanuks saamiseni. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

1. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagi kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 14.07.2016 õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega hagejalt välja igakuine elatis kostja I ja kostja II kasuks summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale (
2. aastal 215 eurot) alates 25.05.2016 kuni laste täisealiseks saamiseni. Harju Maakohtu 15.05.2014 määrusega kinnitas kohus tsiviilasjas nr 2-13-24260 kompromisskokkuleppe, mille kohaselt kohustus hageja tasuma igakuiselt kostja III ülalpidamiseks elatist alates maist 2014 (kaasa arvatud) pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (
3. aastal summas 177,50 eurot ja
4. aastal summas 14 195 eurot) kostja III täisealiseks saamiseni või tema õppimise korral põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema
5. aastaseks saamiseni. Hageja peab igale kostjale käesoleval ajal elatist tasuma 292 eurot, kokku 876 eurot. Hageja on esitanud 29.02.2024 kostjate vastu hagi elatise vähendamiseks selliselt, et hageja tasub kostjate ülalpidamiseks alates 29.02.2024 kuni kostjate täisealiseks saamiseni elatist miinimumsummas kooskõlas

§ 101sätestatuga.

Elatiskalkulaatori kohaselt on seisuga 31.03.2024 kostja I miinimumelatise suurus 232,21 eurot kuus, kostja II miinimumelatise suurus 197,38 eurot kuus ja kostja III miinimumelatise suurus 188,88 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja hinnaks hageja nõude puhul kostja I vastu 538,11 eurot [(292 – 232,21) x 9 kuud], kostja II vastu 851,58 eurot [(292 – 197,38) x 9 kuud] ja kostja III vastu 928,08 eurot [(292 – 188,88) x 9 kuud]. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
2. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.
3. a otsusega nr 2-
4. 15