Obsah (7)

§ 204§ 120§ 123§ 87§ 55§ 29§ 132

4-25-3705 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2025, Paide kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-3705 (2630,25,004094) Kohtunik

§ 204

lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui Aivo Noormets järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt

§-le 202 lg 3 kohtuväline menetleja kohtuotsuse täitmiseks kohtutäiturile, tasumata summadele lisandub täituritasu.

1. Edastada kohtuotsus Aivo Noormetsale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus 1 4-25-3705 Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 30.9.2025 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2630,25,004094 karistati Aivo Noormetsa selle eest, et tema 30.9.2025 kella 11.22 ajal X vallas, X maakonnas, X - X - X - X,
2. km juhtis mootorsõidukit Toyota Corolla reg.nr XXX asulavälisel teel kiirusega 117 km/h +- 4 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h, mida ületas vähemalt 23 km/h. A. Noormets rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon: LS § 227 lg
3. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud A. Noormetsa LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 34 trahviühikut, s.o 272 eurot. Kaebus Aivo Noormets esitas 13.10.2025 Pärnu Maakohtule kaebuse PPA 30.9.2025 kiirmenetluse otsusele (kohtutoimik, edaspidi KT, tl 6-7). Kaebuses A. Noormets tunnistab rikkumist, kuid selgitab, et enda teada sõitis 110 km/h alas. Taotleb rahatrahvi vähendamist, kuna tunnistab süüd ja kahetseb. Varrasemaid rikkumisi ei ole olnud ning trahv on ligikaudu pool kuu sissetulekust, on pensionär. Võimalusel asendada rahatrahv juhtimisõiguse peatamisega, sest peab olmeliselt toime tulema. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis (KT tl 11-12), et alused kaebuse rahuldamiseks puuduvad. Kohtuväline menetleja märgib, et väärtegude eest määratavate karistuste puhul ei sõltu trahvi suurus isiku sissetulekust. Isiku süü suurus sõltub kiirusmõõteseadmega mõõdetud sõiduki liikumiskiirusest ehk numbrilisest näidust. A. Noormetsa rikkumine oli temale ette heidetud LS § 227 lg 2 mõistes keskmisest väiksem. Ka kohtuväline menetleja määras A. Noormetsale keskmisest väiksema karistuse. Märkimata ei saa jätta, et A. Noormets mitte ainult ei ületanud liiklusmärgiga kohaldatud suurimat lubatud sõidukiirust, vaid ületas ka selle kiiruspiirangu (110km/h), mida väitis teadma kaebuses suurimaks lubatud kiiruseks. Kohtuväline menetleja leiab, et LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumine on A. Noormetsa poolt toime pandud, tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. A. Noormetsale määratud rahatrahv mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ja palub kohtul jätta Aivo Noormetsa kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus leiab, et kaebuse saab

§ 120

lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 13, 16).

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuna tegemist on kiirmenetluse otsusega, siis väärteoprotokolli

§ 55lg 1 p 2 kohaselt ei koostata, väärteokirjeldus on kiirmenetluse otsuses. 2. Kar

S § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas A. Noormets on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. A. Noormets on avaldanud (väärteotoimik, edaspidi VTT tl 1), et ületas kiirust politsei mõõturi järgi, oma arust oli teadlik, et on 110 alas, rikkus ja kahetseb. Väärteoasja juures on salvestis 101453 (kiirusmõõtur LE0050 (taatlustunnistus, VTT tl 4-5 kohaselt on oli kiirusmõõtur taadeldud)), millelt on näha, et mõõdetud on 30.9.2025 kell 11.22 sõiduki reg. nr XXX liikumiskiirust, mõõtmise asukoha koordinaadid ja mõõtmise 2 4-25-3705 tehiolud, kiirusmõõturi näit – 117 km/h. Avalikult kättesaadavast Maanteeameti TarkTee rakendusest nähtuvalt (https://www.tarktee.ee/#/et) X - X - X - X,

1. km ei ole teelõik, kus oleks suurendatud piirkiirus. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et A. Noormets juhtis väärteootsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit asulavälisel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 90 km/h, kiirusega 117 km/h ±4 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. A. Noormets rikkus LS § 15 lg 1 p 1, mille kohaselt asulavälisel teel on suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kohus leiab, et A. Noormetsa poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud.
2. Kohus leiab, et A. Noormets pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. A. Noormets on kohapeal ütlusi andes ja kaebuses kirjeldanud, et ületas kiirust, sest arvas, et oli 110 km/h alas. Maanteeameti kaardirakendusest ja Google maps kaardirakendusest nähtuvalt X - X - X - X,
3. km-l on 1+1 sõidurajaga maantee. Suurendatud piirkiirusega maantee lõppes Maanteeameti TarkTee rakendusest nähtuvalt
4. kilomeetril, s.o 16 km enne kohta, kus A. Noormets kiirust ületas. Arvestades, et tegemist on tihedalt kasutatava maanteega, pidi A. Noormets märkama, et sõidab teistest sõidukitest oluliselt kiiremini. Tuleb ka märkida, et A. Noormets sõitis kiirusega mitte vähem kui 113 km/h, mis ületab ka sõidukiirust, mis ta arvas, et on lubatud. Seega kohus leiab, et A. Noormets pani teo toime otsese tahtlusega.
5. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
6. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et A. Noormets on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.
7. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et A. Noormetsa poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.
8. Kohus ei ole tuvastanud

§ 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

1. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
2. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on A. Noormetsa karistanud rahatrahviga 34 trahviühikut (KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühiku suurus alates 1.1.2025 on 8 eurot), s.o 272 eurot.
3. A. Noormets on avaldanud, et tema karistus on liiga karm, ta ei saa aru, miks just 34 trahviühikut. Kohus selgitab, et karistuse mõistmise ja määramise alused sätestab KarS §
4. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu 11.06.2018 otsus nr 1-17-1629, p 28). Seega karistust määrates 3 4-25-3705 või mõistes peab nii kohus kui kohtuväline menetleja lähtuma konkreetsest teost ja arvestama preventsioone.
5. LS § 227 lg 2 sanktsioonis ette nähtud rahatrahvi keskmine määr on 50 trahviühikut. A. Noormets ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h, mis on LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo alammäära lähedases määras (lg 2 näeb ette vastutuse suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis), ta rikkus ühte liiklusseaduse normi, see näitab tema süüd väiksena. A. Noormets on teo toime pannud otsese tahtlusega, mis suurendab süüd. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist ja kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et A. Noormetsa süü on keskmisest väiksem.
6. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. A. Noormets on karistamata (VTT tl 6), seega karistuse eripreventiivne kaalutlus tingib süü suurusele vastava karistuse leevendamist. Karistuse üldpreventiivne eesmärk omakorda tingib karistuse karmistamist, sest liiklusnormid on kehtestatud kõikide liiklejate turvalisuse tagamiseks.
7. Kohtuväline menetleja on A. Noormetsa karistanud LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena rahatrahviga sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on määranud A. Noormetsale karistuse vastavalt karistuse mõistmise alustele.
8. A. Noormets on kaebuses palunud asendada rahatrahv juhtimisõiguse äravõtmisega.

§ 132

p 2 alusel võib maakohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohtul ei ole võimalik rahatrahvi juhtimisõiguse äravõtmisega asendada, kuna kohus ei või karistust kaebemenetluses raskendada. Kuigi A. Noormets leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine on tema jaoks parem, siis juhtimisõiguse äravõtmine on rangem karistus kui rahatrahv, sest see riivab isiku põhiõigusi ja mõjutab tema elu pikemaajaliselt. Seega ei ole kohtul võimalik karistuse liiki muuta, sest rahatrahv on väärteo eest ette nähtud kergeim karistusliik. Märkida tuleb sedagi, et süüteo toimepanemise eest mõistetav karistus ei peagi olema süüdlase jaoks mugav, vaid süüdlane peab tundma selle mõju.

1. A. Noormets on kaebuses märkinud, et ta on pensionär ja peab olmeliselt toime tulema. Kohus märgib, et väärtegude eest määratavate/mõistetavate karistuste puhul ei sõltu trahvi suurus isiku sissetulekust, KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 8 eurot. Küll aga võimaldab KarS § 66 lg 2 määrata mõjuvate põhjuste olemasolul rahatrahvi tasumise ositi. Kohus määrab A. Noormetsale määratud rahatrahvi 272 eurot tasumise ositi igakuiste maksetena 10 kuu jooksul, A. Noormets peab rahatrahvi osamakse tasuma iga kuu
2. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Osamakse suurus 27,20 eurot.
3. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus A. Noormetsa kaebuse, tühistab kohtuvälise menetleja väärteootsuse osaliselt, määratud karistuse täitmise osas uue otsuse.
4. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, § 15 lg 1 p 1, KarS § 56 lg 1, § 66 lg 2,

§ 120lg 1, § 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4