Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisu objektiivsest küljest, seejärel kontrollida subjektiivset koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) §61 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See eeldab kohtu poolt kõikide tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolude korral otsustamist ja põhjendamist, millistele tõenditele kohus tugineb ja millised jätab tõendite kogumist välja. Maakohus leiab, et nimetatud süüteokoosseisude objektiivsed küljed on käesolevas väärteoasjas realiseeritud.
Nagu maakohus juba eespool märkis, pani menetlusalune isik väärteoprotokollis nimetatud väärteod toime otsese tahtlusega.
lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Takistades teisel sõiduautol tahtlikult liikumist munitsipaalmaal ja lüües jalaga katki teise sõiduauto juhipoolse küljepeegli, pidi menetlusalune isik ilmselgelt aru saama, et tegemist on KarS ja LS sätete rikkumisega. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud KarS §218 lg.1 alusel, kuna ta rikkus KarS §199 lg.1 nõudeid ning LS §241 lg.1 alusel, kuna ta rikkus LS §21 lg.2 p.5 nõudeid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt ka maakohtule esitatud tõendite kontrollimisega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani nimetatud süüteod toime, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseisud käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärteod on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku teod on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. 8 Küll aga peab maakohus vajalikuks juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu järgnevale. Väärteomenetleja Triinu Õrase poolt 09.08.2022 koostatud otsus väärteoasjas nr.2440,21,004494 on väärteo toimepanemise põhjenduste osas väga puudulik. Nimetatud väärteootsuses on punktide kaupa ära nimetatud väärteo toimepanemist tõendavad tõendid, kuid nende sisu ei ole avatud. Kõikides lahendites, s.h. kohtuvälise menetleja otsuses, peavad kõik tõendid olema lahti kirjutatud selliselt, et neist oleks üheseltmõistetavalt aru saada, missuguse tõendiga on missugune süüteo toimepanemise asjaolu tõendatud. Käesolevas väärteootsuses seda tehtud ei ole ja seetõttu pidi maakohus neid kõiki asjaolusid ise kontrollima ja hindama. Nimetatud väärteootsuses on märgitud ka, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult, kuid jällegi ei ole selle väite kinnituseks lisatud mingeid seda kinnitavaid asjaolusid. Järgnevalt on väärteomenetleja oma otsuse kolmes lõigus välja kirjutanud taaskord väärteo toimepanemise asjaolud ja seaduste tekstid. Maakohus seda ei tauni ja leiab samuti, et arusaadavuse mõttes on seaduse teksti väljakirjutamine õigustatud, kuid sealt edasi tuleb ka hinnata, kas seaduses kirjeldatud väärtegu on olemasolevate tõendite pinnalt toime pandud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik. Viimases lõigus enne resolutsiooni on kohtuvälise menetleja esindaja nimetanud menetlusalust isikut vaid eesnimega. Maakohus peab seda taunimisväärseks ja leiab, et üldlevinud viisakuspõhimõttest ei ole antud juhul kinni peetud. Kuna menetlusalune isik ei ole oma kaebuses ega kohtuistungil viidanud ühelegi eelnimetatud menetlusnormi rikkumisele kohtuvälise menetleja poolt ning maakohus on oma istungil kontrollinud kõiki väiteid ja tõendeid kogumis, siis leiab maakohus, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks menetlusnormide rikkumise tõttu käesolevas väärteoasjas alust ei ole. Vastavalt VTMS §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb selle liigi ja määra kohaldamisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke ning kõigepealt tuleb hinnata ja analüüsida toimepandud tegu, selle tehiolusid ja raskust ning seejärel teo toimepannud isikut. KarS §218 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. LS §241 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 10 trahviühikut. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv vastavalt 50 ja 5 trahviühiku ulatuses. 9 Nagu nähtub KarS §218 lg.1 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule karistusena kohaldatud põhikaristusena leebeimat karistuse liiki – rahatrahvi. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad igasugused põhjendused selles osas, miks on kohtuväline menetleja leidnud, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest madalam. Maakohus leiab, et antuid asjaolu on võimalik parandada käesoleva kohtuotsusega. Hinnates menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu leiab maakohus, et menetlusaluse isiku süü on KarS §218 lg.1 järgi keskmisest madalam. Antud juhul toimus väärteo toimepanemine ajal ja kohas, kus see ei takistanud või riivanud kõrvalseisjate huve ja õigusi, sündmuses osalenud isikud kannatada ei saanud ja kohapeal korraldas menetlust politseipatrull. Kannatada saanud sõiduauto on võimalik taastada. Maakohtule esitatud materjalides puudub Karistusregistri väljavõte, kuid kohtuvälise menetleja esindaja seletuse kohaselt maakohtu istungil arvestati karistuse suuruse määramisel seda, et menetlusalusel isikul puuduvad varasemad väärteokaristused. Käesolevas väärteoasjas on menetlusalusele isikule KarS §218 lg.1 määratud karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses (keskmine sanktsiooni määr on 150 trahviühikut). Maakohus leiab, et selline karistus vastab toimepandud väärteole, menetlusalusele isikule ja tema süü suurusele. Nagu maakohus juba eespool märkis, näeb LS §241 lg.1 karistusena ette rahatrahvi kuni 10 trahviühikut. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses. Samas puuduvad kohtuvälise menetleja otsuses igasugused põhjendused selles osas, miks on kohtuväline menetleja pidanud antud väärteos menetlusaluse isiku süüd keskmiseks. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et ka väärteos LS §241 lg.1 järgi on menetlusaluse isiku süü keskmisest madalam. Eeltoodu alusel tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse LS §241 lg.1 järgi määratud karistuse suuruse osas ja mõistab karistuseks rahatrahvi 3 trahviühiku ulatuses. Maakohus leiab, et ka antud väärteo toimepanemisel ei rikutud kõrvalseisjate õiguseid ja ei tekitatud kellelegi kahju. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt arvestati karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist menetlusaluse isiku poolt. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kuigi formaalselt tunnistas menetlusalune isik tõepoolest nii maakohtule esitatud kaebuses kui ka maakohtu istungil antud ütlustes, et ta takistas sõiduauto Mazda 3 liikumist ja lõi jalaga selle sõiduauto juhipoolse küljepeegli katki, siis on nii kaebusest kui ka ütlustest selgelt aru saada, et 10 menetlusalune isik pidas selliseid oma tegevusi õiguspärasteks. Selletõttu leiab maakohus, et selliseid ütlusi ei saa pidada süü tunnistamiseks ning on seisukohal, et karistusi kergendavaks asjaoluks saab käesolevas väärteoasjas pidada vaid varasemate kehtivate karistuste puudumist, mille osas on olemas kohtuvälise menetleja esindaja ütlused maakohtu istungil ja viide kohtuvälise menetleja otsuses. Maakohus tõlgendab seda menetlusaluse isiku kasuks. Kahetsusväärselt ei ole väärteoasja materjalidele lisatud ametlikku Karistusregistri väljavõtet. Kuna menetlusalune isik taotles oma kaebuses ja maakohtu istungil kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist sisulistel põhjendustel, jääb menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega kaitsekulude hüvitamiseks riigi eelarvest. jääb rahuldamata ka kaitsja taotlus (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.