Obsah (10)

§ 367§ 230§ 5§ 436§ 407§ 369§ 173§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-25-9129 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2025.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi S. I. hagi J. S. vastu võla nõudes H

§ 367). 4.

Menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (kostja kanda jääb 40% hageja menetluskuludest). 4.1 Välja mõista J. S.lt S. I. kasuks hageja menetluskulude katteks 468 (nelisada kuuskümmend kaheksa) eurot. 1 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE

1. S. I. esitas 6.06.2025.a. Viru Maakohtule hagiavalduse J. S.lt võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid S. I. ja J. S. 21.10.2024 laenulepingu nr 059, mille alusel sai J. S. laenu 5 000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 31.12.
2. Vastavalt laenulepingu punktile 3.
3. kohustus kostja tasuma laenusummalt intressi 1 000 eurot iga kuu
4. kuupäevaks, välja arvatud esimesel kuul. Esimesel kuul on intressi summa 666 eurot. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele jättis kostja laepingust tuleneva intressi tasumise kohustuse täitmata. Hageja korduvatele meeldetuletustele kostja ei reageerinud. Hageja esitas ülesütlemise avalduse, milles teatas, et ütleb laenulepingu üles alates 27.04.2025 Hageja nõue koosneb: põhivõlg (tagastamata laen) 5000 eurot; intressid 6 174,35 eurot (ülesütlemise kuupäeva seisuga); sissenõutavaks muutunud viivis 61,10 eurot (periood 28.04.2025-6.06.2025); lisanduv viivis alates 7.06.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1
5. lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras). Menetluskulud (riigilõiv 840 eurot + õigusabikulud 330 eurot) palub hageja jätta kostja kanda ja mõista J. S.lt hageja menetluskulude katteks 1180 eurot. Õigusabikulu on hageja arvestanud 3 töötundi (dokumentidega tutvumine ja analüüs 1 h , hagiavalduse koostamine 2 ha x töötunni hind 110 eurot). MENETLUSE KÄIK
6. Kohus saatis kostjale J. S.le hagimaterjalid ja kohustas hagile kirjalikult vastama. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva materjalide kättesaamisest arvates. J. S.le on hagimaterjalid isiklikult kätte toimetatud 24.07.2025.a. Kirjalikku vastust ega vastuväiteid nõudele ega selle suurusele J. S. kohtu määratud tähtajal ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 2
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt

§ 230

lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt

§ 5lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.

§ 436

lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.

1. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt: Sõlmisid pooled 21.10.2024.a laenulepingu nr 059, mille kohaselt andis S. I. J. S.le laenu 5000 eurot (dtl 8-15); Hageja kandis laenu 21.10.2024.a kostja kontole kahe maksega 4000 + 1000 eurot (dtl 16-19); 27.03.2025 saatis S. I. J. S.le lepingust ülesütlemise avalduse ja andis tähtaja võlgnevuse (põhivõlg 5000 eurot + intress 4536,75 eurot) tasumiseks, võla tasumata jätmisel ütleb alates 27.04.2025.a. lepingu üles (dtl 21-23); Ülesütlemise aja seisuga on intressinõue 6174,35 eurot (so periood 21.10.202426.04.2025; dtl 24)
2. Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele. Kostja omapoolseid seisukohti ja/või vastuväiteid nõudele ega nõude suurusele esitanud ei ole.

§ 407

lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi (sh osaliselt) peab kohus

§ 407

lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (Riigikohtu 03.05.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 16 ja nr 2-2113098/50 p 26). Kohus ei tee käesoleval juhul tagaseljaotsust (kuigi kostja hagile vastust ega vastuväiteid esitanud ei ole) kuivõrd kohtu hinnangul on hageja nõue põhjendatud osaliselt. 7. Poolte vahel olid sõlmitud laenuleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepingus kokkulepitud laenusumma 5000 eurot on kostjale üle kantud lepingu sõlmimise kuupäeval, 21.10.2024.a. (dtl 16-19). Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 3 Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu p 3.1 kohaselt kohustus laenusaaja tasuma intressi 1000 eurot kuus iga kuu 10. kuupäeval, välja arvatud esimesel kuul, mil makse oli 666 eurot. Laen koos intressidega tuli tagastada täielikult 31.12.2025.a. (dtl 12). Lepingu p 4.1 kohaselt tuli intressi tasuda 1000 eurot kuus päevade kaupa, mil laen on kostja käsutuses, so alates laenu laenusaaja kontole laekumise hetkest kuni tagastamiskuupäevani (kaasaarvatud). 9. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine. Kumbki pool ei ole küll tühisusele tuginenud, kuid tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt Riigikohtu 3.04.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-18835/64 p 11), sealhulgas saab kohus hinnata ka tehingu heade kommete vastasust omal algatusel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-83-13). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi 2. lõike järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kui TsÜS § 86 lg 2 p-s 2 nimetatud vastastikuste kohustutse väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematuses või muudest asjaoludest (§ 86 lg 3). Riigikohus on leidnud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt Riigikohtu 13.02.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07 p 30). TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 17.06.2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11, p 9). Käesoleval juhul leiab, kohus, et poolte vastastikuste kohustuste vahe on sedavõrd tasakaalust väljas, et on õigustatud TsÜS § 86 lg 1 kohaldamine ehk tehingu heade kommete vastaseks lugemine ka laenusaaja sundolukorda hindamata. 10. Lepingu p 3.1 järgne igakuine intress 20% laenusummast (20% 5000-st ehk 1000 eurot kuus) on ebaproportsionaalne ja liigkasuvõtlik. Kostja omapoolseid vastuväiteid esitanud ei ole, aga isegi võttes aluseks hageja tsiviilasjas nr 2-25-5429 selgituse lepingu(

1. te)sõlmimise asjaolude kohta, et kostja oli teadlik lepingu 4 sõlmimise asjaoludest, sai aru (ka inglise keelsest tekstist) selle sisust ning pakkus ise tingimused (sh intressimäära), on ilmne, et laenuintress on liigkasuvõtjalik. Laenuleping nr 059 sõlmiti 21.10.2024, tagasimakse tähtaeg oli 31.12.2025.a, ehk laenutähtaeg oli 14 kuud. Lepingu p 3.1 järgi pidi kostja tasuma intressi 1000 eurot kuus, mis teeb 14 kuu eest (lepingu sõlmimisest kuni tasumise tähtaja saabumiseni) ca 14000 eurot, laenusummalt 5000 eurot (!). Seega pidi laenuvõtja maksma laenu kasutamise eest tasu (intressi), mis ületab saadud laenusummat 3 korda. Võrdluseks – seadusjärgne (VÕS § 94) intress perioodi 21.10.2024-31.12.2025 eest on 174,01 eurot ehk lepingujärgne intress ületab seadusjärgset intressi ca 80 korda. 11. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et antud juhul tegi kostja tehingu ilmselgelt oma kogenematusest oskamata endale adekvaatselt aru anda, millised tagajärjed sõlmitud tehing endaga kaasa toob. Kostja sõlmis tehingu äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, hageja ettevõtjana pidi aru saama ja sai aru, et kostja teeb tehingu oma kogenematusest (rumalusest) tingimustel, millistel mõistliku arusaamaga inimene tehingut ilmselgelt ei teeks, kuid kasutas seda ära. Tsiviilasja nr 2-25-5429 (S. I. hagi J. S. vastu võla nõudes, mis tulenes 6.11.2024 sõlmitud laenulepingust nr 063) menetluses selgitas hageja, et „ peamised lepingutingimused (nt intressimäär) pakkus kostja ise. Kostja soovis kiiresti laenu ja lühikeseks tähtajaks. Kostja tegeles krüptovaluuta tehingutega ja kuna krüpto tol ajal kasvas jõudsalt, vajas ta raha, et sellelt siis võimalikult tulu teenida „ (kohtuistungi 23.09.2025 protokoll tsiviilasjas nr 2-25-5429) Laenuvõtja on 26 aastane, sõlmis sellise(
2. d)tehingu(
3. d)ilmselgelt oma kogenematusest, ajendatuna uljast soovist saada krüptovaluuta tehingutelt võimalikult kiiresti suurt kasu. Kohtumenetluses on mitmeid S. I. võlanõudeid J. S. vastu, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud erinevatest laenulepingutest (ts asi nr 2-25-5429, 2-25-9129, 2-25-109549, 2-25-107816 Veco Hooldus OÜ mille juhatuse liige on hageja nõue kostja vastu). Kõik viidatud tehingud on aset leidnud vahemikus oktoober-november 2024. Lisaks sellele on olnud kohtumenetluses erinevate kiirlaenuandjate võlanõudeid kostja vastu. Eeltoodust saab kohtu hinnangul järeldada, et mujalt (pangad, laenukontorid) poleks kostja tõenäoliselt laenu saanud, mistõttu tegi äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehingud hagejaga. TsÜS § 86 lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu korral tuleb võrreldavate kohustustena käsitada eelkõige laenuna antava raha ja sellelt makstava tasu (intressi) suhet. (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-186-16 p 16). Käesoleval juhul on saadud laenu ja sellelt makstava intressi vahekord oluliselt ebaproportsionaalne, mistõttu tehing vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. 12. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostja sai hagejalt laenu 5000 eurot, mis tuli tagastada 31.12.2025.a. 5 Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi (vt Riigikohtu 5.03.2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 23). Käesoleva otsuse tegemise ajaks seega nõue sissenõutavaks muutunud ei ole. Kohus mõistab laenulepingu järgi saadu ehk 5000 eurot J. S.lt välja hageja kasuks

§ 369

alusel.

§ 369

võimaldab nõuda ka tulevase kohustuse (kohustuse, mis pole veel sissenõutavaks muutunud) täitmist – seda juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

1. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 28.04.2025-6.06.2025 eest 61.10 eurot. Kuivõrd J. S. kohustuse täitmise tähtaeg on 31.12.2025 (vt otsuse p 12), siis ei ole kostja tasumisega viivitusse jäänud ning sissenõutavaks muutunud viivise nõue jääb rahuldamata. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 7.06.2025 (hagi esitamisele järgnevast päevast) kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1
2. lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras). Vastavalt

§-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja

§ 367alusel alates 1.01.2026.a.

so kohustuse täitmise tähtajale järgnevast päevast kuni nõude (5000 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1

1. lauses sätestatud määras (so seadusjärgses määras).
2. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastavalt

163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi ca 40% ulatuses. Seega jääb kostja kanda 40% hageja menetluskuludest. Kostja omapoolset seisukohta hagile esitanud ei ole, seega ei ole kostjal tekkinud ka menetluskulu. 6 16. Hageja menetluskulu on riigilõiv 840 eurot + 330 eurot õigusabikulu (arvestusega 3h x 110eur/h, dokumentidega tutvumine 1 h + hagiavalduse koostamine 2 h) – kokku 1170 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on esindaja töötunnihind mõistlik ja esitatud menetlusdokumentidele kulutatud ajahulk põhjendatud. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 40% ulatuses, tuleb J. S.l tasuda hageja menetluskulude katteks 468 eurot (40% 1170-st). 17. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 7