2-25-15158/34

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-25-15158 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2025.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi I. M. hagi I. M. vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
2. detsember 2025 Menetlusosalised Hageja: I. M. (ik XXX, viibimiskoht: Ülesõidu tn 1, Jõhvi, Viru Vangla) Kostja: I. M. (ik XXX, elukoht XXX, e-post XXX) RESOLUTSIOON
3. Rahuldada I. M. hagi.
4. Lahutada I. M. ja I. M. abielu, mis on sõlmitud 12.10.2022.a. Jõhvi notar A. L. poolt ja mille kohta on koostatud dokument 5240-32-2022/
6. Jätta I. M.le pärast abielu lahutamist perekonnanimi „M.“.
7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Osas, milles kohus vabastas I. M. riigilõivu tasumisest hagi esitamisel (so 50 eurot), jääb menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
8. Jõustunud tegemiseks. kohtuotsus saata Jõhvi Vallavalitsusele 1 perekonnaseisutoimingute EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE
9. I. M. esitas 30.09.2025.a. Viru Maakohtule hagiavalduse I. vastu abielu lahutamise nõudes. Poolte abielu sõlmiti 12.10.2022.a. Viru Vanglas. Hageja sõnul pooled omavahel ei suhtle, on teineteisele võõrad, vaated elule on erinevad. Ühiseid lapsi ei ole. Kohtuistungil 2.12.2025.a. lisas hageja, et tal on uus naistuttav, abielusuhted I. M.ga lõppesid
10. aastal ja lõppesid igaveseks. Abielu on pöördumatult lõppenud ja suhete taastamine / säilitamine võimatu. I. M. SEISUKOHT
11. I. M. kinnitas kohtuistungil
12. detsembril 2025, et abielusuhted on lõppenud, nõustus abielu lahutamisega. I. M. sõnul on abielusuhted pöördumatult lõppenud ning ka temal on uus suhe. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.
14. I. M. ja I. M. abielu sõlmiti 12.10.2022 Jõhvi notar A. L. poolt ja selle kohta on koostatud dokument nr 5240-32-2022/39 (dtl 88-89).
15. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi
16. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Poolte kinnitusel lõppesid nende abielusuhted
17. aastal. Hageja viibib Viru Vanglas ning pooltel kooselu ei ole. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
18. I. M. ja I. M. kinnitasid kohtuistungil, et nende abielusuhted on lõppenud mitu aastat tagasi, pooled omavahel ei suhtle, on teineteisele võõrad inimesed ning vaated elule erinevad. Nii hagejal kui kostjal on uued suhted. Kumbki abikaasadest abielu säilitamise võimalust ei näe. Kohus on seisukohal, et abielu säilitamine on mõeldav olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks. Olukorras, kus poolte abielusuhted on lõppenud mitu aastat tagasi (
19. aastal) ning kummalgi oma elu ja uued suhted, ei oleks abinõud lepitamiseks asjakohased, vaid venitaksid ebamõistlikult olukorra lahendamist. Kuivõrd kumbki pool abielusuhete taastamise võimalust ei näe ega seda ei soovi, on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamine põhjendatud. 2
20. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja avaldas soovi jätta pärast abielu lahutamist endale perekonnanimi „M.“.
21. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus
22. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
23. 3.11.2025.a. määrusega rahuldas kohus I. M. menetlusabitaotluse osaliselt ja vabastas ta hagi esitamisel riigilõivu kandmisest pooles (½) osas, summas 50 (viiskümmend) eurot. Teise poole riigilõivu so 50 (viiskümmend) euro tasumiseks määras kohus hagejale tähtaja (dtl 74-76). 5.-6.11.2025 tasus I. M. riigilõivu 50 eurot (25+25). Tasutud osas (50 eurot) jääb menetluskulu I. M. kanda. Osas, milles kohus vabastas hageja riigilõivu tasumisest, jääb menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3