3-07-1763/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-1763 Haldusasi J.T. kaebus Tartu Vangla direktori
2. septembri 2007 käskkirja nr 1-4/993 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
3. detsembri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus J.T. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
4. veebruar 2008 Menetlusosalised Apellant J.T. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
5. detsembri 2007 muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, s. o
6. märtsist
7. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
8. Tartu Vangla direktori 05.09.2007 käskkirjaga nr 1-4/993 karistati kinnipeetavat J.T. i noomitusega vangistusseaduse § 67 p 1 ning Tartu Vangla kodukorra punktide 7.1.1; 3.2 ja 3.4 nõuete rikkumise eest. Käskkirjast nähtuvalt ei allunud J.T. , liikudes süüdimõistetute eluhoone
9. sektoris väljaspool elukambrit, vanglaametnike seaduslikele korraldustele kanda otsus vastavalt kehtestatud korrale nimesilti ja riietuda kambrist väljudes korralikult. J.T. palus halduskohtul eeltoodud käskkirja tühistada. Kaebuse kohaselt on vale väide, et kaebaja ei reageerinud vanglaametniku korraldusele, sest korraldust ei tehtudki, vaid toodi kohe seletuskirja paber. Kaebaja karistamine noomitusega on vangla poolt pahatahtlik tegevus, mille eesmärgiks on hoida kehtivate karistuste hulka, mis on teravaks argumendiks ennetähtaegsel vabastamisel kohtus.
10. Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata, leides, et vaidlustatud haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Direktori otsus on kaalutletud ja määratud karistus on proportsioonis üleastumise raskusega. Kaebajale anti kahel korral võimalus anda juhtunu kohta seletusi – distsiplinaarrikkumise päeval 16.08.2007 ja pärast distsiplinaarmenetluse algatamist 24.08.2007, kuid ta keeldus sellest ja menetlus viidi läbi teiste kogutud tõendite põhjal. Kaebaja on vangistuses viibinud pikka aega, korduvalt distsiplinaarkorras karistatud vanglaametnike korraldustele mitteallumise eest ja pidi seetõttu aru saama, et omapoolsete tõendite ja/või seletuste andmata jätmise korral ei pruugi menetluse lõpptulemus teda rahuldada. HALDUSKOHTU LAHEND
11. Tartu Halduskohus jättis 27.12.2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on väär kaebaja väide, et vanglaametnik ei teinudki talle korraldust panna särk selga ja kanda nimesilti ning kirjutada seletuskiri rikkumise kohta. Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtuvalt algatati distsiplinaarmenetlus vanglaametniku R. Tšekuolite poolt 16.08.2007 koostatud ettekande nr 818 alusel. Distsiplinaarmenetluse läbiviija oli inspektor-kontaktisik K. Piller-Petrov, kes tegi kaebajale ettepaneku anda intsidendi kohta omapoolne seletus, millest kaebaja keeldus. Asja materjalidest nähtuvalt tutvustati kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli 05.09.2007 ja kaebaja keeldus ka distsiplinaarmenetluse protokollile allkirja andmast, mistõttu vanglaametnik viis menetluse läbi teiste kogutud tõendite põhjal. Nii nagu distsiplinaarmenetlejal, puudub ka kohtul põhjus kahelda vanglaametniku R. Tšekuolite ettekande tõele vastavuses, sest kaebaja on vangistuses viibinud pikka aega, teda on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ja ta pidi aru saama, et omapoolsete seletuste andmata jätmise korral ei pruugi lõpptulemus teda rahuldada. Kaebaja oli kohustatud täitma Tartu Vangla kodukorra punktide 3.2; 3.4 ja 7.1.1 sätteid ning alluma vanglaametniku korraldusele riietuda korralikult ja kanda nimesilti. Arvestades asjaolu, et kaebaja on vangistuses viibinud pikka aega ja teda on varem korduvalt distsiplinaarkorras karistatud peamiselt vanglaametnike korraldustele mitteallumise eest, ta on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ja oli teadlik oma teo õigusvastasusest, pani kaebaja distsiplinaarsüüteo toime tahtlikult. Arvestades eeltoodut on Tartu Vangla direktori otsus, karistades kaebajat noomitusega, kaalutletud, määratud karistus on proportsioonis üleastumise raskusega, mistõttu käskkirja tühistamiseks puudub alus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12. J.T. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse ning Tartu Vangla direktori 05.09.2007 käskkirja nr 1-4/993 tühistamist. 2 Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtu kaalutlused viinud valede järeldusteni. Vanglaametnik olevat andnud kaebajale korralduse särk selga panna, millele kaebaja ei reageerinud. Vangla esindaja ei suutnud kohtus selgitada, kuidas olukord lõppes. Kui kaebaja rikub särgita olles seadust, tuleb ametnik juurde ja teeb korralduse. Ei ole sellist ajapuudust, et valvur peaks edasi jooksma, ootamata ära korralduse täitmist. Eraldi korraldus olevat antud ka nimesildi kandmiseks. Särk ja nimesilt on omavahel seotud (Tartu Vangla kodukorra punkt 3.4). Kaebaja kinnitab, et talle ei ole tehtud korraldust, millele ta pole reageerinud. Kaebajale tehti korraldus särk selga panna ja koheselt anti ka seletuskirja paber. Kaebaja loobus seletuskirjast, kuid särgi pani selga. Apellant palub kutsuda kohtusse tunnistajaks R. R., kellega kaebaja mängis intsidendi ajal lauatennist.
13. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohus hinnanud tõendeid õigesti. Kaebaja tunnistab, et talle anti korraldus särgi selga panemiseks ja nimesildi kandmiseks, küll aga ei oodanud valvur ära seda hetke, millal ta korralduse täitis. Ettekande koostanud vanglaametniku R. Tšekuolite tunnistuste kohaselt anti kaebajale korraldus mitu korda päevase vahetuse jooksul, mis lõpuks korralduse täitmata jätmisel päädis distsipliinirikkumise fikseerimisega ettekande näol. Valvuril polnuks vaja anda korraldust päeva jooksul mitu korda, kui kaebaja oleks selle täitnud pärast esimest vastavat korraldust. Samas annab apellatsioonkaebuses märgitu, et kaebaja lõpuks täitis korralduse panna särk selga, tunnistust sellest, et kaebaja oli juba rikkunud Tartu Vangla kodukorra punkti 3.2, mille kohaselt peavad kinnipeetavad olema väljaspool oma kambrist korralikult riietatud, ning punkti 3.4, mille kohaselt peab kinnipeetav kandma riietel nähtaval kohal nimesilti. Nende kohustuste täitmiseks ei pidanud kaebaja ootama valvuri korraldust, vaid need oleks pidanud olema täidetud kambrist sektorisse minemisel ja seal viibimisel. Kaebajat oleks võidud karistada koheselt juba sektsioonis ilma särgita ja nimesildita viibimise eest. Valvur aga andis kaebajale päeva jooksul mitu korda võimaluse rikkumine lõpetada, mida kaebaja ei teinud, näidates sellega üles enda suhtumist õiguskorda ning soovimatust asuda õiguskuulekale teele. Kõik kaebaja hilisemad seletused on ennastõigustavad ja antud eesmärgiga vabaneda karistusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
15. detsembri 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebusega, et apellandile ei tehtud korraldust, millele ta ei reageerinud. Valvur R. Tšekuolite ettekande kohaselt
16. augustil 2007 kinnipeetav J.T. S IV sektoris päevase vahetuse jooksul mitmekordselt rikkus Tartu Vangla kodukorra eeskirju. Vanglaametniku korduvatest märkustest hoolimata liikus ta sektori koridoris palja ülakehaga ning nimesildita. Vastuseks vanglaametniku seaduslikule nõudmisele panna särk selga ja kanda nimesilti ning kirjutada seletuskirja rikkumise kohta kinnipeetav ütles, et „selle paberi 3 ma kortsutan kokku ja panen mendile pähe“. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda vanglaametniku ettekande õigsuses. Ka apellant ise kinnitas ringkonnakohtus, et nad mängisid lauatennist ja ta oli särgi seljast võtnud. Samas ta eitas seda, et vanglaametnik oleks talle korduvalt andnud korraldusi särk selga panna. Ringkonnakohus leiab, et apellandi seletused toimunu kohta on antud eesmärgiga pääseda distsiplinaarvastutusest. Mingeid muid tõendeid tal oma väidete tõendamiseks esitatud ei ole. Samas oli apellandil juba pärast toimunut ja distsiplinaarmenetluse käigus võimalik esitada oma vastuväited seletuse näol, kuid sellisest võimalusest on ta loobunud. Ka selline olukord näitab ringkonnakohtu arvates seda, et kõik toimus vanglaametniku ettekandes kirjeldatu kohaselt. Tartu Vangla kodukorra p 3.2 kohaselt peab kinnipeetav väljaspool kambrit viibides olema korralikult riietatud, p 3.4 kohustab kinnipeetavat kandma riietel, vasakul pool rinnas nähtaval kohal nimesilti ja p 7.1.1 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud täitma vangla sisekorda reguleerivaid õigusakte ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Mitte kandes väljaspool kambrit särki ja jättes täitmata vanglaametniku mitmekordse korralduse panna särk selga, rikkus J.T. eelnimetatud Tartu Vangla kodukorra punktide sätteid. Samas on Tartu Vangla direktor, arvestades rikkumise iseloomu, pidanud võimalikuks karistada J.T. i kõige kergema distsiplinaarkaristuse, s. o noomitusega. Kuna distsiplinaarkaristuse määramisel on juhindutud kõikidest seaduse sätetest ja arvestatud asjas kogutud tõendeid, siis puuduvad alused vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Viivi Tomson Maili Lokk 4 Agu Timmi