Obsah (7)

§ 64§ 66§ 67§ 56§ 58§ 40§ 6

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-23-1491 5. detsember 2025 Maria Lõbus V.V kaebus Sotsiaalki

) §-des 64 ja 67 nimetatud asjaolusid. Kaebaja on usaldanud pensioni määramise õiguspärasust ning pensioni elamiseks ära kasutanud ja teinud elukorralduses muudatusi arvestusega, et ta suudab pensioniga toime tulla. Pension on kaebaja ainuke sissetulekuallikas. Põhjendatud ei ole pensioni määramise kehtetuks tunnistamine tagasi- ega edasiulatuvalt.

1. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. SKA-l on õigus tuvastada tunnistajate ütluste põhjal isikute pensioniõiguslikku staaži juhul, kui rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud (RPKS § 28 1 lõige 2). Määruse nr 59 § 28 lõige 1 täpsustab, et tunnistajate ütluste alusel on pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend. Rahvusarhiiv on kinnitanud, et neile Rakvere SanitaarEpidemioloogia Jaama vastavaid dokumente ei ole üle antud. Arhiiv ei ole avaldanud, et dokumendid ei ole säilinud, vaid neile ei ole dokumente üle antud. Terviseamet on oma
2. septembri
3. a vastuses SKA järelepärimisele vastanud, et nad vaatasid läbi käskkirjad aastatest 1984–1991, kuid kaebaja nimega inimest ei ole nende aastate käskkirjades tööle võetud, töölt vabastatud ega ka puhkusele lubatud.
4. detsembril 2023 on Terviseamet väljastanud dokumendi, mille kohaselt leidsid nad täiendavaid andmeid ja tõendavad kaebaja töötamist Rakvere Sanitaar-Epidemioloogia Jaamas 0,5 ametikohaga meditsiiniõena perioodil
5. oktoober 1988 –
6. juuli
7. Terviseameti tõendi alusel kuulub kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvamisele ka periood
8. oktoober 1988 –
9. juuli 1990, s.o 1 aasta 8 kuud ja 3 päeva.
10. mai
11. a otsuse kohaselt oli kaebaja Eestis omandatud pensionistaaž
12. juuli
13. a seisuga kokku 13 aastat 9 kuud ja 10 päeva. Ennetähtaegsele vanaduspensionile oli õigus isikul, kellel oli
14. aastal Eestis omandatud pensionistaaž vähemalt 17 aastat. Arvates kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka Terviseameti
15. detsembri
16. a kirjaga tõendatud perioodi, jääb tema Eestis omandatud pensionistaaž siiski alla 17 aasta ehk lisanduv staaž ei anna kaebajale õigust ennetähtaegsele vanaduspensionile. Terviseameti kirjas on välja pakutud ka võimalus, et kaebaja töötas Rakvere SanitaarEpidemioloogia Jaamas Rakvere Haigla töötajana, aga Rakvere Haigla seda ei kinnita. Eelnevast järeldub, et dokumendid on säilinud, kuid need ei kinnita kaebaja töötamist kogu vaidlusalusel perioodil Rakvere Sanitaar-Epidemioloogia Jaamas. SKA-l puudus pädevus pensionistaaži tuvastada tunnistaja ütluste alusel. Asjaolu, et kaebajale on määratud ekslikult ennetähtaegne pension, ei anna talle õigust selle saamiseks edaspidi ning SKA-l on õigus ja kohustus viia haldusakt vastavusse kehtiva õigusega. Kaebajale on makstud alusetult pensioni alates
17. juulist 2022, kuid tagasinõuet, s.o ettekirjutust, ei ole kaebajale esitatud. Tagasinõude menetlus on eraldiseisev menetlus ning selle käigus otsustatakse, kas kaebajalt nõutakse pension tagasi ja mis summas. KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
18. Vastustaja tunnistas
19. mai
20. a otsusega enda
21. juuli
22. a otsuse kehtetuks, leides, et
23. juuli
24. a otsus oli õigusvastane. 3 3-23-1491 7.

§ 64

lõike 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama.

§ 64

lõige 3 sätestab, et kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.

§ 66

lõike 1 järgi võib õigusvastase haldusakti, arvestades käesoleva seaduse §-s 67 sätestatut, isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 67

lõige 1 sätestab, et isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks.

§ 67

lõike 2 kohaselt ei tohi haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. 8. Vaidlustatud SKA otsusest ei nähtu kaalutlusõiguse rakendamist.

§ 56

lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Riigikohus on oma praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et mida ulatuslikum on halduse diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema haldusakti motivatsioon (vt 24. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-74-11, p 15). 9.

§ 58

sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohtuasjas nr 3-3-1-33-07 leidis kolleegium, et eksliku õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi siiski vältimatult kaasa tuua akti tühistamist juhul, kui asjakohane regulatsioon on olemas (otsuse p 16). Kohtuasjas nr 3-3-1-49-08 laiendas Riigikohus seda seisukohta juhtumile, kus on ilmselge, et esinevad erinevad õiguslikud ja faktilised alused haldusakti põhjendamiseks, kuna sellisel juhul peaks haldusorgan nii või teisiti vaidlustatud akti uuesti välja andma (otsuse p 11). Tegemist on siiski erandliku võimalusega ning kohus ei saa asuda haldusorgani asemel teostama kaalutlusõigust (vt ka Riigikohtu üldkogu otsus kohtuasjas nr 3-3-1-85-10, p 44; Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-82-09, p 22). Põhjendamata või ebapiisavalt põhjendatud kaalutlusotsuse võib kohus jõusse jätta üksnes juhul, kui kaalutlusõiguse piirid on sedavõrd ahenenud, et samasisuline otsus tuleks igal juhul uuesti vastu võtta (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-57-09, p-d 13 ja 23). 10.

§ 64

lõiked 2 ja 3 ning § 67 lõige 1 annavad haldusorganile haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamisel ulatusliku kaalutlusruumi ning nimetavad mitmeid asjaolusid, millega kehtetuks tunnistamise otsustamisel tuleb arvestada. Kaebaja on kohtumenetluses selgitanud, et ta on usaldanud

1. juuli
2. a otsuse õiguspärasust, makstud ennetähtaegse vanaduspensioni heauskselt elamiseks ära kasutanud, tegu on tema ainsa sissetulekuga ning ta on oma elukorralduses teinud muudatusi arvestusega, et ta elatubki ainult pensionist. Nimetatud asjaolusid tuleb SKA-l usalduse kaitse ja avaliku huvi kaalumisel arvesse võtta. Haldusmenetluse seaduse viidatud sätetes nimetatud asjaolude kaalumiseks on üldjuhul vajalik ka isiku ärakuulamine vastavalt

§ 40

lõikele 1 ‒ vastasel korral ei pruugi haldusorganil olla piisavalt teavet haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamiseks. Vastustaja 4 3-23-1491 ei ole siinsel juhul esile toonud asjaolusid, mis oleksid õigustanud kaebaja ära kuulamata jätmist. Seega tuli kaebajale anda enne vaidlustatud otsuse tegemist võimalus oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Eeltoodut arvestades ei saa olla kindel, kas kaalutlusõiguse kasutamisel oleks

1. juuli
2. a otsuse ümbervaatamise menetlus lõppenud sama tulemusega.
3. Täiendavalt osutab kohus sellele, et tunnistaja Ü. Kond on oma
4. septembri
5. a ütlustes selgitanud, kuidas ta aastatel 1986‒1991 kaebajaga tööalaselt kokku puutus, ning öelnud järgmist: „Tamsalu TERKO ja väikeettevõtte Hermes alluvuses tegelik töötamine toimus ikkagi Rakvere Sanitaar-Epidemioloogia Jaama tööruumides.“ Kohus märgib, et kui vastustaja leidis
6. juuli
7. a otsuse ümbervaatamisel, et tunnistaja Ü. Kondi ütluste alusel ei saanud kaebaja pensionistaaži tuvastada, oli vastustajal uurimispõhimõttest (

§ 6) tulenevalt siiski kohustus kontrollida Ü.

Kondilt saadud teavet, st seda, kas kaebaja võis perioodidel

1. veebruar 1986 ‒
2. oktoober 1988 ja
3. juuli 1990 ‒
4. august 1991 olla ametlikult ettevõtete Tamsalu TERKO ja Hermes töötaja, kes täitis oma tööülesandeid faktiliselt Rakvere Sanitaar-Epidemioloogia Jaamas. Vastustaja ei ole seda teinud ja on seega praegusel juhul jätnud täitmata oma uurimispõhimõttest tuleneva kohustuse teha kindlaks kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud.
5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ja tühistab SKA
6. mai
7. a otsuse.
8. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse, tuleb kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud vastustajalt välja mõista (HKMS § 109 lõige 6).
9. Kaebaja on kandnud menetluskulude nimekirja kohaselt menetluskulusid summas 3151,86 eurot: riigilõiv 40 eurot ja õigusabikulud summas 3111,86 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabikulude kinnituseks on kohtule esitatud arved nr 1904914, 1904994, 1905219, 1905360, 1905589, 1906013 ja 1907551 ning arvete spetsifikatsioonid.
10. Kohus märgib esmalt, et vastustajalt riigilõivu väljamõistmiseks ei ole alust. Kaebaja ei ole praeguse kaebuse eest riigilõivu tasunud. Riigilõivu tasumine ei olnud ka vajalik, sest praegune kaebus oli riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lõike 1 punkt 8 ja lõike 2 punkt 2). Menetluskulude nimekirjale lisatud maksekorralduselt nr 1963 nähtuv riigilõiv ei ole tasutud siinse kaebuse eest, vaid kohtute infosüsteemist nähtuvalt on see riigilõiv arvestatud haldusasja nr 3-23-1463 juurde. Praeguses asjas esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõiv on aga kaebajale
11. augusti
12. a määrusega tagastatud.
13. HKMS § 109 lõike 6 tähenduses vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks määramisel ei ole asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute dokumentide analüüsimise asemel tuleb eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
14. novembri
15. a otsus asjas nr 3-23-2038, p 29 ja
16. novembri
17. a otsus asjas nr 3-23-2037, p 28). 5 3-23-1491
18. Arvetelt nähtuvalt on kaebajale osutatud õigusteenust tunnitasuga 170 eurot. Advokatuuri veebilehelt nähtuvalt on kaebaja esindaja advokatuuri liige alates
19. märtsist 2023 ja vandeadvokaat alates
20. oktoobrist
21. Kohtupraktikas on leitud, et vandeadvokaadi abi põhjendatud tunnihind ei saa üldjuhul olla sama mis vandeadvokaadil ning põhjendatuks võib pidada vandeadvokaadi abi tunnihinda 150 eurot (ilma käibemaksuta) (vt Tartu Ringkonnakohtu
22. oktoobri
23. a määrus asjas nr 3-24-798). Seda arvestades tuleb kuni
24. oktoobrini 2024 kaebaja esindaja poolt tehtud toimingute põhjendatud tunnihinnaks pidada 150 eurot (ilma käibemaksuta). Vandeadvokaadina osutatud õigusteenuse tunnihind 170 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtupraktikaga kooskõlas.
25. Kohus ei pea kaebaja õigusabikulusid täies ulatuses vajalikeks ja põhjendatuks. Arvetelt nähtuvalt on kaebaja esindaja teinud mitmeid toiminguid (suhtlemine kirjalikult ja suuliselt SKA-ga, kliendiga nõupidamine ja ettevalmistus selleks, materjalide analüüs), millele ei ole aga järgnenud menetlustoimingute tegemist kohtumenetluses. Selliste toimingutega seonduvate õigusabikulude väljamõistmine vastustajalt ei ole põhjendatud. Samuti on kohtu hinnangul mõnevõrra ülepaisutatud
26. oktoobri
27. a seisukoha koostamisele kulutatud aeg, võttes arvesse, et selles korratakse suuresti varem esitatud seisukohti. Eeltoodut ning asja mahtu ja keerukust arvestades peab kohus kaebaja põhjendatud õigusabikuludeks 2215 eurot (koos käibemaksuga, kohus on arvestanud erinevaid käibemaksumäärasid). See tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6