Obsah (6)

§ 475§ 477§ 371§ 372§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 26. aprill 2024. a Tsiviilasja number 2-24-5194 Tsiviilasi F.D maksejõuetusavaldus Menetlustoiming

) § 3401 lg 2 ning § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. 5.

§ 475

lg 1 p 12 2 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine hagita asi.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Vastavalt FIMS § 14 lg 1 p-le 1 ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad käesolevas seaduses või tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv. FIMS § 45 lg 3 p 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise.

1. Avaldusest nähtub, et võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Menetluse lõppeesmärgiks on kohustustest vabastamine. Kohus leiab, et võlgniku taotletavat eesmärki ei ole võimalik avalduse menetlemisega saavutada ning avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtub, et avaldaja on esitanud
2. augustil
3. a kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-14-55947). Viru Maakohus kuulutas viidatud tsiviilasjas võlgniku pankroti välja
4. septembril
5. Viru Maakohus algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
6. oktoobril 2016 ning vabastas võlgnikku tema täitmata jäänud kohustustest
7. juuni
8. a määrusega. Käesoleva menetluse käigus tuli võlgnikul puuduste kõrvaldamise esitamisel selgitada, miks ta esitas uuesti maksejõuetusavalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuidas tekkisid kohustused, mille vabastamisest avaldaja taotleb ning kas ning kui jah, siis mis põhjusel jäid need kohustused tsiviilasjas nr 2-14-55947 vabastamata. Maksejõuetusavalduse p-st 10.1 nähtuvalt on osad võlgnevused tekkinud eelmise kohustustest vabastamise menetluse jooksul. Seega tekkisid võlgnevused pärast pankroti väljakuulutamist ja juba käimasoleva kohustustest vabastamise menetluse ajal. Kohtu hinnangul nähtub sellest selgelt võlausaldajate kahjustamise muster. Kohustustest vabastamise menetluses tuleb võlgnikul hoiduda igasugustest toimingutest, mis võiksid teda ennast seada halba valgusesse või tekitada juurde uusi lisakohustusi. Tagantjärele nähtub, et võlgnik ei käitunud ka eelmises menetluses võlausaldajatega heauskselt, vaid tekitas endale võlgnevusi juurde. Kohtu hinnangul ei sisalda avaldus ega selle täpsustused piisaval määral asjaolusid, mille alusel saaks kaaluda kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuivõrd möödunud ei 2 ole FIMS § 45 lg 3 p-s 3 toodud tähtaeg. Kuna kohus otsustas võlgniku kohustustest vabastamise tsiviilasjas nr 2-14-55947
9. juuni
10. a määrusega, ehk umbes 1 aastat 11 kuud tagasi, võib kohus jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kohtu hinnangul ei ole pankrotimenetluse läbiviimisel seega perspektiivi, kuna võlgniku suhtes ei ole käesolevalt võimalik pärast pankroti välja kuulutamist algatada kohustustest vabastamise menetlust ning selline asjaolu on juba praegu ette teada.
11. Kohus märgib, et võlgniku suhtes ei saaks algatada ka võlgade ümberkujundamise menetlust, sest FIMS § 19 lg 4 kohaselt on selle menetluse algatamise üheks eelduseks samuti asjaolu, et võlgniku suhtes ei ole viimase 10 aasta jooksul enne avalduse esitamist otsustatud võlgniku kohustustest vabastamist.
12. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral tagastab kohus selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja ega ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg-d 4 ja 6).

Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need käesoleva määrusega avaldajale tagastatuks. 9. Vastavalt

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulud tuleb

§ 168lg 1 alusel (koosmõjus § 477 lg-ga 1) jätta avaldaja kanda.

Hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 3