KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 4. juuli 2025 Tsiviilasja number 2-17-13018 Tsiviilasi Merilin Karitsa

) sätted. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat, seega saab kohus

§ 175

lg 1 kohaselt otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.

§ 175

lg 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kuna võlgnik ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud, puudub

§ 175lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Maakohus kontrollis, kas võlgnik on täitnud

§-s 173 nimetatud kohustusi või on neid rikkunud. Kohustuste rikkumisel peab ka tuvastama, kas võlgnik on neid rikkunud süüliselt ning kahjustanud sellega ka võlausaldajate huve.

§ 173

lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Seega on võlgnik rikkunud

§ 173

lg-st 1 tulenevat kohustust.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173lg-d 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Maakohtu hinnangul on võlgnik raskelt hooletult rikkunud

§ 173lg-s 1 sätestatud 6 kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus on võlgnikule korduvalt selgitanud tema kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on varjanud ja manipuleerinud oma sissetulekutega ning teinud raha ülekandeid kolmandatele isikutele kohut sellest informeerimata. Võlgnik on menetluse kestel tegelenud pikemaajaliselt ja süstemaatiliselt hasartmängude mängimisega, mis ei ole maakohtu hinnangul mõistlik tulutoov tegevus. Mõistlikult käituv võlgnik peaks kohustustest vabastamise menetluse kestel hoiduma tegevusest, mis võib tema niigi keerulist majanduslikku olukorda veelgi halvemaks muuta. Võlausaldaja hinnangul näitab ka käesolevas menetluses võlgniku poolt hasartmängude mängimine, et võlgnik ei käitu mõistlikult ning ei anna endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. MÄÄRUSKAEBUS

1. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada võlgnik kohustustest. Määruskaebuse kohaselt on võlgnik leidnud enamike võlausaldajatega kompromissi, kus võlausaldajad kinnitavad, et võlgnik ei ole neile võlgu. Bondora AS kirjutas juba enne maakohtu lahendit, et on nõus võlgadest vabastamisega. Nord Collect OÜ-ga on asi lahendatud ja tasutud. Võlgnikul polnud nende kontonumbrit, vana ei toiminud ja võlgnik ei teadnud, kuhu kanda. PLACET GROUP OÜ-ga on kompromiss läbirääkimiste järgus, nad olid nõus kompromisskokkuleppega, kuid siis taganesid ja enam ei vasta. Holm Bank AS jättis vabastamise kohtu otsustada. OÜ AG Võlamenetlus on kustutatud. Kui pole enam ettevõtet ja rekvisiidid ei toimi, pole võimalik ju kuhugi raha kanda. Võlgnikule pole ka etoimikus olnud nähtav OÜ AG Võlamenetlus seisukoht, mistõttu ei ole võlgnik saanud ennast kaitsta ega tegeleda sellega. Credit OÜ-ga on samuti võlgnevus kompromissiga lahendatud ja tasutud. Kompromiss saavutati tegelikult juba menetluse käigus, enne lahendit, kuid seda ei kajastata lahendis. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital esitatud seisukohta luges võlgnik ka alles lahendist, e-toimikus polnud võimalik tutvuda ega vastulauseid esitada. Võlgnik lisas määruskaebusele võlausaldajatega peetud kirjavahetuse. Täiendavalt selgitas võlgnik, et on töötav kahe lapse ema, kes on aastaid (20 aastat) töötanud Xis AS-is ja saanud seal ca 700–1000 eurot kätte. Võlgnik on maksnud makse riigile ja saanud ka lastetoetust. Võlgnik on karistamata, ei ole küsinud sotsiaaltoetusi. Raha on kuu teisel poolel otsas, sest laste ja eluspüsimise peale kulub palju. Käies Xis tööl ei jõua võlgnik mingi muu tulutoova tööga/tegevusega tegeleda. Võlgnik on niigi palunud raha sugulastelt, et klaarida arveid nii palju kui vähegi saab. Võlgnik on aidanud lähedasi ja netikasiinot kasutas tema vend, sest temal olid mingisugused piirangud ja keelud. X.X. ja võlgniku tädi Anne Karitsa kirjalikke selgitusi ei usuta või need ei ole piisavad. VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD
2. Aktiva Finance Group OÜ ei nõustu määruskaebuse ja selles toodud põhjendustega ning palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja jääb oma varasema seisukoha juurde. Viide, et võlausaldaja on äriregistrist kustutatud, ei tähenda, et õigusjärgluse korras ei saaks 7 nõuded üle minna, millega käesoleval juhul on tegemist. Lihtsalt viide, et ettevõte on kustutatud ja justkui maksma ei pea, on asjakohatud.
3. Aktsiaselts PlusPlus Capital palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Asjaolu, et võlgnik on kõikidest võlausaldajatest Credit.ee OÜ nõude tasunud, ei ole määruskaebuse lahendamisel oluline. See pigem näitab, et võlgnik eelistab ühtesid võlausaldajaid teistele, sest väidab, et kõikide teiste võlausaldajatega käivad kompromissi läbirääkimised. Võlgnik ei ole pärast maakohtu lahendit Aktsiaseltsiga PlusPlus Capital ühendust võtnud, et uurida, kuidas nõuet tasuda. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital õigusi kahjustaks see, kui teiste võlausaldajatega leitakse kompromiss ja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõude osas tuleks võlgnik tasumisest vabastada.
4. PLACET GROUP OÜ palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlgnik ei ole täitnud ega proovinud täita enda kohustusi mistahes viisil või summas. Võlgniku
5. mai 2024 e-kirjas toodud ettepanekust tasuda PLACET GROUP OÜ-le 200 eurot ei pidanud võlgnik kinni. Võlgnik võttis ühendust ja vastas võlausaldaja
6. mail 2024 esitatud ettepanekule tasuda võlausaldajale 300 eurot (kompromissi raames) alles
7. juulil 2024, seega peale maakohtu kohtumääruse tegemist (peale
8. juunit 2024).
9. Credit.ee OÜ teatas, et temal puuduvad nõuded võlgniku vastu.
10. Bondora AS vaidleb võlgniku määruskaebusele vastu. Bondora AS oli nõus vabastama võlgnik täitmata jäänud kohustustest, kuna võlausaldajal puudus täielik ülevaade võlgniku majanduslikust olukorrast ja käitumisest.
11. Nord Collect OÜ ja Holm Bank AS ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus keeldus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgniku määruskaebus rahuldatakse.
13. Maakohus on õigesti leidnud, et FIMS § 68 lg 2 alusel tuleb menetlusele kohaldada kuni
14. juunini 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni.

§ 175

lg 1 nägi ette, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 8 sätestas, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

§ 175

lg 2 nägi ette, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 23. Maakohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast

§ 175

lg 2 p 2 alusel, leides et võlgnik on rikkunud raskelt hooletult

§ 173

lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Maakohus tugines sellele, et kohus on võlgnikule korduvalt selgitatud tema kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on varjanud ja manipuleerinud oma sissetulekuga. Võlgnik on teinud raha ülekandeid kolmandatele isikutele, kohut sellest teavitamata. Maakohus leidis ka, et võlgnik on tegelenud pikemaajaliselt ja süstemaatiliselt hasartmängude mängimisega ning hasartmängude mängimine ei ole mõistlik tulutoov tegevus. 8 24. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 173

lg-s 1 sätestatud kohustust ulatuses, mis võiks anda alust võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas on võlgnik oma kohustust, tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega, rikkunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hasartmängude mängimine ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal mõistlik tegevus, kuid pelgalt hasartmängude mängimisest ei saa tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse rikkumist tuletada. Tsiviilasja materjalidest ka ei nähtu, et maakohus oleks võlgnikule arvestades võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid üldse selgitatud täiendavalt tulutoova tegevusega tegelemise vajadust/ kohustust. 25. Kuigi maakohus ei ole

§ 173

lg-le 2 viidanud, saab maakohtu põhjendustest järeldada, et võlgnik on maakohtu hinnangul rikkunud ka

§ 173

lg-s 2 sätestatud kohustust, milleks on võlgniku kohustus viivitamatult teatada kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjata saadud tulusid ning vara, samuti anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu määrusest võimalik aru saada, milliseid sissetulekuid on võlgnik maakohtu arvates varjanud ja kuidas nendega manipuleerinud. Ebaselgeks jääb, millistest kolmandatele isikutele tehtud ülekannetest ja millisel moel oleks võlgnik pidanud maakohut informeerima. Võlgnik on koos usaldusisiku aruannetega esitanud oma pangakonto väljavõtted, mille kohta kogu menetluse ajal ei ole kohtutoimiku järgi selgitusi ega täiendavat teavet küsitud (vt täiendavalt määruse p 26). Nii esitatud aruannetest kui ka pangakonto väljavõtetest nähtuvad võlgniku sissetulekud, sh töötasu, tulumaksu tagastus, penisonimaksete väljamaksed. Võlausaldaja Credit.ee OÜ on esitanud omapoolse võlgniku pangakontode analüüsi, millega on nõustunud ka enamus teisi võlausaldajaid, kuid maakohus ei ole arvestades võlgniku vastust sellele, selgelt välja toonud, millele oma seisukoha rajab. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on ta kogu menetluse aja jooksul töötanud X AS-is saalitöölise ja assistendina. Võlgnikul on kaks alaealist last, keda ta kasvatab üksinda. Maakohus ei ole analüüsinud võlgniku igakuised sissetulekuid ega seda, kas ja kui palju see ületab määra, mida ei pea võlausaldajatele väljamaksmiseks üle andma ning kas ja kui suures ulatuses on võlgnik rikkunud loovutuskohustust.

§ 173

lg 5 kohaselt ei pidanud võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Olukorras, kus võlgniku töötasu või muud sissetulekud, millele saab seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ei ületanud mittearestitava sissetuleku määra, ei saa rääkida loovutuskohustuse rikkumisest. Arvestades Credit.ee OÜ vastuväidet ja sellele lisatud Exceli tabelit ei ületanud võlgniku igakuine sissetulek (v.a pensionisamba väljamakse ja veel kolm täiendavat kuud) määra, mida ei pea võlausaldajatele väljamaksmiseks üle andma. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asjas esitatud materjalide ja pangakonto väljavõtete pinnalt teha järeldust, et võlgnik tegeleks kõrvaltegevusega, millest saadavat sissetulekut on ta varjanud (

§ 173lg 2).

Samuti kinnitavad pangakontode väljavõtted võlgniku väiteid, et ta on lubanud vähemalt osaliselt oma pangakonto kaudu kolmandatel isikutel mängida hasartmänge või maksta kolmandate isikutega seotud teenuste eest. Ringkonnakohtu hinnangul saab siiski ka järeldada, et hasartmänge mängis teatud osas ka võlgnik ise. Samuti on õige, et võlgnik on oma sissetulekuid pärast igakuiste arvete tasumist suures ulatuses kandnud edasi oma lapse pangakontole. Ringkonnakohus ei kiida võlgniku vastavaid tegevusi heaks, kuid praegusel juhul ei nähtu, et võlgnik oleks oma sissetulekut varjanud või manipuleerinud või oma tegevusega võlausaldajate huve kahjustanud. Ringkonnakohus leiab, et mittearestitava sissetuleku osa osas ei saa kohus võlgnikule teha ettekirjutusi selle kasutamise kohta. Asja 9 materjalide põhjal ei ole alust asuda ka seisukohale, et hasartmängude mängimise tõttu jäi võlausaldajatele raha välja maksmata ja nende huvid said kahjustatud. Samas juhib ringkonnakohus võlgniku tähelepanu asjaolule, et hasartmäng ei ole siiski vahend sissetuleku teenimiseks, vaid selle kulutamiseks. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas võlgnik on oma kohustust süüliselt rikkunud sellega, et ei täitnud pensionisamba väljamaksete arvelt võlausaldajate nõudeid. Ringkonnakohus nõustub, et pensionisamba väljamaksed muutuvad võlgniku varaks, mille arvelt tuleb võlausaldajate nõudeid täita. Samas ei ole võlgnik pensionisamba väljamakseid varjanud, need on nähtavad pangakonto väljavõttelt ning summaliselt ka usaldusisiku aruandelt. Asjaolu, et võlgnik kandis saadud summad edasi lapse pangakontole ning ostis võlgniku väidete ja tädi kirjaliku kinnituse kohaselt selle eest tädi korterisse, kus ta koos lastega elas, õhksoojuspumba, aknad ja ukse, kuna korter oli elamiskõlbatu, on asjaolusid arvestades usutav ning mõistlik.

1. a aruande järgi elas võlgnik sel perioodil Uhtnas (Silla 2-2) ja kinnistusraamatu andmetel kuulus korter siis Anne Karitsale. Tabelis märgitud ülejäänud kolme kuu (juuli 2020, august 2021, märts 2024) osas ületas võlgniku sissetulek mittearestitavat määra 212 eurot 77 senti. Tsiviilasja materjalide kohaselt on võlgnik teinud võlausaldajatele tagasimakseid kokku 995 eurot 43 senti ning tasunud
2. märtsi
3. a määruse järgi võlgniku kanda jäänud pankrotihalduri tasud (määruse järgi jäi võlgniku kanda 1035 eurot 60 senti). Eelnevat arvestades märgib ringkonnakohtus, et asja materjalide põhjal ei ole seega alust asuda ka seisukohale, et hasartmängude mängimise tõttu jäi võlausaldajatele raha välja maksmata ja nende huvid said kahjustatud. Ringkonnakohus märgib, et lastetoetuste saamine lapse pangakontole nähtub juba võlgniku pankrotihalduri
4. veebruari
5. a aruandest. Kuna sissenõuet ei saa pöörata lastetoetustele (TMS § 131 lg 1 p 1) ja seadusel põhinevale elatisele (TMS § 131 lg 1 p 7), siis ringkonnakohtu hinnangul nendega seotud võlausaldajate vastuväited ei ole võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel asjakohased. Maakohus on õigesti leidnud, et võlgnik ei ole mõistetud süüdi pankrotikuriteos (

§ 175lg 2 p 1) ning võlausaldaja viited trahvidele ei ole asjakohased.

Riigikohus on selgitanud, et

§ 175lg 2 p-s 2 on peetud silmas võlgniku raskelt süülist käitumist.

Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14 ja seal viidatud lahendid). Ringkonnakohus leiab, et raske süülise käitumise all tuleb mõista rasket hooletust (VÕS § 104 lg 4) või tahtlust (VÕS § 104 lg 5). VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise määra märgatavat puudumist, mistõttu peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga sarnases olukorras olevale isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja materjalide põhjal võimalik jõuda järeldusele, et võlgnik on süüliselt rikkunud

§-s 173 välja toodud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, milles tulenevalt saaks järeldada võlgniku poolt

§-s 173 sätestatud kohustuste süülist rikkumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus osas, millega maakohus keeldus võlgniku pankrotimenetluses ja võlgadest vabastamise menetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses ja võlgadest vabastamise menetluses täitmata jäänud kohustustest. 10

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks veel välja tuua, et praeguses asjas jättis maakohus
2. märtsi
3. a määrusega võlgnikule usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste rikkumise tagajärgi. Kui võlgnik rikub enda kohustusi, võib kohus

§ 175lg-te 2 ja 3 alusel keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.

Kui usaldusisik ei täida enda kohustusi kohaselt, võib kohus usaldusisiku vabastada ja asendada teise usaldusisikuga (

§ 172lg 5).

Seega ei saa kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku ülesandeid täites. Usaldusisiku aruande esitamine ja võlausaldajatele väljamaksete tegemine ei ole võlgniku kohustus

§ 173

järgi, mille süüline rikkumine annaks

§ 175

lg 2 p 2 järgi alust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.

§ 172

lg 6 kohaselt võis kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab ta olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku usaldusisikuks siiski määranud, on kohtul

§ 172

lg 6 teise lause järgi ka kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuleb kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama

§-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega (vt RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul tähendab eeltoodu seda, et juhul, kui menetluse kestel ilmnes, et võlgnik ei ole võimeline usaldusisiku kohustusi täitma, tuli võlgnikule määrata usaldusisik, kes neid kohustusi täidab. Võlgnikku ei saa jätta ilma võimalusest vabaneda oma kohustustest seetõttu, et võlgnik ei ole võimeline täitma usaldusisiku kohustusi. Maakohtu

1. märtsi
2. a määruse põhjendustest ei nähtu, et kohus oleks kontrollinud võlgniku võimet täita usaldusisiku kohustusi. Arvestades võlgniku esitatud usaldusisiku aruannetes märgitut on ringkonnakohtu hinnangul võimalik järeldada, et võlgnik ei olnud võimeline usaldusisiku kohustusi täitma. Võlgnik ei osanud leida informatsiooni registrist kustutatud võlausaldaja õigusjärglase kohta ning kohtutoimikust ei nähtu, et maakohus oleks võlgnikku selles osas ka juhendanud. Aruannetest ei ole võimalik aru saada, kas võlgnik sai aru, kui suur on mittearestitav summa ja kui palju ta peab võlausaldajate jaoks kõrvale panema. Ringkonnakohus peab tõenäoliseks, et probleemid seoses pensionisambast saadud rahade kasutamisega ja selgituste andmisega ning teatud võlausaldajatele väljamaksete tegemisega oleks olnud välditavad, kui usaldusisikuks ei oleks määratud võlgnik, vaid teine isik. 27.

§ 175

lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1. Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
2. Võlgnikul on õigus taotleda määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Tasutud riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Riigilõivu tagastab TsMS § 150 lg 4 alusel kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb TsMS § 150 lg 11 6 kohaselt kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. (allkirjastatud digitaalselt) 12