) § 49 lg 1 näeb ette, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Käesoleval juhul on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatatud 22.07.2022 kohtumäärusega. Seega on 3 aastat menetluse algatamisest möödunud. Usaldusisik on esitanud kohtule taotluse võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 5. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta. 2 võlausaldajat ei toeta usaldusisiku taotlust, 2 toetavad. 6.
lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või 2 2-22-9510 pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 7.
Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud
§-s 47 kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
8.
lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikku ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. 9. Järgmisena kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
§-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 10.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Maksejõuetusavaldusest nähtuvalt võlgnik maksejõuetusavalduse esitamise ajal töötas netotöötasuga 100 eurot kuus. Maksejõuetusavaldusest nähtub, et võlgnikul on diagnoositud xxxxxxxxxxxx. Diagnoosist tulenevalt vajab xxxxxxxxxxx. Keskmine toetusvajadus esineb xxxxxxxxxxxxx. 31.07.2023 esitatud aruandest nähtub, et võlgnik töötas kuni xxxxxxxx. Võlgniku sissetulekuks oli aruande esitamise ajal töövõimetoetus 558 eurot ja sotsiaaltoetus 34.01 eurot. 22.07.2024 esitatud aruandest nähtub, et võlgniku igakuise sissetuleku moodustas sotsiaaltoetus summas 34,01 eurot ja TVT summas ca 617 eurot ning 31.07.2025 esitatud aruandest nähtub, et võlgniku igakuise sissetuleku moodustas sotsiaaltoetus summas 35 eurot ja Eesti Töötukassa makstav TVT summas ca 650 eurot. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et võlgniku tervislikust seisundist tulenevalt on tal praeguseks takistatud tulutoova tegevusega tegelemine ja selle otsimine. 11.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral, usaldusisik ei ole teatanud kohtule asjaoludest, millest võiks järeldada vastupidist. Puuduvad andmed, et võlgnik varjanuks oma tulu või vara ning kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
12.
31.07.2023 esitatud aruande kohaselt võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole, sest pankrotivarasse laekumisi pole toimunud. 15.07.2024 esitatud aruandest nähtuvalt pankrotivara moodustus 3100,14 eurot, millest tehti võlausaldajatele väljamakseid kokku summas 2245,78 eurot. 22.07.2025 esitatud aruandest nähtuvalt kuigi võlgnik omab sissetulekut, millele ei saa pöörata sissenõuet vastavalt TMS § 131, siis võlgnik on lubanud alates juunist 2024 igakuiselt tasuda pankrotivarasse oma mittearestitava tulu arvelt ca 50 eurot kuus. Võlgniku suhtes tunnustatud nõuete tasumata jääk oli kokku 854,36 eurot. 31.07.2025 esitatud aruandest nähtub, et võlgnik on vastavalt kokkuleppele igakuiselt tasunud pankrotivarasse oma mittearestitava tulu arvelt 50 eurot kuus. Võlgniku suhtes tunnustatud nõuete tasumata jääk oli enne viimaste väljamaksete tegemist kokku 854,36 eurot, kokku maksti välja 703,09 eurot. Rahuldamata nõuete jääk on kokku aruande esitamise seisuga üksnes 151,87 eurot. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel eraldanud rahalisi vahendeid võlausaldajate nõuete tagamiseks ning kohtul puudub teave, et võlgnik oleks rikkunud
3 2-22-9510 13. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on menetluse kestel pärinud ja koodkõlas
14.
lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule ja usaldusisikule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks. 15. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul võlgnik rikkunud
-st 47 tulenevaid kohustusi, mistõttu võlausaldaja Placet Group OÜ seisukoht sellest, et kuna võlausaldaja nõudeid pole piisaval määral rahuldatud ning Bondora AS seisukoht sellest, et võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja see annab aluse kohustustest vabastamata jätmiseks on põhjendamatud. Seega on M.F täitnud
sätestatud kohustusi, on võlausaldajate nõudeid rahuldanud ja kuivõrd menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat, siis tuleb
Vastuseks võlausaldaja Bondora AS seisukohale sellest, et menetlust tuleks pikendada selgitab kohus, et arvestades võlgniku tervislikku seisundit, on vähetõenäoline, et võlgnikul tekib lähitulevikus võimalus oma sissetulekuid suurendada, mistõttu menetluse pikendamine ei tooks kaasa soovitud eesmärki. 16.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. 17.
lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud M.F pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka M.F pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 18.
lg 1 p 2 kohaselt vabastab kohus kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel usaldusisiku. Martin Pärn tuleb vabastada võlgniku usaldusisiku kohustustest. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.