Obsah (7)

§ 96§ 172§ 9§ 2§ 22§ 5§ 17

4-25-3636 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2025, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-25-3636 (240325000396) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kaebu

§ 96

lg 1 Politsei- ja Piirivalveametile õiguse piirata isikute liikumist ja viibimist piirivööndis ja piiriveekogul, kuid vaatamata sellele otsustas Politsei- ja Piirivalveamet säilitada väikelaevadele võimaluse Narva jõel viibimiseks. Meediaruumis kutsub Politsei- ja Piirivalveamet piiriveekogul liiklejaid olema hoolikad ning teha omalt poolt kõike, et ajutise kontrooljoont mitte ületada. Politsei- ja Piirivalveamet soovitab kasutada navigeerimiseseadmeid ja hoida võimalikult lähedale Eesti poolsele kaldale.

1. 30.10.2025 määrusega võttis kohus Vadim Brenkini kaebuse menetlusse ja määras vaadata väärteoasi läbi kirjalikus menetluses. Kohus edastas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 29.10.2025 esitatud kirjaliku seisukoha Vadim Brenkinile. Kohus andis kohtumenetluse pooltele õiguse esitada maakohtule kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja muid taotlusi kuni 11.11.
2. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 27.09.2025 otsus väärteoasjas nr 240325000396 jätta muutmata.
4. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Muuhulgas peab kohus välja selgitama, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas
5. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle täiendusega, edastatud seisukohaga ning uurinud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele.
6. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 27.09.2025 otsusega väärteoasjas nr 240325000396 on määratud menetlusalusele isikule Vadim Brenkinile karistuseks rahatrahv 200,00 eurot

§ 172

lg 1 alusel selle eest, et 27.09.2025 kell 15.02 – 27.09.2025 kell 15.03 Mustatornis, Mustanina külas, Narva-Jõesuu linnas, Ida-Viru maakonnas 27.09.2025 kell 15:02:55 ületas EV väikelaev XXX mille pardal 2 isikut AKJ suunaga EV-VF koordinaatidel: 59° 14' 27.65"N ja 27° 54' 12.32"E PM 615-614 vahel. Kell 15:03:19 kaugeim punkt VF vetes kuni 30m koordinaatidel: 59° 14' 35.41"N ja 27° 54' 24.04"E. Kell 15:03:28EV väikelaev ületas AKJ tagasi suunaga VF-EV koordinaatidel: 59° 14' 38.76"N ja 27° 54' 29.07"E. Väärteomenetluse protokollist nähtub, et 27.09.2025 Vadim Brenkin juhtis veesõidukit XXX Ida-Virumaal, NarvaJõesuu linnas, Mustanina külas, Narva jõel, kus ületas kell 15:02 antud alusega ajutise kontrolljoone koordinaatidel 59° 14' 27.65"N ja 27° 54' 12.32"E PM 615-614 suunaga Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni, kaugeim punkt VF vetes kuni 30m koordinaatidel: 59° 14' 3 4-25-3636 35.41"N ja 27° 54' 24.04"E. Ja kell 15:03 tagasi Eesti Vabariiki koordinaatidel: 59° 14' 38.76"N ja 27° 54' 29.07"E selleks mitte ettenähtud kohas.

1. Kohus leiab, et ajutise kontrolljoone ületamine V. Brenkini poolt väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas väikelaevaga XXX on tõendatud. Esmalt Vadim Brenkin on kiirmenetluses oma ütlustes tunnistanud, et tema juhtis paati XXX. Hommikul liikusid nad Kulgu linnaosasse ning liikumine toimus edasi ja tagasi ühte marsruuti mööda. Ka esitatud kaebuses ei ole Vadim Brenkin eitanud väärteootsuses toodud ajal piiriveekogul olemist. 27.09.2025 tunnistaja A P ülekuulamise protokoll tõendab, et tunnistaja oli 27.09.2025 kell 08.00 kuni 27.09.2025 kell 20.00 teenistuses Ida prefektuuri piirivalvebüroo Narva kordoni seireoperaatorina, st jälgis enda vastutusalal piiril toimuvat tehniliste vahendite (radarvaatlus, videovaatlus, jms) abil. 27.09.2025 kell 15.02 jälgis ta Mustajõe radarimastis asuva seirekaamera Mustajõe HDC DL ja seireradariga Narva jõel liikuvat kahte objekti, mis liikusid Eesti Vabariigi poolel, üksteise järgi Eesti Vabariigi piirimärk nt 614 suunaga piirimärk nr 615 suunas. Väikelaev XXX Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelist ajutist kontrolljoont(mis on riigipiiri seaduse kohaselt võrdsustatud riigipiiriga) suunaga Eesti Vabariigist – Vene Föderatsiooni koordinaatidel 59° 14' 27.65"N ja 27° 54' 12.32"E. Väikealev XXX kaugeim punkt ajutisest kontrolljoonest Vene Föderatsiooni suunas oli kell 15.03.19 koordinaatidel 59° 14' 35.41"N ja 27° 54' 24.04"E (ligikaudu 30 m). Kell 15.03.28 ületas väikelaev XXX ajutise kontrolljoone suunaga tagasi Vene Föderatsioonist – Eesti Vabariiki koordinaatidel 59° 14' 38.76"N ja 27° 54' 29.07"E. PVK programmi järgi oli selle alusega oma väljumise Narva jõele registreeritud Vadim Brenkin, S K . Tunnistaja ülekuulamise lisaks on sündmuskoha skeem, millel on kujutatud ajutine kontrolljoon ning Vadim Brenkini poolt juhitud paadi XXX liikumine koos märgetega aja ja koordinaatide kohta. Rikkumine on fikseeritud ka 27.09.2025 vaatlusprotokolliga, millega on vaadeldud Narva jõel Mustajõe piirkonnas asuva radari pildi kolme kuvatõmmist PNG-formaadis. Vaadeldud kuvatõmmised on tehtud ajaliste märgetega 2025-09-27 15:02:55, 2025-09-27 15:03:19 ja 2025-09-27 15:03:
2. Kuvatõmmistel on kajastatud sarnaselt tunnistaja ülekuulamisele lisatud sündmuskoha skeemile ajutist kontrolljoont ning katkendlikku joont. Seejuures katkendlik joon on kuvatõmmistel ajas pikenenud ning kattub tunnistaja poolt öeldud andmetega ja skeemiga. Seega vaatlusprotokolliga vaadeldud kuvatõmmised kinnitavad ajutise kontrolljoone ületamist
3. Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses märkinud, et sellise tegevusega rikkus Vadim Brenkin

§ 9

lg 1 sätestatut ja väärtegu kvalifitseeriti

§ 172lg 1 järgi.

14.

§ 172

lg 1 näeb ette vastutuse Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest. 15.

§ 2

lg 1 kohaselt Eesti riigipiir (edaspidi riigipiir) on katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum. Lg 11sätestab, et sisepiir on Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi ühine maismaapiir, sealhulgas jõe- ja järvepiir. Lg 1 2 sätestab, et Välispiir on Eesti merepiir ja õhupiir ning maismaapiiri, sealhulgas jõe- ja järvepiiri osa, mis ei ole sisepiir. 16.

§ 22

lg 1 sätestab, et ajutine kontrolljoon on katkematu mõtteline joon ja seda mööda kulgev vertikaaltasapind, mis eraldab Eesti jurisdiktsioonile alluvat Eesti territooriumi sellele mittealluvast Eesti osast. Ajutise kontrolljoone koordinaadid määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse määrusega, lähtudes Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel riigi 4 4-25-3636 maakatastri kaardile

1. aasta
2. novembri seisuga kantud haldusüksuste piiridest. Ajutist kontrolljoont ei saa muuta Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud haldusüksuse piiride muutmise menetlusega. Sama sätte lõike 2 kohaselt on lõikes 1 nimetatud ajutisele kontrolljoonele laienevad käesoleva seadusega sätestatud riigipiiri ja piiririba tähistamise, hooldamise ning välispiiri valvamise, kaitsmise ja ületamise tingimused ning kord, piirirežiim, vastutus piirirežiimi rikkumise eest ning kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses riigipiiri kohta sätestatu. 17.

§ 9

lg 1 kohaselt võivad Eestisse saabuvad või Eestist lahkuvad isikud ja transpordivahendid välispiiri ületada ning Eestisse toodav või Eestist väljaviidav võidakse üle välispiiri toimetada rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu nende lahtioleku ajal. 18. Kohus on tuvastanud, et V. Brenkin lahkus Eesti territooriumilt väljaspool rahvusvaheliseks liikumiseks avatud piiripunkti, mistõttu rikkus kaebaja Riigipiiri seaduse § 9 lg 1 nõuet. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et menetlusalune isik Vadim Brenkin rikkus ebaseaduslikult ajutist kontrolljoont ning pani toime väärteomenetluse otsuses

§ 172lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsele koosseisule vastava teo. 19. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus. 20. Kiirmenetluses andis V. Brenkin ütlusi, et ta ei kavatsenud tahtlikult ebaseaduslikult piiri ületada. Kogu tee hoidis ta Eesti poole lähedale. Ei ole võimalik mitte rikkuda, kui puuduvad tunnuspoid. Esitatud kaebuses on kaebaja täiendavalt välja toonud, et sündmuskohal ei olnud paigaldatud piirimärke, märgutulesid ega muid visuaalseid navigatsioonimärke, mis võimaldaksid harrastuskaptenil piiri vees kindlaks teha. Ta on harrastuskapten ning seadus ei kohusta teda omama alusel GPS-navigatsioonisüsteemi. Vadim Brenkin toob välja, et samas lasub riigil kohustus tähistada ja tagada riigipiiri nähtavus ning viitab

§ 5

. Märkide puudumine teeb tavalise kodaniku jaoks piiri heauskseks tuvastamiseks võimatuks. Vadim Brenkin tugineb esitatud kaebuses ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 23, mille kohaselt ei või kedagi tunnistada süüdi teos, kui selle toimepanemise ajal ei olnud see seadusega selgelt määratletud. Kui piiri ei ole tähistatud, ei saa kodanik objektiivselt teada selle rikkumisest. Vadim Brenkin juhib tähelepanu, et

1. aasta kohtuotsuses (PPA vastu Narva jõe juhtum, ERR, 19.06.2023) otsustati, et trahv piiriületuse eest on lubamatu, kui piiri ei ole arusaadavalt tähistatud. Nimetatud otsuses kohus rõhutas, et riigil on kohustus piire tähistada ja tähistuste puudumine välistab kapteni süü.
2. Seega on käesolevas asjas vaidlusaluseks asjaoluks ajutise kontrolljoone staatuse märgistamisega seotud küsimused, sh kas isik on süüdi rikkumises kui ajutist kontrolljoont tähistavaid poisid ei olnud. 22.

§ 22

tulenevalt ajutise kontrolljoone suhtes laienevad riigipiiri tähistamise kohta sätestatud nõuded. Riigipiiri tähistamise kohta sätestab

§ 5

lg 1 p 2, et riigipiiri tähistatakse piiriveekogul ujuvate piirimärkidega, talvel jääle ajutiselt paigaldatavate piirimärkidega. Lõike 2 kohaselt piirimärkide kuju, konstruktsioonid, elemendid ja mõõtmed ning paigaldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus, võttes arvesse sõlmitud välislepinguid.

1. See tähendab, et Vadim Brenkin on korrektselt aru saanud, et riigipiiri ja ajutist kontrolljoont tuleb märgistada ning muuhulgas tehakse seda ka ujuvate piirimärkidega, sh poidega. Ometi ei saa kohus jätta tähelepanuta kohtuvälise menetleja poolt toodud selgitusi, mille kohaselt poide ühepoolne paigaldamine Narva jõel asuvale ajutisele kontrolljoonele polnud
2. 5 4-25-3636 aastal võimalik.
3. aastal kevadel tegi Eesti Vabariik Vene Föderatsioonile ettepaneku navigeerimispoide paigaldamiseks, kuid poide asukohtade määramisel Vene Föderatsioonil tekkisid vasturääkivused Eesti Vabariigi poolega. Nimelt nõudis Vene Föderatsioon poide paigaldamist mitte ajutisele kontrolljoonele, vaid hoopis Eesti Vabariigi vetesse, mis tähendaks Eesti Vabariigile niigi kitsa laevatava tee kitsendamist. Lisaks sellele eksisteeriks siis Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul suurem tõenäosus, et Vene Föderatsiooni väikelaevad hakkaksid ületama ajutist kontrolljoont, kuna ka Vene Föderatsiooni väikelaevade juhid on aastatega harjunud, et navigeerimispoide asukohad tähendavadki ajutise kontrolljoone kulgemist. Seega otsustas Eesti Vabariik lõpetada kõnelused Vene Föderatsiooniga navigatsioonipoide paigaldamise teemal perspektiivituse tõttu.
4. Kohus leiab, et esitatud seisukohast on selge, et Eesti Vabariik on teinud pingutusi poide paigaldamiseks, kuid ujuvate piirimärkide paigaldamine on olnud oluliselt takistatud ning selle põhjuseks ei ole olnud mitte Eesti Vabariigi poolne tahte puudumine, vaid Vene Föderatsiooniga peetud läbirääkimiste ebaõnnestumine. Ilmselgelt on kahetsusväärne, et käesolevaks ajaks ei ole leitud võimalust ajutise kontrolljoone tähistamiseks, kuid selge on seegi, et omaalgatuslikult ning ühepoolselt poide paigaldamine ei ole võimalik. Seega leiab kohus, et käesolevas olukorras on põhjendatud, et ajutist kontrolljoont ei ole olnud võimalik harjumuspäraselt märgistada ning kohtu hinnangul ei ole selline olukord kellelegi üllatuseks. Tegemist ei ole olukorraga, kus kunagi olnud poid on ümberpaigaldatud või ootamatult kadunud, vaid neid poisid ei olegi olnud. Teadmata ei ole kellelegi seegi, et Narva jõgi on piiriveekogu ning seal liikumisel tuleb arvestada, et ka kogemata ei satutaks Vene Föderatsiooni territooriumile. Eriti arvestades käesolevat poliitilist olukorda, kus esineb võimalik kõrgem julgeolekuoht Venemaa poolt. Kohtuväline menetleja on välja toonud, et Politsei- ja Piirivalveamet kutsub meediaruumis üles piiriveekogul liiklejaid olema eriti hoolikad ning võimalusel kasutama navigeerimisseadeid. Seega leiab kohus, et ebaseadusliku ajutise kontrolljoone ületamise eest ei välista vastutust ujuvate piirimärkide puudumine, kuivõrd nende paigaldamine ei ole olnud käesoleval ajal võimalik ning see olukord on teada.
5. Kuivõrd süüteo realiseerimiseks piisab ka ettevaatamatusest, KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, leiab kohus, et Vadim Brenkini puhul on võimalik tuvastada objektiivsete koosseisu tunnuste täitmise suhtes vähemalt hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt on tegu pandud toime hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.
6. Kohus leiab, et menetlusalune isik oleks pidanud olema kohusetundlikum ja ennast kurssi viima käesoleval kehtiva olukorraga. Esitatud kaebuses on Vadim Brenkin ise välja toonud, et on mitu aastat mootorpaadiga sõite teinud, seejuures oleks pidanud Vadim Brenkin kogenud harrastuskaptenina teadma, et kui ujuvaid piirimärke ei ole võimalik tuvastada, siis tuleb olla eriti hoolikas, et mitte toime panna rikkumist. Väheoluline ei ole seegi, et kohtuväline menetleja juhtis kirjalikus seisukohas tähelepanu, et peale piiriveekogule registreerimist laekusid Vadim Brenkini mobiiltelefonile Politsei- ja Piirivalveameti soovitused veekogul liiklemise kohta. Seega hoolsa ja tähelepaneliku käitumise korral oleks saanud Vadim Brenkin rikkumist vältida.
7. Seega leiab kohus, et Vadim Brenkin pani

§ 172lg 1 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava teo toime hooletusest.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Vadim Brenkin on 6 4-25-3636 süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14aastane. Kuivõrd toimepandu vastab süüteo tunnustele, siis jätab kohus rahuldamata Vadim Brenkini taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
2. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 172 lg 1 järgi. Karistuse mõistmine 30. Kar

S § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 31. Vadim Brenkin on pannud toime süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (

§ 172lg 1).

32.

§ 172

lg 1 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. Arvestades, et V. Brenkin on varasemalt karistamata, siis kohus leiab, et käesoleval hetkel oleks ennatlik isiku karistamine raskema karistuse liigiga, milleks on arest. Seega peaks mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-200 trahviühikut (s.o 24-1600 eurot). Sanktsiooni keskmine oleks ca 100 trahviühikut ehk 800 euro ringis. Kohtuväline menetleja on määranud trahvi sanktsiooni alammäära lähedal – 25 trahviühikut ehk 200 eurot.

1. Subjektiivsete tunnuste poolest pani Vadim Brenkin selle väärteo toime hooletusest. Kohus ei tuvastanud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 57-58 mõttes. Kohus arvestades eripreventiivseid kaalutlusi leiab, et tuleb arvestada, et Vadim Brenkin on varasemalt karistamata ning tal on piiratud sissetulekud, kuivõrd ta on XXX. Kohus on seisukohal, et isiku rahatrahviga karistamine võib saavutada oma eesmärki, kui isik tunnetab rahalist laadi karistuse mõju. Seega leiab kohus, et Vadim Brenkini on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest määrates talle sanktsiooni alammäära lähedusse kuuluva karistuse.
2. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Vadim Brenkinile tuleb mõista karistuseks rahatrahv, mis jääb

§ 172lg 1 sätestatud sanktsiooni alammäära lähedale.

Seetõttu peab kohus vajalikuks jätta kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv suuruses 25 trahviühikut ehk 200 eurot muutmata. KOHTU MEETMED

1. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta Vadim Brenkini kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo Narva kordoni 27.09.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 240325000396 Vadim Brenkini karistamise kohta riigipiiri seaduse § 17 2 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 200,00 eurot, muutmata. Kohus juhib tähelepanu, et 200,00 eurot tuleb tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustuslik viitenumber XXX. Asitõendid
2. Toimikust nähtuvalt on Politsei- ja Piirivalveametis säilitatud radariajaloo kuvatõmmised, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 7 4-25-3636 /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 8