Obsah (11)

§ 120§ 121§ 64§ 63§ 68§ 65§ 16§ 424§ 56§ 58§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2025, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-7073 Kohtunik Kristel Jaakus Kohtuistungi sekretär Raili Raja

§ 120

lg 1,

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi üldmenetluses Süüdistatav Aleksei Barulitšev, isikukood 38907305214, XXX; elukoht XXX, käesoleval ajal viibiv vahi all Viru Vanglas; XXX; emakeel XXX, valdab XXX kõnes ja kirjas; XXX; varem kriminaalkorras karistatud 2 -l korral, viimati Viru Maakohtu 08.01.2024 otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2025 otsusega (1-23-1212)

§-de 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3, § 424 lg 1 järgi ja

§ 64alusel mõistetud 1 aasta 11 kuud vangistust.

Otsus jõustus 30.04.

1. Tõkend-kahtlustatavana kinni peetud 18.04.2024 ja 13.08.2024, tõkend vahistamine alates 13.08.
2. Viru Maakohtu 04.12.2024 määrusega anti isik kohtu alla, tõkend vahistamine jäeti muutmata. Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil määratud korras. RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 313, § 315, § 318, § 319 kohus otsustas: Tunnistada Aleksei Barulitšev süüdi

§ 120lg 1 järgi ja karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust.

1 Tunnistada Aleksei Barulitšev süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista Aleksei Barulitševi liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Aleksei Barulitševi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 18.04.2024, s.o 1 päev ja alates 13.08.2024 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 30.05.2025, s.o 9 kuud ja 17 päeva, kokku 9 kuud 18 päeva ning lugeda Aleksei Barulitševil kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud 12 (kaksteist) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2025 otsusega nr 1-23-1212 mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 11 kuud vangistust võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis Aleksei Barulitševile lõplikuks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 12 (kaksteist) päeva vangistust. Aleksei Barulitševi karistuse kandmise aja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 30.05.2025. TÕKEND Aleksei Barulitševile kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tõkend vahistamine tühistada. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Aleksei Barulitševilt sundraha 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Aleksei Barulitševilt menetluskuluna kaitsjatasu 1744,60 (üks tuhat seitsesada nelikümmend neli eurot, 60 senti) eurot kohtueelses menetluses ja kohtus v.adv. Leelo Viili poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse. Menetluskulud kokku 3073,60 (kolm tuhat seitsekümmend kolm eurot, 60 senti) eurot tuleb Aleksei Barulitševil tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585, viitenumbriga 99925700016079 ning selgitusega: „Aleksei Barulitšev, 1-24-7073, menetluskulud“. Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ASITÕENDID KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde: 13.08.2024 Häirekeskuse kõnesalvestis ja vormikaamerasalvestis asuvad DVD-plaadil ümbrikus toimiku vahel, (II kd, tl 26); - 18.04.2024 Häirekeskuse kõnesalvestis asub DVDplaadil ümbrikus toimiku vahel (II kd, tl 45); - 18.04.2024 kaks vormikaamerasalvestist asuvad DVD-plaadil ümbrikus toimiku vahel (II kd, tl 51); - 18.04.2024 patrulli tehtud fotod (6 faili) asuvad DVD-plaadil ümbrikus toimiku vahel (II kd, tl 31). 2 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. SÜÜDISTUS Aleksei Barulitševi süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu 04.11.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8028 karistatud

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 404 lg 1 järgi, seega omades kehtivat kriminaalkaristust teise inimese ähvardamise eest, elades koos XXX H-L K kuni 29.06.2024 XXX korteris XXX ja seejärel XXX korteris XXX, on alates

1. aasta lõpust kuni kinnipidamiseni 13.08.2024, olles alkoholijoobes, korduvalt tahtlikult ähvardanud oma XXX tapmisega ning öelnud juba rasedale naisele, et peale lapse sündi tapab ta naise ära, samuti on korduvalt hoidnud käes nuga ning vehkinud sellega H-L K näo läheduses ning öelnud naisele, et tapab ta ära. Samuti
2. juulikuus aadressil XXX ütles Aleksei Barulitšev XXX, et valab naise bensiiniga üle ning paneb korteri põlema, olles eelnevalt toonud tanklast koju bensiini. Arvestades seda, et kooselu ajal H-L K käitus Aleksei Barulitševi pidevat agressiivselt, kasutas tema suhtes nii füüsilist kui ka psüühilist vägivalda, lõhkus kodus olevaid esemeid ja loopis neid aknast välja ning oli väga tihti negatiivselt meelestatud H L K suhtes, oli H-L K alust karta kõigi ähvarduste täideviimist. Seega Aleksei Barulitšev, ähvardades korduvalt tahtlikult temaga lähisuhtes olevat isikut tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, kui sel isikul on alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Aleksei Barulitševi selles, et tema, isikuna, keda on Viru Maakohtu 04.11.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8028 karistatud

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 404 lg 1 järgi ja Viru Maakohtu 08.01.2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-1212 karistatud

§ 121

lg 2 p 2,3, § 120 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi, seega omades kehtivat kriminaalkaristust teise inimese kehalise väärkohtlemise eest: - 18.04.2024 kella 00:00 paiku, olles alkoholijoobes, peale seda, kui oli rõduukse lõhkumise teel sisenenud XXX asuvasse enda ja H-L K ühisesse üürikorterisse, ähvardas seal viibivat H-L K tapmisega ning tõukas teda kehapiirkonda, põhjustades sellega H-L K tahtlikult füüsilist valu; - 13.08.2024 kella 22:20 paiku, olles alkoholijoobes, XXX vallas XXX ähvardas oma lapseootel XXX H-L K tapmisega, öeldes talle, et peale lapse sündi tapab ta naise ära, peale mida lükkas Aleksei Barulitšev XXX käega vastu õlga, võttis parema käe käsivarrega tal kaela ümbert kinni ja väänas naise pead, tõukas teda korduvalt rindkere- ja õlapiirkonda, lõi ühe korra käega näkku ning jätkas samal ajal naise ähvardamist tapmisega. Sellise käitumisega põhjustas Aleksei Barulitšev oma XXX H L K tahtlikult füüsilist valu. Seega Aleksei Barulitšev isikuna, keda on lähedase inimese kehalise väärkohtlemise eest varem karistatud, kahjustades oma tegevusega korduvalt temaga lähisuhtes oleva inimese tervist ja tekitades korduvalt temaga lähisuhtes olevale isikule tahtlikult füüsilist valu, pani toime

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et kohtuliku uurimise käigus leidis tõendamist Aleksei Barulitševile esitatud süüdistused

§ 120

lg 1 ja

121 lg 2 p 2, 3 järgi. Kannatanu H-L K kohtus avaldatud ütlustega (II kd, tl 1-11) on tõendatud, et Aleksei Barulitšev, olles alkoholijoobes, on alates

1. aasta lõpust kuni kinnipidamiseni 13.08.2024, 3 ähvardas kannatanut tahtlikult tapmisega ja pani toime vägivallategusid kannatanu suhtes. Kannatanu H-L K ütlustest nähtub, Aleksei Barulitšev on tema elukaaslane, nad tutvusid 1,5 aastat tagasi, st 30.05.2023, kui ta elas XXX. Seal oli naabriks Aleksei, kes vabanes enne nende tutvumist kaks kuud varem vanglast ja kolis oma ema juurde elama XXX korterisse. Nende korterite rõdud olid kõrvuti, alguses rääkisid rõdul juttu ja seal hakkas suhe arenema. Edasi tuli Aleksei talle külla, peale seda ca üks kuu hiljem läks Aleksei Soome tööle.
2. aasta talvel tuli Aleksei Soomest töölt ära, ei tahtnud seal rohkem olla. Ta täpselt ei mäleta, millal ta Alekseiga kokku kolis, see võis olla 2023 suvel ja koos elasid tema üürikorteris XXX ja sealt kolisid ära, kuna naabrid ei saanud elada, sest Aleksei segas naabrite rahu, st jõi ja karjus. 29.06.2024 kolisid koos Alekseiga tema poolt üüritud korterisse XXX. Süüdistuse episoodile kohta on kannatanu avaldanud, et kui Aleksei oli alkoholijoobes, siis kannatanu peitis kodus noad ära, kuna kartis, et Aleksei hakkab nendega teda ähvardama. Ütluste kohaselt ta tunneb hirmu selles osas, et Aleksei ähvardab teda, et peale sünnitust tapab ta teda ära ning Aleksei võib selle ähvarduse täide viia. See, kui Aleksei ähvardas teda ära tappa peale lapse sündi oli
3. aasta märtsis või aprillis (täpsemalt ei oska öelda), ähvardamine toimus nende elukohas XXX. Sellist tema tapmisega ähvardamist peale seda kui on lapse sünnitanud, on olnud korra kuus ja viimane selline ähvardus oli 13.08.2024 nende kodus XXX. Ütluste kohaselt on sellist ähvardamist olnud korduvalt ja seda ta kardab, et Aleksei võib seda teha ja ähvardus on reaalne. Tema hirm põhineb sellel, et ta on ise näinud, kuidas Aleksei tappis ära oma ema kaks merisiga. Lisaks põhineb tema hirm sellel, et Aleksei on tema suhtes olnud varem vägivaldne, st Aleksei on teda tõuganud, väänanud, tema suunas noaga vehkinud. Kannatanu märkis, et Aleksei on vähemalt viiel korral vehkinud tema näo ees noaga ja öelnud, et tapab teda ära. Iga kord, kui Aleksei Barulitšev joob, siis ta ähvardab kannatanut, et ta võtab endalt elu ja võtab teda kaasa (tema kaks venda on juba enesetapu teinud). Lisaks on kannatanu avaldanud, et ükskord 2024 juulikuu lõpus käis Aleksei taksoga bensiinijaamas, tõi viinapudeli sees bensiini ja tuli koju XXX. Aleksei küsis tema käest, et kas ta tantsida ei taha, et ta valab bensiini maha, kallab talle bensiini peale ja paneb korteri põlema. Kannatanu rahustas Aleksei maha. Lisaks on kannatanu ülekuulamisel märkinud, et Aleksei on teda lubanud maha lüüa, teda bensiiniga üle valanud ja ka poega ähvardanud. 13.08.2024, XXX toimunud episoodi kohta avaldatud kannatanu ütluste kohaselt, tuli Aleksei õhtul koju, ta oli alkoholi tarvitanud, kaasas oli tal veel üks klaasist pudel õlut ja 0,5 liitrine viin. See alkohol oli Alekseil seljakotis, ta nägi seljakotis viina ja võttis viina seljakotist ära ning pani viina peitu. Aleksei jõi kodus köögis olles õlle ära ja siis ütles talle, et „sina ei näpi minu asju“. Aleksei hakkas tema peale karjuma, mida ta karjus ta ei mäleta, karjus igasuguseid lolluseid talle nt lits, et vihkab teda ja ähvardas teda, et ootab, millal laps ära sünnib, siis tapab ta ära. Kannatanu on andnud ütlusi, et tunneb hirmu selles osas, et Aleksei ähvardab teda, et peale sünnitust tapab ta ära ning Aleksei võib selle ähvarduse täide viia. 13.08.2024 vägivallateo osas on kannatanu märkinud, et Aleksei tuli tema suunas lükkas oma parema käega vastu tema paremat õlga ühe korra, ta tundis füüsilist valu ja peale seda kohe võttis Aleksei oma parema käe käsivarrega tema kaelast kinni ja väänas tema pead, ta tundis füüsilist valu ning peale seda Aleksei tõukas kolm korda oma parema käega talle rindkere või õlapiirkonda, ta tundis füüsilist valu, ta sel ajal istus köögis toolil. Enne teise tuppa minekut tegi Aleksei veel pliidi all suitsu ja peale suitsu tegemist Aleksei tõukas uuesti teda samamoodi oma parema käega rindkere või õlapiirkonda 3-4 korda, ta tundis füüsilist valu. Peale seda läks Aleksei teise tuppa, karjus, et ta peksab kõik segamini ja lööb ta maha, kui ta talle viina ei anna. Siis ta läks ja tõi Alekseile kööki laua peale viinapudeli. Ta tõi viina sellepärast, kuna kartis, et Aleksei võib asju lõhkuma hakata. Tal ei ole ühtegi vigastust kehal 13.08.2024 toimunud füüsilisest vägivallast. Keegi ei näinud toimunud sündmust pealt, nad olid Alekseiga kahekesi kodus, naaber (nime ei tea, meesterahvas) kuulis ja kutsus politsei kohale. 4 Süüdistatava Aleksei Barulitševi kohtus avaldatud ütlustega (II kd, tl 101-107) on tõendatud, et tema end süüdistustes süüdi ei tunnista. Süüdistatava Aleksei Barulitševi ütlustest nähtub, et HL K oli tema elukaaslane alates
4. aasta maikuu lõpust ja nad hakkasid koos elama H-L poolt üüritud korteris XXX. 18.aprilli 2024 episoodi kohta märkis, et tal oli vaja korterisse minna ja kui kannatanu sisse ei lasknud, läks rõdu kaudu. Lõi rõduukse klaasi katki ja läks korterisse sisse. Ta ei mäleta, mis seal toimus. Nad vaidlesid seal. H-L ütles, et praegu tuleb politsei ja tema läks siis ära. Ta ei tea, kes kutsus politsei. Tema ei ähvardanud H-L ega teinud talle haiget. H-L ei saa midagi sellist väita, kuna seda ei juhtunud. Aprillis elasid nad H-L koos tema korteris, aeg-ajalt käis ta ema korteris. 13.08.2024 episoodi osas märkis, et ta ei ole kordagi öelnud H-L K, et ta pärast lapse sündi tapab ta kannatanu ära, ka ei tea tema, et oleks vehkinud H-L suunas noaga, ei ole ähvardanud korterit põlema panna. Mingit füüsilist kontakti tal H-L ei ole olnud. Kohus loeb Aleksei Barulitševi ütlused ennastõigustavateks, et tema ei ähvardanud H-L ega teinud talle haiget. 18.04.2024 sündmust, ähvardamist ja kannatanu tõukamist tõendab asitõendi (häirekeskuse kõnesalvestis) vaatlusprotokoll koos Aweroc väljatrüki ja salvestisega DVD-plaadil (II kd, tl 42-45), mille kohaselt 18.04.2024 kell 00:07, teatas naisterahvas häirekeskusesse, et tema naaber tuli üle rõdu, jumala purjus, peksis rusikaga rõdu klaasi katki ja tuli naisterahva juurde. Kuulda on naisterahva karjumist ja nuttu. Naisterahvas karjub korduvalt, et „Palun mine ära siit“, „Ära tee! Mine palun ruttu minema siit!“, „Ära näpi mind“, “Miks sa siia tulid?” Salvestiselt on kuulda ka meesterahva häält, kes ütleb naisterahvale: ``Ma löön siin kõik maha``,`` Tahad, ma tahaksin sind ära tappa``. Naisterahvas ütleb; ``Tapa ära mind siis kui sa tahad! Tapa ära mind!``, Meesterahvas ütleb: ``Tapan``. Kui politsei on kohal, siis naisterahvas teatas, häirekeskusele, et meesterahvas läheb üle rõdu jälle. Lisaks tõendab 18.04.2024 episoodi, ähvardamist ja kannatanu tõukamist lähisuhtevägivalla infoleht ning riskide hindamise ja maandamise andmed (II kd, tl 32-37), mille kohaselt 18.04.2024 Aleksei Barulitševi ja H-L K vahel toimus füüsiline konflikt, mil Aleksei Barulitšev lõi rusikaga katki rõduukse klaasi ja tungis rõdu kaudu sisse H-L K tuppa, ähvardas teda tapmisega ning kui H-L K jooksis kööki, siis Aleksei Barulitšev tõukas naist külje pealt. Asjaolu, et Aleksei Barulitšev oli 18.04.2024 alkoholijoobes, kinnitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga (II kd, tl 38-39), kus nähtub, et A. Barulitševil tuvastati indikaatorvahendiga alkoholijoove 1,03 mg/l. Isiku kinnipidamise protokollist (II kd, tl 40-41) nähtub, et 18.04.2024 kell 00:34 peeti Aleksei Barulitšev KorS § 16 lg 1 p 1, 2 alusel kinni, kuna isik tungis läbi rõduukse korterisse (lõhkudes ukseklaasi) ja lubas elukaaslase ära tappa. Naise sõnade kohaselt pidi Aleksei Barulitšev olema ka suitsiidne. Kasutati käeraudu. Isik vabastati 18.04.2024 kell 08:
5. Lisaks tõendab 18.04.2024 tapmisega ähvardamist ja kannatanu tõukamist asitõendi (vormikaamerasalvestised) vaatlusprotokoll koos DEMS väljatrüki ja salvestistega DVDplaadil (II kd, 47-51). Salvestise andmetest nähtub, et salvestis algab 18.04.2024 kell 00:13:
6. Salvestise kestus on 25:01 minutit. Salvestiselt on näha, kuidas patrull siseneb XXX korterisse. Korteris on näha H-L K, kes ütleb, et „läks üle rõdu ja vaadake, mis ta lõhkus“. Politseinik liigub läbi avatud rõduukse rõdule, näha on lõhutud rõduukse klaasi. Politseinikud liiguvad korterist välja, Hanna-Liisa Korkale öeldakse, et nad tulevad tagasi. Politseinikud liiguvad majast, suunduvad kõrvaltrepikoja ukse juurde, sisenevad trepikotta, koputavad korteri nr XXX uksele. Korteri ust ei avata. Politseinikud annavad korduvalt korraldusi uks avada. 5 Politseinikud annavad veelkord korralduse korter XXX uks avada ja hoiatavad, et ukse mitte avamisel teeb seda päästeteenistus. Salvestiselt on näha päästeametniku saabumine trepikotta. Kaamerat kandev politseinik räägib telefoni teel kellegagi seoses korterisse sisse pääsemisega. Salvestise 17:30 minuti paiku alustavad päästeametnikud korteri XXX ukse avamist ning salvestise 20:00 minuti paiku alustavad politseinikud korterisse sisenemist. Salvestise 20:30 minuti paiku antakse korteris viibivale meesterahvale, kes on Aleksei Barulitšev, politseinike poolt korraldusi. Aleksei Barulitševile paigaldatakse käerauad. Aleksei Barulitšev küsib politseinikelt, et kes neil lubas ust murda, politseinik vastab, et kuna ta ei teinud ust lahti. Salvestise 22:00 minuti paiku küsib politseinik Aleksei Barulitševilt, miks ta naabri korterisse tungis. Aleksei Barulitšev vastab: „Minu asju ei näpi nahhui “. Veel küsitakse Aleksei Barulitševilt, millega ta klaasi katki lõi, Aleksei Barulitšev vastab, et rusikaga. Edasi teostatakse Aleksei Barulitševile turvakontroll ning ta toimetatakse korterist välja. Liikudes trepist alla ütleb Aleksei Barulitšev, et see naaberkorteris oli tema naine ja ``ta lööb ta maha raisk``. Aleksei Barulitšev paigutatakse politseisõidukisse. Salvestiselt nähtub Aleksei Barulitševi toimetamine Rakvere politseijaoskonda. Aleksei Barulitšev ei ole nõus joobe tuvastamisega öeldes, et tema ei ole mitte milleski süüdi. Aleksei Barulitšev räägib veel H-L K kohta, et ta ei ole adekvaatne. Salvestise 6:00 minuti paiku on Aleksei Barulitšev nõus joobe tuvastamisega, räägitakse ka lõhutud uksest. Aleksei Barulitšev selgitab H-L K korterisse sissetungimist, väidab, et naine võttis endale raha, mis Aleksei Barulitševi ülemus oli naise arvele kandnud. Salvestise 23:09 minutil küsib politseinik Aleksei Barulitševilt, kas ta mäletab viimase 24 tunni sündmusi. Aleksei Barulitšev räägib, et istus kodus, vaatas telekat, tuli sõber, läks koeraga välja, tuli koju, istus paar tundi kodus, sõber helistas ja võttis pudeli viina, läks garaaži, ülemus kandis raha, tuli koju, tahtis 10 eurot kätte saada ja ülejäänud naisele anda, naine ei oska sõnu valida. Aleksei Barulitševile tutvustatakse kinnipidamise protokolli, indikaatorvahendi kasutamise protokolli. Lisaks tõendab 18.04.2024 sündmust, ähvardamist ja kannatanu tõukamist tunnistaja G I ütlused (I kd, tl 65-66) kes andis kohtus ütlusi, et H-L K kutsus 18.04.2024 politsei, kuna võõras mees tungis korterisse, karjus ja kippus kallale. Tunnistajale avaldatu kohaselt oli Aleksei Barulitšev karjunud ja ähvardanud ta ära tappa. Hiljem avaldas A-L K tunnistajale, et Aleksei Barulitšev on tema XXX. Tunnistaja ütluste kohaselt, H-L kirjeldas, kuidas ta oli köögi poole Aleksei eest ära jooksnud ja vahekoridoris oli meesterahvas A-L K tõuganud, kuidagi jooksu pealt. Löömisest juttu ei olnud. Tunnistajale tundud, et kannatanu kaitses mees ja ei soovinud sündmuse kohta kõiki asjaolusid avaldada. 13.08.2024 sündmust, kannatanu suhtes toimunud vägivallategu tõendab Andmebaas KILP väljatrükk M A teenistuslehest (II kd, tl 12), mille kohaselt 13.08.2024 kell 22:28 teatas A O, et, kuuleb läbi seina ja nägi akna peegeldusest, et naabrid kaklevad. Lisaks tõendab 13.08.2024 episoodi, ähvardamist ja kannatanu suhtes toimunud vägivallategu lähisuhtevägivalla infoleht ning riskide hindamise ja maandamise andmed (II kd, tl 13-18), mille kohaselt H-L elukaaslane tuli taksoga Rakverest koju, oli purjus. Kuna H-L peitis viina ära, siis tekkis tüli, mille käigus Aleksei väänas kannatanut kaelast ja tõukas korduvalt, kannatanul oli valus. Aleksei karjus H-L peale ning lubas ära tappa, tõukas korduvalt ning lubas korteris kõik sassi peksta. H-L sõnul kaelast väänamine tekitas talle valu. Aleksei on varasemalt lubanud H-L maha lüüa, on teda noaga ähvardanud, bensiiniga teda üle valanud. Iga kord, kui Aleksei joob, siis tahab siit ilmast lahkuda ja lubab H-L endaga kaasa võtta. Aleksei on ka politsei saabudes agressiivne. 23.08.2024 teostatud järelkontrolli käigus kinnitab H-L K, et nii psüühiline kui ka füüsiline vägivald on olnud korduv. Ta on endas kindel, et 6 Alekseiga nad enam koos elama ei hakka. Majanduslikult saab ise hakkama ning Alekseist ei sõltu. Tugivõrgustik on olemas. Asjaolu, et Aleksei Barulitšev oli 13.08.2024 alkoholijoobes, kinnitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (II kd, tl 21). Politsei tahtis kontrollida Aleksei Barulitševi joovet indikaatorvahendiga, kuid ta keeldus puhumast ja keeldus protokolli allkirjastamast. Politsei fikseeris Aleksei Barulitševil joobetunnused: silmade punetus, silma pupillid suured, reaktsioonikiirus häiritud, kõne arusaamatu, esineb häireid aja-, isiku ja kohatajus, koordinatsioon on väga häiritud, käitumine on ründav, omamehelik ja ta on ärritunud. Aleksei Barulitševi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (II kd, tl 18-20) nähtub, et Aleksei Barulitšev peeti kahtlustatavana kinni 13.08.2024 kell 22:42 aadressil XXX. Tervisekahjustusi tuvastatud ei ole. Kasutatud käeraudu. Lisaks tõendab 13.08.2024 episoodi, ähvardamist ja kannatanu suhtes toimunud vägivallategu asitõendi (häirekeskuse kõnesalvestis, vormikaamera salvestis) vaatlusprotokoll koos väljatrükkidega andmebaasist Aweroc WebPlayer ja DEMS ning salvestistega DVDplaadil (II kd, tl 22-26), et 13.08.2024 kell 22:27:32 teatab A O, et naabrid kaklevad ja meesterahvas peksab naisterahvast. Helistaja nägi seda akna peegeldusest. Mees on juua täis. Naine nuttis väljas ja ütles, et tema ei julge politseid kutsuda, sest mees pidi ta ära tapma. Teataja teada on naine rase. Naine ütles, et tema ei julge politseid kutsuda, siis A O ütles naisele, et tema läheb tuppa ja kutsub politsei. See ei ole normaalne ja ei ole esimest korda. Mees on varem aknast asju välja visanud ja tundub ebastabiilne. Naine läks korterisse tagasi ja ütles, et tema ei julge politseid kutsuda ja kui tema tuppa ei lähe, siis jääb selles süüdi. Lisaks tõendab 13.08.2024 tapmisega ähvardamist ja kannatanu suhtes toimunud vägivallategu vormikaamera videosalvestis (II kd, tl 27-28), millest on näha, et korteriukse avab naisterahvas, kes on nutuse häälega ja annab teada, et mees just läks pikali. Korterisse sisenedes tuleb korteri esikusse vene keelt kõnelev meesterahvas, kes on ülbe ja üleoleva käitumisega. Naisterahvas annab teada, et mees tuli taksoga linnast ja kotis oli viin, ta peitis viina ära ja mees tuli kallale, kuna ei saanud viina ja siis pidi viina peidust ära võtma. Naine annab teada, et mees on lihtsalt vägivaldne, tõukab koguaeg. Tõukas mitu korda, väänab pead ja lükkab. Naine annab teada, et tuleb talle kogu aeg kallale, siin ei ole seda juhtunud, aga siis kui linnas elasid, siis politsei käis nende juures. Naisterahvas ütleb, et mees ajab suust lollusi välja ja räägib, et tahab teda ehk naist ära tappa. Meesterahval pannakse käed raudu. Pärast seda meesterahvas käitub üleolevalt, ülbitseb politseinikega ja kasutab ebatsensuurseid väljendeid, sõimab ja ähvardab kätte maksta, ähvardab politseinikke ja nende lähedasi ära tappa, õhku lasta jne. 13.08.2024 episoodi ja vägivallategu tõendavad veel tunnistaja K O ütlused (I kd, tl 60-62), kes elas augustis 2024 XXX. Tema ütluste kohaselt läks ta tol õhtul kööki ja kuulis naisterahva karjumist, et ``Lõpeta ära, ära löö mind``. Nägi läbi vastasmaja akende peegelduse korteris toimunud kannatanu löömist. Kirjeldas, et nägi, kui meesterahvas tõusis püsti, läks naise juurde, midagi rääkisid ja siis meesterahvas lõi naisterahvast ja istus oma toolile või nurka tagasi. Kinnitas, et mees lõi naist kas lahtise käe või rusikaga näopiirkonda. Löök tabas, sest naine hoidis pärast kätt põsel. Ta kutsus enda abikaasa kööki ja ütles, et see mees lõi oma rasedat naist. Tunnistaja ütluste kohaselt ta nägi, et kannatanu ja see meesterahvas istusid hetkeks sinna tagasi ja siis naisterahvas jalutas köögist välja ja läks korterist ka välja. Tema abikaasa nägi naist aknast maja ees ja läks õue juhtunut selgitama. 7 13.08.2024 episoodi ja vägivallategu tõendavad veel tunnistaja A O ütlused (I kd, tl 63-64), kes elas augustis 2024 XXX. Tunnistaja kinnitas kohtuistungil oma abikaasa sõnu, et kuna neil oli aken lahti, siis naine oli kuulnud sõimlemist ja kisa, ja kutsus teda kööki, et vaata, mis toimub. Nad vaatasid aknast välja ja tema nägi nii palju veel, et seal mingi riidlemine ja sõimlemine käis, siis mingi hetk tõusis süüdistatav püsti, tõstis käe üles. Seda kohta ta ei näinud, kas ta lõi või ei löönud, siis muutus seal kõik rahulikuks, siis tema ütles naisele, et peaks vist politsei kutsuma. Ta kuulis veel, et karjumise käigus karjus naisterahvas, et ``kas ta elab siin`` ja siis oligi vaikus. Ta küsis nagu, kas ta elab siin, aga ta ei oska öelda, mida sellega silmas peeti. Tunnistaja läks alla suitsule, alguses mõtles, et ei kutsugi politseid, et ise jagavad oma asju. Nägi veel aknast, et see naisterahvas kadus sealt köögist, siis läks alla suitsule. Tunnistaja läks maja nurga taha autosid vaatama ja tagasi tulles istus see naine õues pisarais, nuttis. Küsis, et miks ta siis politseid ei kutsu ja naine vastas, et ei julge kutsuda, et mees lubas ta ära tappa. Siis ta ütles, et tema võib kutsuda, läks üles telefoni järgi ja kutsus politsei. Tunnistaja kinnitas veel, et Aleksei Barulitšev on tema poja sõnul loopinud naise rahakoti aknast välja.

§ 120– ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese tervis.

Ennekõike kahjustatakse vaimset heaolu, tekitatakse emotsionaalselt kurnav hirmutunne. Samas ei ole välistatud ka ähvarduse tagajärjel kehaliste tervisehäirete teke (kõnehäired, peavalu jms). Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu moodustab spetsiifiline tegu-ähvardamine, mille sisu on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine ning mis on veenev ehk kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kannatanu H-L K kinnitas ütlustes, et ta elas koos Aleksei Baruliševiga alates 2023 suvest ning talvel 2023 tuli mees Soomest koju. Pärast seda on Aleksei vähemalt viiel korral vehkinud tema näo ees noaga ja öelnud, et tapab teda ära. Kannatanu kinnitas, et iga kord, kui Aleksei Barulitšev joob, siis ta ähvardab kannatanut, et ta võtab endalt elu ja võtab teda kaasa. Kannatanu H-L K kinnitas ütlustes, et tema tapmisega ähvardamist peale seda kui on lapse sünnitanud, on olnud korra kuus ja viimane selline ähvardus oli 13.08.

1. Ütlustes ta kinnitas, et kardab tapmisega ähvardamist ja võtab seda reaalsena, kuna tema hirm põhineb sellel, et ta on ise näinud kuidas Aleksei tappis ära oma ema kaks merisiga. Lisaks põhineb tema hirm sellel, et Aleksei on tema suhtes olnud varem vägivaldne, st Aleksei on teda tõuganud, väänanud, tema suunas noaga vehkinud, teda bensiiniga üle valanud, kuna tahab koos kannatanuga siit ilmast lahkuda. Kohus leiab, et kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist. Kohus tuvastas eelpool analüüsitud tõenditega, et Aleksei Barulitšev oli alates
2. aasta lõpust kuni kinnipidamiseni 13.08.2024, olles alkoholijoobes, korduvalt tahtlikult ähvardanud oma elukaaslast tapmisega ning öelnud juba rasedale naisele, et peale lapse sündi tapab ta naise ära, samuti on korduvalt hoidnud käes nuga ning vehkinud sellega H-L K näo läheduses ning öelnud naisele, et tapab ta ära. Samuti
3. juulikuus aadressil XXX ütles Aleksei Barulitšev elukaaslasele, et valab naise bensiiniga üle ning paneb korteri põlema, olles eelnevalt toonud tanklast koju bensiini. Arvestades seda, et kooselu ajal H-L K käitus Aleksei Barulitševi pidevat agressiivselt, kasutas tema suhtes nii füüsilist kui ka psüühilist vägivalda, lõhkus kodus olevaid esemeid ja loopis neid aknast välja ning oli väga tihti negatiivselt meelestatud H- L K suhtes, oli H-L K alust karta kõigi ähvarduste täideviimist. Kohtul ei ole alust kahelda, et kannatanu H-L K pidas ähvardusi reaalseks, kuna see tundub reaalne keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kohtu hinnangul kannatanu hirm tapmisega ähvardamise ees ajas suurenes ja ta hakkas hirmu tundma lisaks endale ka sündimata lapse elu ja hakkamasaamise pärast, seetõttu tundub kannatanu hirm reaalne keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. 8

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Leian, et süüdistatava Aleksei Barulitševi poolt mõlemas episoodis kannatanu H-L K tapmisega ähvardamine alates 2023. aasta lõpust kuni kinnipidamiseni 13.08.2024, sh 18.04.2024 kui ka 13.08.2024 on toimunud süüdistuses nimetatud käitumissituatsioonides ja kuriteosündmuste puhul süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. Aleksei Barulitšev teadis, mida ta teeb ja tahtis seda. Samuti oli ta teadlik, et kannatanu võib võtta ähvardusi reaalsena – Aleksei Barulitšev oli kannatanut juba väärkohelnud ja oma vägivaldse käitumisega kannatanule näidanud ja teadis, et kannatanul on ainuüksi seetõttu alust teda ja tema ähvardusi karta. Kohus leiab, et süüdistatava Aleksei Barulitševi käitumises esinevad

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

§ 121lg 1 - kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis.

Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist.

§ 121

lg 2 p 2-kui sama tegu on toime pandud lähi- ja sõltuvussuhtes, p 3-kui see on toime pandud korduvalt. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Aleksei Barulitšev teadis, mida ta teeb ja tahtis seda. Lüües ja tõugates kannatanut ning väänates tema pead, möönis Aleksei Barulitšev, et tema tegevus põhjustab kannatanule valu. Lisaks teadis Aleksei Barulitšev seda, et isik kellele ta selliste tegudega füüsilist valu tekitab on tema elukaaslane ja tulevase lapse ema, st. tegemist on lähisuhtega. Leian, et süüdistatava Aleksei Barulitševi poolt mõlemas episoodis kannatanu H-L K valu põhjustamine (18.04.2024 kehapiirkonda tõukamisel füüsilise valu põhjustamine ja 13.08.2024 parema käega vastu paremat õlga lükkamisel, parema käe käsivarrega kannatanul kaela ümbert kinni võtmisel ja pea väänamisel, korduvalt rindkere- ja õlapiirkonda tõukamisel ja ühe korra käega näkku löömisel valu põhjustamine) on toimunud süüdistuses nimetatud käitumissituatsioonides ja kuriteosündmuste puhul süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. Kannatanu H-L K on kinnitanud, et 13.08.2024 tundis ta füüsilist valu kõigi nende tegude osas, mis Aleksei Barulitševile on süüdistuses ette heidetud. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt. löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine, pikali tõukamine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Kannatanu H-L K tundis 18.04.2024 Aleksei Barulitševi poolt kehapiirkonda tõukamisel valu ning 13.08.2024 Aleksei Barulitševi poolt käega vastu õlga lükkamisel, naise pea väänamisel, korduvalt naise rindkere ja õlapiirkonda tõukamisel ja näkku löömisel valu. Puudub alus kahelda kannatanu ütlustes valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Antud juhul on ennekõike tegemist

§ 121

lg 1 ühe koosseisualternatiiviga, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kus ei olegi tagajärjeks oluline tervise kahjustamine, vaid inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Kui tervise kahjustamise puhul on vaja fikseerida tervisekahjustuse olemasolu, siis valu tekitava kehalise väärkohtlemise puhul on vaja tuvastada, kas see valu tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Antud juhul puudub igasugune kahtlus selles, et kannatanu H-L K valu tundis. Kannatanu avaldatud ütlustes (ülekuulatud alles 13.08.2024 ja 14.08.2024) ei ole ta 18.04.2024 tõukamist maininud, kuid seda on kirjeldatud lähisuhte infolehes, mille koostas tunnistaja patrullpolitseinik G I, kes 9 märkis kohtus ülekuulamisel, et kannatanu kartis Aleksei Barulitševi ning tunnistaja sõnul kannatanu kaitses meest ja ei soovinud sündmuse kohta kõiki asjaolusid avaldada. Kohtul ei ole alust siiski kahelda, et kannatanu H-L K tõukamisel valu tundis, kui ta sellist asjaolu politseinikule mainis, kuna see tundub reaalne keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kohus tuvastas, et Aleksei Barulitšev oli korduvalt kannatanut H-L K tapmisega ähvardanud ja kannatanu kartis reaalselt Aleksei Barulitševi tegusid, lisaks kohus tuvastas, et kannatanu ei julgenud 13.08.2024 isegi pärast tema suhtes vägivallatsemist ja tapmisega ähvardamist politseid kutsuda ning politsei pidi kutsuma naaber, tunnistaja A O. Seega on tõendamist leidnud asjaolu, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule nii 18.04.2024, kui ka 13.08.2024 füüsilist valu. Süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 121

lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu ühe koosseisualternatiivi objektiivne tunnus, s.o valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine. Kuna Aleksei Barulitševi puhul on tegemist isikuga, keda on Viru Maakohtu 04.11.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8028 karistatud

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 404 lg 1 järgi ja Viru Maakohtu 08.01.2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-1212 karistatud

§ 121

lg 2 p 2, 3, § 120 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi, seega ta omas kehtivat kriminaalkaristust teise inimese kehalise väärkohtlemise eest, samuti oli kannatanu H-L K süüdistuses esitatud tegude ajal tema elukaaslane, nad olid lähisuhtes ja ootasid ühist last, siis on süüdistus vägivallategudes õigesti kvalifitseeritud

§ 121lg p 2, 3 järgi.

Kohus leiab, et süüdistatava Aleksei Barulitševi käitumises esinevad

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kaitsja vastuväited süüdistele Kaitsja leiab, et kohtuotsust ei tohi rajada sellise isiku ütlustele, keda ei olnud võimalik kohtus ristküsitleda. Praegusel juhul H-L K ütluste puhul kohaldub KrMS § 15 lg 3. KrMS § 15 lõikest 3 nähtub, et kohus ei või otsust rajada valdavas ulatuses 1) anonüümsete tunnistajate ütlustele, 2) tõenditele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda, ega 3) KrMS § 66 lõikes 21 nimetatud isiku ütlustele. Kaitsja tõi välja rida Riigikohtu lahendeid (1-17-11682, 1-21-7406, 1-21-6603 kus on selline seisukoht välja toodud. Kaitsja leiab, et kuna kannatanu H-L K keeldus kohtus ütluste andmisest ja muid tõendeid asjas ei ole, tuleb Aleksei Barulitšev

§ 120

lg 1 ja

§ 121lg 2 p 2,3 järgi õigeks mõista. Kohtu seisukoht Kr

MS § 15 lg 3 näeb ette, et kohtuotsus ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, et kohtuotsus tugineb tõendile valdavas ulatuses, kui tõend on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega. (Vt RKKK 18.02.2013, 3-1-1-89-12, p 20; 29.04.2013, 3-1-1-41-13, p 10; 13.03.2020, 1-17-11682/102, p 23). Kohus leiab, et kriminaalasjas on lisaks kannatanu ütlustele ka teisi tõendeid, mis kinnitavad Aleksei Barulitševi poolt alates 2023. aasta lõpust kuni kinnipidamiseni 13.08.2024, sh 18.04.2024 ja 13.08.2024 toimunud ähvardamiste ja vägivallategude toimepanemist ja neid tõendeid on kohus kohtuotsuses analüüsinud ja süüdistusi põhjendanud. Kriminaalasja juurde on esitatud Aleksei Barulitševi suhtes varem tehtud kohtuotsused ja määrused, sh karistusregistri väljavõte (II kd, tl 115), mille kohaselt on Aleksei Barulitševil 2 kehtivat kriminaalkaristus. 04.11.2020 Viru Maakohtu otsusega nr 1-20-8028 on Aleksei Barulitševi karistatud

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 404 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 5 10 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 7 kuud. Karistus pöörati Viru Maakohtu 29.07.2021 kohtumäärusega täitmisele ja on täidetud 24.03.2023. Aleksei Barulitšev pani sellel katseajal toime uued süüteod ja 08.01.2024 Viru Maakohtu otsusega (Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2025 otsusega) nr 1-23-1212 karistati teda

§ 424

lg 1,

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja

§ 120lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 11 kuud vangistust.

Käesolev kohtuotsus jõustus 30.04.2025. Aleksei Barulitševi suhtes tehtud kohtumäärused: Viru Maakohtu 15.08.2024 Viru Maakohtu kohtumäärus- Aleksei Barulitšev vahistati kuni 13.10.2024 (II kd, tl 87-95); Viru Maakohtu 08.10.2024 kohtumäärus- Aleksei Barulitševi suhtes pikendati vahistamist kuni 13.12.2024 (II kd, tl 96-100). KARISTUS

§ 56lg 1 järgi on isiku karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teisele raskusastmele vastav vägivallategu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teisele raskusastmele vastav vägivallategu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Riigikohtu seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr ja seejärel süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (nt süüdistatava teojärgne käitumine, kannatanu käitumine jms). Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11). Vangistuse keskmine määr

§ 120lg 1 järgi on 6 kuud vangistust.

Vangistuse keskmine määr

§ 121lg 2 p 2,3 järgi on 2,5 aastat vangistust.

Aleksei Barulitševile karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud süütegude raskust ja laadi, tagajärgi ning süüdistatava isikut ja ka seda, et teda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud sarnaste süütegude eest. Kohus leiab, et süütegude tehiolude ja ka korduvuse tõttu tuleb Aleksei Barulitševile mõista reaalne vangistus. Süüdistatava karistust kergendavad asjaolud puuduvad, kuid raskendavaks asjaoluks on

§ 58p 3 kohaselt süütegude toimepanemine raseda suhtes.

Kohtu hinnangul on Aleksei Barulitševile süükspandavate tegude raskus

§ 120

lg 1 järgi veidi üle sanktsiooni keskmist määra, kuna ähvardamine toimus aasta jooksul korduvalt, mistõttu mõistetakse Aleksei Baulitševile

§ 120

lg 1 järgi 7 kuud vangistust ning

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi alla sanktsiooni keskmist määra, mistõttu mõistetakse Aleksei Barulitševile karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kohus võtab arvesse, et Aleksei Barulitšev oma käitumisega ei põhjustanud kannatanule raskeid tagajärgi.

§ 63

lg 2 ja 64 lg 1 alusel tuleb moodustada liitkaristus ning lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista Aleksei Barulitševi liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvatakse Aleksei Barulitševi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 18.04.2024, s.o 1 päev ning kuna Aleksei Barulitšev oli vahistatud alates 13.08.2024, siis eelvangistus aeg alates 13.08.2024 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 30.05.2025, s.o on 9 kuud ja 17 päeva, kokku 9 kuud 18 päeva ning loetakse Aleksei Barulitševil kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud 12 päeva vangistust. Kuna mõlemad süüteod pani Aleksei 11 Barulitšev toime pärast Viru Maakohtu 08.01.2024 kohtuotsust, mis jõustus Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2025 otsusega ning Aleksei Barulitšev nende otsuste järgi ei olnud kinnipeetav, siis tuleb moodustada liitkaristus

§ 65

lg 2 alusel, mille kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega,

§ 65

lg 2 alusel suurendatakse mõistetavat karistust Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2025 otsusega nr 1-23-1212 mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 11 kuud vangistust võrra ning mõistetakse kohtuotsuste kogumis Aleksei Barulitševile lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 12 päeva vangistust. Aleksei Barulitševi karistuse kandmise aja alguseks loetakse kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 30.05.2025. Aleksei Barulitševi suhtes on valitud tõkendiks vahistamine, siis tuleb tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tõkend vahistamine tühistada. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on Aleksei Barulitševi menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1329 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale välja mõistetud kaitsjatasu summas 1744,60 eurot, kokku 3073,60 eurot. Kaitsja seisukoht menetluskulude osas Süüdistatava kaitsja leidis, et kui Aleksei Barulitšev mõistetakse süüdi, siis võib kohus isiku menetluskulude tasumisest osaliselt vabastada ja anda nende tasumiseks pikema aja. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud Aleksei Barulitševi menetluskulude jätmine osaliselt riigi kanda, kuna Aleksei Barulitšev on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on teadlik, et uute kuritegude toimepanemisel tuleb tal süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitada. Kohus leiab ka, et menetluskulude hüvitamine süüdimõistetu poolt pikema aja jooksul, nt 2-3 aasta jooksul ei ole seaduslik ega põhjendatud. Menetluskulude osade kaupa tasumist aasta jooksul reguleerib KrMS § 180 lg 3, KrMS § 423 ja 424 ja

§ 66. Kr

MS § 180 lg 3 sätestab, et kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmist reguleerib KrMS § 423 ja 424. KrMS § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel kriminaalmenetluse seadustiku rahalise karistuse täitmisele pööramise sätteid. KrMS § 424 alusel võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohus, kellelt on taotletud mõjuval põhjusel rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamist, peab selle põhjuse olemasolu ka kontrollima ja selle olemasolu või puudumist põhjendama. KrMS § 424 sätestab rahalise karistuse pikendamise ja ajatamise menetlusõigusliku aluse. Materiaalõiguslik alus analoogilise otsustuse tegemiseks puutuvalt karistuse osastamisse sisaldab

§ 66

lg-s 1, mille kohaselt võib rahalist karistust mõistev kohus juba 12 süüdimõistvat otsust tehes määrata, et süüdlasel tuleb see tasuda ositi.

§ 66

lg 1 kohaselt mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse täitmise või kandmise ositi.

§ 66

lg 3 sätestab, et ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kuna seadus võimaldab menetluskulude tasumist osastada või tähtaega pikendada korraga ainult ühe aasta võrra, ei ole Aleksei Barulitševi kaitsja taotlust menetluskulude tasumiseks kahe kuni kolme aasta jooksul võimalik rahuldada. Kuna kohus tunnistab Aleksei Barulitševi süüdi ja mõistab karistuse liitkaristuse näol suhteliselt pika vangistuse ning käesolevas kriminaalasjas väljamõistetav summa on piisavalt suur, et seda tasuda ka aasta jooksul, siis ei pea kohus üldse põhjendatuks, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse Aleksei Barulitševi poolt ositi aasta jooksul. Aleksei Barulitševil tuleb menetluskulud kokku 3073,60 eurot tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. ASITÕENDID KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jäetakse kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde: 13.08.2024 Häirekeskuse kõnesalvestis ja vormikaamerasalvestis asuvad DVD-plaadil ümbrikus toimiku vahel, (II kd, tl 26); - 18.04.2024 Häirekeskuse kõnesalvestis asub DVDplaadil ümbrikus toimiku vahel (II kd, tl 45); - 18.04.2024 kaks vormikaamerasalvestist asuvad DVD-plaadil ümbrikus toimiku vahel (II kd, tl 51); - 18.04.2024 patrulli tehtud fotod (6 faili) asuvad DVD-plaadil ümbrikus toimiku vahel (II kd, tl 31). Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel on põhjendatud nende säilitamine kriminaaltoimikus, et tagada kriminaaltoimiku terviklikkus. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 03.10.2025 kohtuotsusega. 13