KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised esindajad ja Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Janek Väli 17. n

§ 113lg 1 teises lauses 2 3.8.

sätestatud määras võlgnetavalt põhivõlalt (s.o 120 088,65 eurot) päevas, kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 2940 eurot, tõlkekulu summas 544,89 eurot ja esindajakulu summas 4907,50 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused

1. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. 4.
2. 4.
3. 4.
4. 4.
5. 4.
6. Kostja tegi hagejale 04.04.2022 tütarettevõtte BSR Leasing SIA nimel kohtuvälise ettepaneku (st pakkumuse

§ 16

tähenduses) kohustuse osaliseks täitmiseks, millest hageja 12.04.2022 selgesõnaliselt keeldus. Seega pidasid pooled tulemusteta läbirääkimisi, mitte kostja ei ühinenud BSR Leasing SIA kohustusega.

§ 14

lg 3 tulenevalt puuduvad läbirääkimistel õiguslikud tagajärjed, sest hageja ja kostja kokkulepet ei saavutanud. Kokkuleppe mittesaavutamine on tõendatud 04.04.2022 kostja kirjaga ja 12.04.2022 hageja vastusega. Hageja 12.04.2022 vastus oli uus pakkumus

§ 21

lg 1 tähenduses, milles oli määratud nõustumuse andmise tähtaeg (25.04.2022) ja nõustumuse andmise viis (esimese osamakse tasumine). Kuna kostja nõustumust ei andnud, st makset ei teostanud, siis lõppes hageja esitatud uue pakkumuse kehtivus

§ 17lg 1 ja 19 lg 1 kohaselt selle tähtaja saabumisel 25.04.2022.

Eelnevast tulenevalt on ebaõige hageja käsitlus, et vaatamata esimese makse mittetasumisele on kostja siiski hageja vastupakkumuse osaliselt vastu võtnud ja kohustusega osaliselt ühinenud. Kehtiv õigus ei võimalda peale pakkumuse lõppemist sellele enam nõustumust anda. Kostja ei ole kohustusega osaliseks ühinemiseks ka mitte mingil muul viisil tahet avaldanud ja hageja pole sellise tahteavalduse olemasolu tõendanud. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulu summas 1625,32 eurot. Lisaks palub kostja hagejalt välja mõista menetluskuludelt viivise. Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
3. Kohus poolte poolt vaidlustamata asjaoludena tuvastab, et: 7.
4. Hageja poolt hallatava ühisrahastusplatvormi www.crowdestor.com kaudu sai BSR Leasing SIA CR11 SIA-lt laenu vastavalt 15.12.2019 sõlmitud laenu- ja koostöölepingu nr 2019/12-20-01 punktile 2.4 120 088,65 eurot (dtl 8-21, 202, 00:18:47). 7.
5. Kostja on BSR Leasing SIA emaettevõte. BSR Leasing SIA on registrist kustutatud (dtl 170). 3 7.
6. Hageja ja kostja vahel algselt laenu või krediidi suhet ei ole olnud (dtl 201, 00:03:41). 7.
7. 03.02.2022 on CR11 SIA loovutanud hagejale kõik 15.12.2019 laenu- ja koostöölepingust nr 2019/12-20-01 tulenevad võlanõuded BSR Leasing SIA

§178mõttes ning kas sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu hagis esitatud nõue.

Hageja kinnitusel on kohustusega ühinemise tõendiks dtl 28-29 asuv kostja 04.04.2022 kiri hagejale, milles kostja pakub oma tütarettevõtte nimel hagejale tagasimakset summas 147 491,25 eurot vastavalt kirjas toodud maksegraafikule (dtl 200, 00:05:29). Kostja vastuväite kohaselt ei tulenenud 04.04.2022 kirjast kohustusega ühinemist, kuna hageja lükkas selle 12.04.2022 kirjas tagasi ja tegi vastuettepaneku, mida aga kostja ei aktsepteerinud, seega pidasid pooled läbirääkimis, kuid siduva tehinguni ei jõutud. 8.1. Poolte vahel pole sõlmitud eraldi kirjalikku lepingut BSR Leasing SIA kohustusega ühinemise kohta, seega peab kohus vaidluse lahendamiseks tõlgendama 04.04. ja 12.04.2022 kirju.

§ 178

lg 1 kohaselt kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine) ja lõike 2 kohaselt kohustusega ühinemise võib kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või võlgnikuga. Kohustusega ühinemise eelduseks on seega kas võlgniku ja kohustusega ühineda sooviva isiku või võlausaldaja ja kohustusega ühineda sooviva isiku vaheline kokkulepe. Kohustusega ühinemise võib kokku leppida ka mõlemaga (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 178). Käesolevas asjas ei ole hageja tuginenud sellele, et kohustusega ühinemine oleks kokku lepitud võlgniku (BSR Leasing SIA) ja kostja vahel, vaid kostja ja hageja vahel 04.04.2022 ja/või 12.04.2022 kirja(de)ga.

§ 8

lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 9

lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 9

lg 2 sätestab, et pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.

§ 11

lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Tulenevat

§ 178

lg 3 ja § 144 lg 2 on kirjaliku vormi nõue kehtestatud ainult tarbijakäenduslepingule, seega käesoleva vaidluse pooltel kohustusega ühinemise kohustuslikke vorminõuet pole. Seega on võimalik, et kostja ühines kohustusega 04.04.2022 kirjaga. Selle asjaolu tuvastamiseks tulebki tõlgendada seda ja 12.04.2022 kirja. 4

§ 29

lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.

§ 29

lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. TsÜS § 67 lg 1 sätestab, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 1 sätestab, et tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 sätestab, et otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. 8.

1. Kostja on 04.04.2022 edastanud hagejale kirja (dtl 27-28), mis on pealkirjastatud vastusena 14.03.2022 pretensioonile/hoiatusele ning kostja on selle saatnud BSR Leasing SIA 100% aktsionärina. Kostja toob kirjas välja, et BSR Leasing SIA on saanud SIA CR11 SIA-lt mitme maksena laenu põhisummaks 120 088,65 eurot, millele lisandub intress 27 402,60 eurot ning kokku kuulub tagasimaksmisele summa 147 491,25 eurot. Kirjas pakub kostja oma tütarettevõtte nimel hagejale tagasimakset nelja osamaksena perioodil 25.04.-25.07.2022 (ühe osamakse suurus 36 872,80 või 36 872,85 eurot) ning sõlmides seda toetava arveldus- ja arveldusakti. Hageja vastas 12.04.2022 kirjaga (dtl 122-125), et SIA BSR Leasing võla suurus on tegelikult 168 902,83 eurot ning tegi SIA-le Blue Shock Race ettepaneku maksta SIA BSR Leasing võlg (eestikeelses tõlkes on ekslikult siin kasutatud „SIA Blue Shock Race võlg“ – kohtuniku märkus) tagasi vastavalt nelja osamaksena perioodil 25.04.-25.07.2022 (ühe osamakse suurus 42 225,70 või 42 225,73 eurot). Hageja teatas samas kirjas, et kui hageja ei ole saanud
2. aprilliks 2022 esimest makset, siis leiab hageja, et kokkulepet ei ole saavutatud, ning esitab viivitamata kohtule avalduse SIA BSR Leasing maksejõuetusmenetluse väljakuulutamiseks. 8.
3. Kohtu hinnangul ei nähtu poolte kirjavahetusest kokkuleppe saavutamist hageja poolt SIA BSR Leasing kohustusega ühinemise kohta. 04.04.2022 kirja on hageja saatnud SIA BSR Leasing ainuosanikuna ning on teinud selles ettepaneku maksegraafiku sõlmimiseks mitte enda, vaid SIA BSR Leasing nimel („Blue Shock Race SIA pakub oma tütarettevõtte nimel tagasimakset vastavalt järgmisele graafikule“). Seega ei tulene sellest kostja selgesõnalist tahteavaldust põhivõlgniku kohustusega ühinemiseks. Samuti ei saa seda kirja tõlgendada tingimusteta ühepoolse tahteavaldusena kohustega ühinemiseks, kuna kostja tegi kirjas sisuliselt ettepaneku fikseerida tagasimakstav summa ja ka sõlmida vastavat kokkulepet kinnitav arveldusakt. Seega tuleneb sellest kirjast, et tegemist oli kostjapoolse oferdiga laenu tagasimaksmiseks kokkuleppe ehk sisuliselt kompromissilepingu sõlmimiseks, mille raames oleks olnud võimalik ka kostja ühinemine põhivõlgniku kohustusega. Kostja oferdile aga ei järgnenud hageja aktsepti, kuna 12.04.2022 kirjas nõudis hageja suurema summa tasumist maksegraafiku alusel, seades selle kokkuleppe jõustumise tingimuseks esimeses makse laekumist hiljemalt 25.04.
4. Vaidlus puudub, et sellist makset ei ole hagejale kostja poolt tehtud.

§ 21

lg 1 sätestab, et pakkumusega 5 võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele on pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus. Tagasimakstava laenusumma suurendamine vastuses on kostja pakkumusele olulise muudatuse tegemine. Seega tegi hageja uue pakkumuse ja sidus selle kehtivuse tingimusega (makse laekumine hiljemalt teatud kuupäevaks), milline tingimus ei saabunud. Vastavalt

§ 19

lg 1 seega see hageja vastupakkumus lõppes 26.04.2022, kui selleks hetkeks makset polnud tehtud. Nõustuda ei saa ka hageja selle tõlgendusega, et hageja 12.04.2022 kirjas nõustus (aktsepteeris) kostja ettepaneku 147 491,25 euro tagasimaksmise ulatuses, kuid leidis, et ka ülejäänud summas tuleb kokkulepe saavutada. Selline hageja seisukoht on kohtu hinnangul vastuoluline – jääb selgusetuks, kuidas samal ajal saab olla kokkulepe laenulepinguga ühinemiseks, aga ka läbirääkimised tagastatava laenu summa üle. Kostja 04.04.2022 kirjast ei tulenenud kohtu hinnangul kostja nõustumist ühineda põhivõlgniku mistahes suuruses laenu tagasimaksmise kohustusega. Lisaks on hageja 12.04.2022 kirjas kogu ettepaneku kehtivuse, mitte ainult 147 491,25 euro tagasimaksmist ületavas osas, seadnud sõltuvusse esimese makse laekumisest, lubades vastasel korral edasi minna SIA BSR Leasing maksejõuetusmenetlusega. 12.04.2022 kirja pole võimalik tõlgendada viisil, et mingis osas oli poolte vahel kokkulepe saavutatud. Seega on

1. ja 12.04.2022 kirjadega tõendatud, et pooled pidasid läbirääkimisi põhivõlgniku laenu tagasimaksmise osas, kuid nendest kirjadest mingeid siduvaid kohustusi pooltele ei tulene. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja ühines põhivõlgniku kohustusega ning tal oleks kohustus maksta hagejale hagis nõutud raha.
2. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
3. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja 157 098,34 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
4. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda.
5. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
6. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1625,32 eurot (dtl 198-199). Hageja kostja menetluskulude suurusele ja kujunemisele vastuväiteid esitanud ei ole.. 13.
7. Kostja esindaja tunnitasu määr on 179 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu määr 179 eurot, on kooskõlas Tallinna advokaaditeenuse turu keskmise hinnaga ja kohtupraktikaga. 13.
8. Kostja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on 9,08 tundi. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu on mõistlik ja nimekirjas näidatud toimingu vajalikud ning vastavad antud tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide mahule ning keerukusele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et antud vaidluse lahendamiseks on peetud ka kohtuistung. 6 13.
9. Seega määrab kohus kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse 1625,32 eurot ja mõistab selle hagejalt kostja kasuks välja. 13.
10. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 7