Obsah (12)

§ 416§ 82§ 402§ 406§ 399§ 108§ 4034§ 403§ 4034l§ 94§ 1132§ 113

act OÜ vs XX vastu võla saamiseks Tsiviilasja hind 2550,08 eurot Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepin

§ 416üles 11.12.2024 seisuga.

Nõue loovutati hagejale, millest teavitati kostjat 11.12.

2. Vastutustundliku laenamise kohustuse kohta selgitab hageja, et kostja märkis enne laenu ja lisalaenu saamist 04.09.2022, 11.09.2022, 17.09.2022 ja 18.09.2022 krediidiküsitlust täites enda igakuiseks netosissetulekuks 774 eurot (tööandja x OÜ) igakuisteks finantskohustuseks 200 eurot, ülalpeetavate arvuks 2, igakuised muud kohustused 333 eurot. Krediidiandaja kontrollis kostja märgitud sissetuleku andmeid Maksu- ja Tolliameti päringust saadud andmete alusel analüüsimise tulemusel kostja nelja kuu (aprill – juuli 2022) keskmiseks netosissetulekuks 787,56 eurot. Krediidiandaja lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja esitatud netosissetulekust 774 eurost, ehk madalamst. Kohustuste osas kontrolliti ja omandati teavet, tehes päringud avalikesse andmebaasidesse nagu: Krediidiinfo, Krediidiregister, Ametlikud teadaanded. Krediidiandaja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, mis võisid mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. Tulenevalt eeltoodust lähtus krediidiandaja krediidiotsuse tegemisel kostja poolt märgitud finantskohustustest summast 200 eurot. Rahvastikuregistri päringust tulenevalt oli kostjal kaks ülalpeetav. Kostja märkis krediidiküsitlust täites enda muudeks kohustusteks kokku 333 eurot. Kuna antud summa oli suurem Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumist, arvestati krediidiotsuse tegemisel muude kohustustega kokku 333 eurot. Muude ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks arvestas krediidiandaja krediidiotsuse tegemisel lisaks puhvriga 38 eurot, mis on 5% kostja netosissetulekust. Kostja igakuise osamakse ehk maksevõime suuruseks hinnati 203 eurot 4 ehk madalam väärtus.
3. Enne lisalaenu r saamist 26.06.2023 krediidiküsitlust täites enda igakuiseks netosissetulekuks 774,00 eurot (tööandja x OÜ) ja igakuisteks finantskohustuseks 200 eurot. Krediidiandaja kontrollis kostja märgitud sissetuleku andmeid Maksu- ja Tolliameti päringust saadud andmete alusel analüüsimise tulemusel kostja nelja kuu (veebruar – mai 2023) keskmiseks netosissetulekuks 1004,22 eurot. Krediidiandaja lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja esitatud keskmisest netosissetulekust 774 eurost, ehk madalamast. Krediidiandaja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, mis võisid mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. Tulenevalt eeltoodust lähtus krediidiandaja krediidiotsuse tegemisel kostja poolt märgitud finantskohustustest summast 200 eurot. Rahvastikuregistri päringust tulenevalt oli kostjal kaks ülalpeetav. Kuna kostja enda igakuiseid muid kohustusi ei märkinud, võttis krediidiandaja majapidamiskulude hindamisel aluseks Statistikaameti poolt avaldatud andmed kooskõlas krediidiandja poolt sise-eeskirja kehtestatud arvuliste näitajatega, mis arvutati valemi põhjal: sissetulek 774* 0,204 + 157,32 eurot + ülalpeetavate kulu 99 eurot, saades muudeks kohustusteks kokku summas 414 eurot, millest krediidiandaja krediidiotsuse tegemisel lähtus. Muude ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks arvestas krediidiandaja krediidiotsuse tegemisel lisaks puhvriga 38 eurot, mis on 5% kostja netosissetulekust. Kostja igakuise osamakse ehk maksevõime suuruseks hinnati 12 eurot ehk madalam väärtus.
4. Lepingu f puhul oli tegemist väljamakseta refinantseerimislepinguga mis oli erandlik, kuna uut laenusummat ei väljastata. Tegemist on olemasoleva krediidikohustuse kohtuvälise ümberkujundamisega. Refinantseerimislepingut võimaldatakse ainult võlas olevale kliendile, see tähendab makseraskuste korral. Antud lepingu sõlmimise eesmärgiks on võlgnevuse restruktureerimine, mitte nõude loovutamine. Lepinguga alandatakse intressimäära, pikendatakse tagasimakse perioodi ja vähendatakse osamakse suurust. Olukorras, kus kliendi ajutiste makseraskuste leevendamiseks sõlmitakse kohtuväline võla ümberkujundamislahendus, ei kehti vastutustundliku laenamise nõuded täies ulatuses.
5. Hageja esitas ümberarvestuse: tagasimaksegraafiku laenusumma 384,18 eurot (saadud krediit kokku 1926 eurot – tagasimaksed kokku 1541,82 eurot), mis tuli tagastada 57 kuu jooksul (osamakse 7,42 eurot), intressimääraga 4,00% aastas. See tähendab, et kostja oli võlgnevuses kolme järjestikuse tagasimaksega, so. 10.12.2023, 10.01.2024 ja 10.02.2024 osamaksega. Leping on üles öeldud 11.12.2024 seisuga. Lepingu ülesütlemine oli hagejale nõude loovutamise eelduseks. Kostja ei ole krediiti tänaseni tagastanud, mistõttu on hageja nõue muutunud sissenõutavaks

§ 82lg 7 mõttes.

Nõude ümberarvestuse korral oleks hagejal õigustatud nõuda põhiosa 384,18 eurot, seadusjärgset intressi 15,09 eurot.

1. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 314 1 lg 2 alusel 10.09.2025 ja ümberarvestus KÄPOs 06.10.
2. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud.
3. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul 5 loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
5. Võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 13. BB Finance OÜ ja kostja sõlmitud lepingute näol on tegemist on tarbijakrediidilepingutega

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt graafikule. 14. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 04.09.2022, 11.09.2022, 17.09.2022, 18.09.2022 krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%, 26.06.2023 15,31% ja 26.10.2023 16,72%.

§ 406

2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 16,30% = 48,90%; 3 x 15,31% = 45,93% ja 3 x 16,72% = 50,16%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määra ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 15.

§ 399

lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

1. 24.11.2024 on hageja edastanud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, kus on andnud viimase tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 10.12.2024, ning teavitanud, et kui võlgnik nimetatud tähtajaks võlgnevust täielikult ei kustuta, on BB Finance OÜ-l õigus teenuseleping üles öelda ning õigus lepingust tulenevad nõuded võõrandada kolmandatele osapooltele. Leping öeldi ülesse 11.12.
2. Kohus on tuvastanud, et BB Finance OÜ loovutas nõude hagejale 11.12.
4. Kohus on tuvastanud, et kostja on saanud krediiti 1926 eurot ning kostja jäi krediidi tagastamisega võlgnevusse. Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega

§ 108lg 1 mõttes.

1. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
2. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe 6 ja seda ka hindama (

§ 4034lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

1. Kohus selgitas 25.08.2025 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada.
2. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
3. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenuotsuste tegemisel laenutaotlusest, maksehäireregistri väljavõttest, Maksu- ja Tolliametist/Pensioniregistrist saadud andmetest. Kohtule ei ole esitatud pangakonto väljavõtet, mida laenuandja kontrollis. 23.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Riigikohus on märkinud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 4034

lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidi info), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui 7 krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (

§ 4034lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 4034 lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3). 24. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kohtule kostja pangakonto väljavõtet ei esitanud. Nimetatust ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. 25. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 4034l

g 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole. 26. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 403

4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid, sh lepingutasu, tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja 8 poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam. 27.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
3. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist ja seadusjärgset intressi, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud.
4. Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja sai hagejalt krediiti 1926 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 1541,82 eurot. Lepingu ülesütlemine laenuandja 11.12.2024 avaldusega toimus seega kehtivalt, kuna kostja oli ka nõue ümberarvestuse kohaselt sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses.
5. Kostjalt kuulub käesoleval ajal

§ 108

lg 1 alusel väljamõistmisele otsuse tegemise ajaga sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevus 384,18 eurot ja seadusjärgne intress 15,09 eurot. 31. Samuti on põhjendatud sissenõudmiskulu

§ 1132

lg 2 p 1 alusel 30 eurot ja seadusjärgne viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 384,18 eurolt perioodi 12.11.2024-29.07.2025 eest 26,91 eurot.

1. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
3. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
4. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

1. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 385 eurot.
2. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 2550,08 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv 385 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv põhjendatud ja vajalik kulu.
3. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
4. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 17,90% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 82,10% ulatuses hageja kanda. 9
5. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 17,90% hageja põhjendatud menetluskuludest (385 eurot), millele vastab 68,92 eurot. Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
6. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pooled on menetluskuludelt viivise väljamõistmist taotlenud.
7. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
9. jaanuari ja
10. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub kaheksa protsenti aastas.
11. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 10