Obsah (6)

§ 49§ 45§ 47§ 50§ 55§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Q.L kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number

§ 49

lg 14 alusel teade Q.L xxxx kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Usaldusisiku tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. MENETLUSE KÄIK
2. Tartu Maakohus kuulutas 10.11.2022 määrusega 11.11.2022 välja Q.L xxxx pankroti, algatas Q.L xxxx kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks T.B Miti. Tartu Maakohtu 17.03.2025 määrusega lõpetas kohus Q.L xxxx pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning jätkas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust. Usaldusisikuna jätkas T.B. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid iga aasta
3. novembriks ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aasta
4. novembril. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 7875,82 eurot, millest II järgu nõuded moodustasid 3081,87 eurot ja III järgu nõuded 4793,95 eurot.
5. Usaldusisik on esitanud kohtule aruande
6. novembril
8. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik menetluse kestel olnud hõivatud tööga ettevõttes xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, puhkusetasu, töövõimetoetus, sotsiaaltoetus ja iga-aastane tulumaksutagastus. Aruande kohaselt on võlgniku tulutoovast tegevusest menetluse jooksul eraldatud usaldusisiku kontole kokku 1628,26 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamaksed kogusummas 1465,43 eurot. Usaldusisiku tasu katteks on jäetud 162,83 eurot.
9. Kolm aastat menetluse algatamisest möödus 11.11.
10. Usaldusisik on esitanud kohtule taotluse teha otsustus Q.L xxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ning menetluse lõpetamise kohta.
11. 11.11.2025 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikule ülesannete täitmiseks kokku 3 tundi 30 minutit järgnevalt: suhtlus võlgnikuga, järelevalve võlgniku laekumiste üle, võlausaldajate nõuete katteks eraldiste ja võlgnikule ülekandmisele kuuluvate summade arvestamine ja ülekannete tegemine – 1 tund 30 minutit; võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksmisele kuuluvate summade arvutamine ja väljamaksete tegemine – 30 minutit; kohtule aruande koostamine – 1 tund 30 minutit. 2/5 Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 3 tunni ja 30 minuti ulatuses määrata tasuks 231 eurot (3 tundi 30 minutit * 66 eurot), millele lisandub käibemaks 24%, s.o 55,44 eurot, kokku 286,44 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel usaldusisiku ametikontole kogunenud vahenditest ning puudujäävas osas riigi vahenditest. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine 6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 7. Vastavalt

§ 49

lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma

§-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb

§ 45

lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 8. Kohus on otsustamisel lähtunud

§ 49lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku avaldatust.

9. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 47

sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 49lg 5 ja lg 7).

10.

§ 49

lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Q.L ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. 11. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 47nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik terve menetluse kestel olnud hõivatud tööga. Samuti on võlgnikul tuvastatud puuduv töövõime. Kohtu hinnangul on täidetud kohustus tegeleda menetluse jooksul mõistlikult tulutoova tegevusega. 13.

§ 47

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Aruanne on kohtule esitatud tähtaegselt. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. 14.

§ 47lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

3/5 Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, puhkusetasu, töövõimetoetus, sotsiaaltoetus ja iga-aastane tulumaksutagastus. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat. Aruannete kohaselt on võlgniku tulutoovast tegevusest menetluse jooksul eraldatud usaldusisiku kontole kokku 1628,26 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamaksed kogusummas 1465,43 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust. 15. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 47lg 6 sätestatud kohustust.

16.

§ 49

lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.

1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud loovutusi usaldusisikule ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt.
2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 47 tulenevaid kohustusi. 19.

§ 49

lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme aasta jooksul täitnud ning tasunud pärast pankrotimenetluse lõpetamist 47,55% II järgu võlausaldajate nõuetest, mida saab pidada ka arvestatavaks ulatuseks. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Q.L tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 20.

§ 50

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks 4/5 üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 21.

§ 49

lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Q.L xxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Q.L xxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 22. Kuna kohus lõpetab Q.L xxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb T.B vabastada

§ 55

lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest Q.L xxxx kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine 23.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

§ 54

lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (

1. aastal 88,60 eurot).
2. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 3 tundi 30 minutit tunnitasuga 66 eurot; kokku 231 eurot. 25.

§ 54lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Pankr

S § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku tasuks määrata 231 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 54,44 eurot, kokku 286,44 eurot.

1. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku T.B tasuks määrata 231 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 54,44 eurot, kokku 286,44 eurot.
2. Usaldusisiku tasu summas 162,83 eurot tuleb hüvitada võlgniku Q.L xxxx poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel ja välja maksta OÜ Õigusbüroo Faktootum arveldusarvele nr EE
4. Välja mõista Q.L xxxx ülejäänud usaldusisiku tasu summas 123,61 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 5/5