Obsah (4)

§ 70§ 102§ 173§ 164

KOHTUOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-13390 Tsiviilasi M.L hagi G.R-i vastu abielu lahutamiseks Menetlus

§ 70lg 1).

Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (

§ 70

lg 2).

§ 102

lg 2 alusel võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Abielu lahutamisele kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal (REÕS § 60 lg 1). Kui abielu lahutamine ei ole selle õiguse järgi lubatud või on lubatud ainult väga rangetel tingimustel, kohaldatakse selle asemel Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus või kui tal oli abielu sõlmimise ajal elukoht Eestis või Eesti kodakondsus (REÕS § 60 lg 2). Käesoleval juhul on tegemist Valgevene kodanikega, kes elavad rahvastikuregistri andmetel Eestis alates xxxxxxxx. Ka hagi kohaselt on mõlema poole elukoht Eestis. Seega leiab kohus, et Eesti kohtul on pädevus lahendada käesolevas menetluses esitatud hagi. 8. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 440 lg 1). Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi
2. lõike järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Mõlema poole tahteavaldustest nähtub, et abielusuhted on lõppenud ja PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. 2-25-13390
3. Rahavastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud xxxxxxxxxx. Kohus jõudis hageja ja kostja esitatu põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning on alust arvata, et nad kooselu ei taasta. Seega tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu. Hageja taotlusel jätab kohus lahutamisjärgselt tema perekonnanimeks G.R-i.
4. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 13.

§ 164lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus ei näe aluseid kõrvale kalduda

§ 164lg 1 sätestatust.

Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra ega hinda menetluskulude suuruse põhjendatust. (digitaalselt allkirjastatud) Brigitta Mõttus kohtunik