2-23-138479/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 07.07.2025 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-138479 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finance Group hagi P.T vastu võlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulu ja viivise väljamõistmise nõudes 8069,31 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja P.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina-Metsler-Verner Asja läbivaatamine Kohtuistungil 07.04.2025 RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finants hagi P.T vastu põhivõlgnevuse 3651,77 euro, intressi 385,06 euro, sissenõudmiskulude 50,00 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 3466,98 euro nõudes.

2.Jätta kostja 23.09.2024 esitatud tasaarvestusavaldus läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus 3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

4.Määrata kostja P.T menetluskulude rahaliseks suuruseks 750,50 eurot.

5.Mõista OÜ-lt Aktiva Finants P.T kasuks välja menetluskulud 750,50 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 1.

Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja P.T (kostja) sõlmisid 18.04.2019 krediidikontolepingu nr KK3402111. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti 5000 eurot.

Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud arvete alusel. Kostja ei ole krediiti tagastanud.

22.12.2020 sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja maksekaardilepingu nr KK340211120201222 (dtl 35-40). Nimetatud lepingu kohaselt väljastati kostjale VISA Classic International krediitkaart ning krediidilimiit on vastavalt krediidikontolepingule nr KK3402111. Pärast maksekaardi väljastamist muudeti krediidikonto teist tüüpi kontoks ning maksegraafikut enam ei koostatud.

Hageja leiab, et esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust ning hageja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal.

Samuti kontrollis laenuandja kostja pangakonto väljavõtet. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1328,85 eurot (pension, töötasu, TVT toetus) ning väljaminekud 750,93 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (195,60 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 577,92 eurot. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

4.Lepingu nr nr. KK3402111 kohaselt on krediidi kulukuse määr 49% aastas ja intressimäär 39,99% aastas.

Kostja ei täitnud enda lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja kostjale 05.05.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostjal on põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga, so 30.05.2025 seisuga summas 4777,47 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus alates 15.03.2023 kuni 15.05.2023 osamakseni. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 30.05.2023. Esialgne võlausaldaja loovutas 31.05.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.

Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist summas 530,49 eurot VÕS § 397 lg 1 ja lepingu üldtingimuste punkt 4.1. alusel intressimääraga 39,99% aastas ja 0,11% päevas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi arvete alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 15.03.2023 osamaksest kuni ülesütlemiseni s.o 31.05.2023 kokku summas 530,49 eurot (142,17+156,87+151,85+79,60). Hageja täpsustas kohtu nõudel intressisummat ning nõuab intressi kokku summas 541,13 (145,63+160,61+155,29+79,60) eurot.

Hageja nõuab kostjalt sissenõuekulusid summas 50 eurot: 2.06.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 15.06.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 26.06.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Kostja makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud ja võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Hageja nõuab viivist 800,84 eurot põhivõla summalt 4777,47 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 31.05.2023 kuni hagi esitamiseni 30.10.2023 2 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 39,99% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4777,47 eurot, intress 530,49 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 800,84 eurot ning viivis alates 31.10.2023 kuni põhinõude summas 4777,47 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,99% aastas. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 700,00 eurot ja hageja õigusabikulud 358,00 eurot ja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10.Hageja ei nõustu kostja tasaarvestamise avaldusega ning kostja kahjunõue on täielikult tõendamata. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist, suurust ega põhjuslikku seost.

11.24.04.2025 täpsustuse kohaselt hageja ei tahaks uskuda, et kostja kohustuse suuruseks saaks olla enam kui 660,82 eurot. Kostja on perioodil 22.04.2019 kuni 31.05.2023 kasutanud krediiti kokku 12038,95 eurot. Kostjalt on perioodil 11.07.2019 kuni 11.05.2023 toimunud tagasimakseid Placet Group OÜ-le kokku summas 13247,97 eurot.

12.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga majanduslikust raskest olukorrast ja taotlusega viivisenõude vähendamiseks. Käesoleval juhul ei ole välistatud, et kostja kontole laekus veel summasid, nt sularaha sissemakseid, mida kostja varjab.

13.Laenulimiidi ulatuses on laen korduvkasutatav, st kasutusele võetud laenulimiidi saab pärast laenu laenuandjale tagasimaksmist vajadusel uuesti kasutusele võtta. Kasutades krediidilimiiti 5000 korduvalt krediidilimiidi ulatuses, ei saanud kostja iga järgneva krediidisumma kasutamisel uut laenu, mistõttu ei olnud Placet Group OÜ kohustatud hindama kostja krediidivõimelisust.

14.Vastuseks kohtu 09.06.2025 menetluse uuendamise määrusele leiab hageja, et kui kostja väidab, et ta ei olnud lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline tuleb tal seda tõendada.

Kostja ei ole senini oma vastuväiteid tõendanud. Hageja on enda poolt esitatud arvutuskäikudega tõendanud, et lisaks finantskohustuste täitmisele oli pärast krediidi kasutusel võtmist võimalik kanda ka enda igapäevased kulud. Kohus ei pea ega saagi astuda n-ö krediidiandja rolli ja asuda krediiditoimiku pinnalt hindama tarbija krediidivõimelisust, konto väljavõtteid, otsustama igaks laenujuhtumiks vajalike andmete sisu ja hulka ega hindama või kontrollima laenuotsuse tulemust. Tegemist on majandusliku ja ärilise otsusega, mis sõltub mh krediidiandja enda protsessidest ja eeskirjadest, süsteemidest, laenu andmise riskiisust, krediidipoliitikast ja muust sarnasest.

15.Hageja leiab 1) esialgse võlausaldaja poolt teostatud krediidivõimekuse arvutuskäigu kohaselt, milles arvestati olemasolevate finantskohustustena 255,33 eurot ja majapidamiskuludena 300,00 eurot, jäi kostjale kätte 576,26 eurot; 2) teostades krediidivõimekuse arvutuskäigu, arvestades olemasolevate finantskohustustena 415,33 eurot ja majapidamiskuludena 215,44 eurot, jäänuks kostjale kätte 500,82 eurot ehk peale olemasolevate finantskohustuste täitmist jäi kostjale igapäevasteks kulutusteks; 3) teostades krediidivõimekuse arvutuskäigu, arvestades olemasolevate finantskohustustena 415,33 eurot ja majapidamiskuludena kokku 538,00 eurot (300,00 eurot majapidamiskulud + 122,00 eurot kulud KÜ-le + 116,00 eurot kütusekulud), jäänuks kostjale kätte 178,26 eurot jäi kahe viimas arvutuskäigu kohaselt kostjale peale olemasolevate finantskohustuste täitmist igapäevasteks kulutusteks 716,26 eurot, mis on 53,97% sissetulekust.

3 KOSTJA VASTUVÄITED 16. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. võimalikuks asja lahendamist kompromissiga.

Kostja peab 17. Kosja esitas hagile järgmised vastuväited: leping on tühine; hageja ei ole kostja võlausaldaja; rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet; tarbijakrediidilepingu sätteid ei ole järgitud; nõue on ebaselge ja tõendamata ning kostja taotleb viivise vähendamist.

18.Kostja tasaarveldab oma laenulepingutest tekkinud kohustused ja muud laenuga kaasnenud kohustused hageja nõudega kostja vastu. Kostjal on tekkinud kahju (ülemäärase nõude, kõrvalnõuete, menetluskulude jms näol) mida ta soovib tasaarveldada hageja nõudega.

19.28.04.2025 seisukoha kohaselt nähtub kostja konto väljavõtetest, et kostja on saanud Ferratum Bank p.l.c. 11.10.2018 laenu summas 1046,00 eurot, 09.01.2019 laenu summas 61,00 eurot ning 14.01.2019 laenu summas 189,00 eurot. Igakuine laenumakse oli summas 150,00 – 160,00 eurot. Kostja konto väljavõttest nähtub, et kostjal olid järgmised kohustused:

Express Credit AS summas 46,70 eurot; KÜ Paekaare – keskmine kulu 122,00 eurot;

Swedbank AS kohustus ca 177,00 eurot; Neste Eesti AS igakuine kulu keskmiselt 116,00 eurot; Lisaks Ferratum kohustus summas ca 160,00 eurot; majapidamiskulud summas 300,00 eurot. Seega kostja igakuised kohustused on summas mitte vähem, kui 921,70 eurot.

Arvestades sellega, et laenulepingu KK3402111 igakuine makse peaks olema mitte vähem, kui 195,60 eurot, jääb kostjale reservi 209,89 eurot (1327,19 – 1117,30).

20.Kostja palub kohtul vähendada viivist ülesütlemise eelse ja ülesütlemise järgse perioodi eest. Kostja leiab, et viivise vähendamine on põhjendatud kostja raske varalise olukorra tõttu. Kostjal on mitmeid võlad teiste võlausaldajate ees (Revensen OÜ, Bigbank AS, BestCredit OÜ, Holm Bank AS, Ühisraha OÜ, Monefit, Swedbank AS). Kostja on 15.07.2024 esitanud kohtule maksejõuetusavalduse, milles taotles enda ja abikaasa suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, kuid avaldus oli jäetud rahuldamata. Menetluse käigus kohus tuvastas, et kostjal on kohustusi summas kokku 61 917,65 eurot. Viivise nõudmine kostjalt lepingujärgses määras asetab kostja raskesse majanduslikku olukorda. Kostja majanduslik seis on väga raske. Kostjal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid. Kostja sissetulek on summas kokku 547,81 eurot, ehk kostja saab Töötukassa toetust keskmiselt 506,64 eurot kuus ning Sotsiaalkindlustusameti toetust summas 41,17 eurot kuus. Kostjale määratud puue, kuna kostjal esineb mõõdukas tegutsemispiirang liikumisel põhjustatuna parema sääre amputatsioonist ning südame, veresoonte ja liigeste struktuuride kahjustusest krooniliste haiguste tagajärjel. Kostja liigub ratastooliga.

21.Kostja on sattunud võetud laenude ja krediitide tagasimaksetega hätta. Enamus sissenõudjatega on kostja jõudnud kokkuleppele ja kostja täidab neid, kuid vastavad nõuded peavad olema siiski mõistlikud, mitte liigkasuvõtlikud.

22.Igakuine prognoositav makse pidi olema 193,73 eurot. Esitatud arvel on makse suurus 264,14 eurot, seega hageja väide maksimaalse osamakse suuruse kohta on tühine. Esialgse võlausaldaja igakuised maksed ja intresside arvutused on valed, samuti arvetest ei nähtu põhiosa suurust ning intresside arvestuse perioodi. Kostja on võetud laenu summas 5000 eurot täies ulatuses tagastanud 04.11.2019.

23.Jääb arusaamatuks, kuidas kostja sai kasutada krediiti summas 12 038,95 eurot, kui lepingu alusel on väljastatud 5000 eurot. Hageja poolt esitatud maksete väljavõttest 4 selgub, et hageja on saanud uut laenu 11.05.2020 summas 4000 eurot, raha kantud pangaülekandega, kuid hageja peab laenu väljastamist tõendama. Hageja pidi iga järgneva lepingu sõlmimises ning iga laenu väljastamises küsima kostjalt konto väljavõtet ning kontrollima, kas kostja võimeline tasuma lepingu makseid arvestades kostja kohustusi ja sissetulekut. Kõikidel kostja esitatud arvetel on valed intressi arvestused, samuti enamus arvetel on intressi nõue arusaamatu, so ei nähtu millisest põhiosast ja millise perioodi eest on intressid arvestatud ning kostja arvates on intressi nõue tühine.

24.Hagi aluseks on 18.04.2029 sõlmitud krediidikonto leping nr KK3402111, kuid esitatud dokumentidest nähtub, et 20.12.2020 on sõlmitud maksekaardileping nr KK340211120201222. Jääb ebaselgeks millise lepinguga tegemist on. Hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist ega kostja tahteavaldust lepingu sõlmimiseks.

25.19.05.2025 menetlusdokumendis palub kostja jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt ajatada võla tasumist viieks aastaks.

26.16.06.2025 menetlusdokumendis leiab kostja, et laenuandja pidi iga järgneva lepingu sõlmimisel ning iga laenu väljastamisel küsima kostjalt konto väljavõtet ning põhjalikult kontrollima, kas kostja on võimeline tasuma lepingu makseid arvestades kostja kohustusi ja sissetulekut. Kostja ei soovi jääda enda 23.09.2024 esitatud tasaarvestusnõude juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 27. Kohus jätab hagi rahuldamata.

28.Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS §

100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls

1).

29.Kohus tuvastab, et Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 18.04.2019 tähtajatu krediidikonto lepingu, mille alusel võimaldas esialgne laenuandja kostjale krediidi saamist laenulimiidiga 5000 eurot (dtl 28). Lepingu kohaselt oli krediidi tagasimaksete kuupäev 15 ning laenu tagasimakse periood 60 kuud, osamaksete arv 60. Kostja on taotluses soovinud krediiti arveldusarvele XXXXXX. 22.12.2020 sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja maksekaardilepingu nr KK3402111-20201222 (dtl 35-40). Nimetatud lepingu kohaselt väljastati kostjale VISA Classic International krediitkaart ning krediidilimiit on vastavalt krediidikontolepingule nr KK3402111. Kostja on perioodil 22.04.2019 kuni 31.05.2023 kasutanud krediiti kokku 12 038,95 eurot. Kostjalt on perioodil 11.07.2019 kuni 11.05.2023 toimunud tagasimakseid Placet Group OÜ-le kokku summas 13 247,97 eurot.

30.

Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Kui krediidiandjaks on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ning krediidi saajaks tarbija, on tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1). Seega on sõlmitud leping on kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna.

Kostjal tuli tasuda vastavalt maksegraafikule krediidi põhiosa, tagasimaksest ja intressist koosnev makse ning osamakse suurus on kokku maksimaalselt 195,61 eurot. Osamaksed tuli 5 tasuda 1 kord kuus maksegraafikus näidatud tähtpäeval (Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, dtl 29).

31.

Kohus on seisukohal et mõlemad lepingud, nii krediidikonto leping (sõlmitud sidevahendite abil) kui ka krediitkaardileping on poolte vahel kehtivalt sõlmitud. Kostja 07.04.2025 toimunud kohtuistungil krediidi saamist ei vaidlusta.

32.

Kohus võtab seisukoha hageja nõudeõiguse osas. Kostja on vaidlustanud hageja nõudeõiguse, väites, et hageja ei ole kostja võlausaldaja.

Placet Group OÜ loovutas 31.05.2025 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 52). Kohus nõustub hagejaga, et 31.05.2023 teatis (dtl 52) nõude loovutamisest tõendab muu hulgas seda, et Placet Group OÜ on kostjale teatanud laenulepingust tuleneva nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, s.o hagejale. Võlgnikule loovutusest võimalik mitteteatamine ei mõjuta loovutuse kehtivust – kui võlgnik loovutusest ei tea, siis on tal õigus täita kohustus esialgsele võlausaldajale ning selle saab lugeda õigele isikule täidetud kohustuseks (VÕS § 169 lg 1). Loovutamise teatises on välja toodud kes, kellele ja millise nõude on loovutanud. Laenuandja loovutas hagejale lepingust tuleneva nõude, millest teavitati ka kostjat, edastades temale loovutamise teate. Teatises teavitatakse kostjat võlausaldaja vahetumisest ja et võlgnikul tuleb edaspidi täita kohustus uuele võlausaldajale. Vorminõuet loovutamise teatele kehtestatud ei ole ning võlgniku jaoks on oluline asjaolu, et võlausaldaja on vahetunud ning et loovutamine on toimunud. Hageja on nõude omanik ja tal on õigus kostjalt võla tasumist nõuda. Eeltoodust tulenevalt on nõude loovutamine kehtiv ning hageja on õigustatud kostja vastu nõuet esitama.

33.

Kohus kontrollib, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406² lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Krediidi kulukuse määr on kostjaga sõlmitud lepingus välja toodud, so 49%. Krediidi kulukuse määra arvutamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister Euroopa Liidu nõuetest lähtudes (VÕS § 406 lg 6). Laenuandja on vastavad andmed lepingus esitanud.

Tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest (VÕS § 408 lg 1). Käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 2 3 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 2). Lepingu sõlmimise ajal s.t 18.04.2019 oli tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks 20,01%. Eesti Vabariigis on maksimaalne laenudele lubatud krediidi kulukuse määr kolmekordne Eesti Panga keskmine, mis lepingu sõlmimise ajal oli 60,03 (3 x 20,01%). Krediidi kulukuse määra arvutamise eelduseks on võetud krediidilimiit 5000 eurot. Seega on krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) seadusega kooskõlas.

34.

Järgnevalt hindab kohus, kas hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise vastuväite. Kohtul on ka endal kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika 6 kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust (VÕS § 4034 lg 1). Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6).

Krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust (VÕS § 4034 lg 2).

Krediidiandja või -vahendaja peab vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks siseeeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad (KAVS § 49 lg 1):

1)varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus;

2)teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused;

3)varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine;

4)muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena;

5)varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju;

6)krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist;

7)sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus.

Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (RKTKo nr 3-2-1-169-13, p 21). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja (VÕS § 4034 lg 13). Riigikohus on nr 2-14-21710 selgitanud, et asja lahendamisel tuleb 7 tuvastada, milliseid andmeid kostja ise oma sissetuleku kohta hagejale enne laenulepingu sõlmimist esitas. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo nr 2-14-21710). Kostjal oli VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada hagejale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja hageja võis krediidiandjana sellest lähtuda.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja kasutas krediidilimiiti 5000 eurot korduvalt ning sellest tulenevalt ei saanud kostja iga järgneva krediidisumma kasutamisel uut laenu, mistõttu ei olnud Placet Group OÜ kohustatud hindama uuesti kostja krediidivõimelisust.

Hageja on selgitanud, et kostja igakuine sissetulek on piisav taotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kostja sissetulekud. Tallinna Ringkonnakohtu praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43).

Hageja väitel kontrollis laenuandja kostja pangakonto väljavõtet. Käesoleval juhul on pangakonto väljavõtete küsimine tõendatud. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1328,85 eurot (pension, töötasu, TVT toetus) ning väljaminekud 750,93 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (195,60 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 577,92 eurot. Pangakonto väljavõttest (perioodil 01.10.2018 kuni 18.04.2019, dtl 204-209) nähtuvalt sai kostja 01.11.2018 töövõimehüvitist 480,98 eurot, 05.12.2018 sai kostja töövõimehüvitist 80,17 eurot ja 480,98 eurot, 14.12.2018 maksti kostjale lõpparve OÜ-st XXX summas 991,97 eurot, 09.01.2019 maksis YYY AS detsembri 2018 töötasu 207,27 eurot, 14.01.2019 sai kostja Eesti Töötukassalt 224,76 eurot, 17.01.2019 sai kostja Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetust 89,20 eurot, 05.02.2019 sai kostja Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetust 41,17 eurot, 08.02.2019 sai kostja YYY AS-lt töötasu 1066,80 eurot, 05.03.2019 sai kostja Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetust 41,17 eurot ning Eesti Töötukassalt 203,01 eurot, 08.03.2019 YYY AS-lt töötasu 1066,69 eurot, 05.04.2019 sai kostja Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetust 41,17 eurot ja Eesti Töötukassalt 160,06 eurot, 09.04.2019 sai kostja YYY ASlt töötasu 1145,94 eurot. Seega oli kostja igakuine sissetulek enne krediidi taotlemist keskmiselt 1053,55 eurot kuus, mitte 1328,85 eurot nagu väidab hageja. Pangakonto väljavõtetelt nähtuvad ka mitmed laenusummad mis on laekunud Ferratum Bank Ltd-lt.

Kostja sai Ferratum Bank Ltd-ilt 11.10.2018 laenu 1046 eurot, 09.01.2019 61 eurot, 14.01.2019 189 eurot.

Kohtu hinnangul on laenuandja jätnud pangakonto väljavõtted analüüsimata ja lähtunud üksnes kostja poolt avaldatust. Kohus märgib, et pangakonto väljavõtete küsimisest ei ole kasu, kui neid ei analüüsita. Hageja hinnangu oli kostjal pärast finantskohustuste täitmist võimalik kanda ka enda igapäevased kulud. Kohus nimetatuga ei nõustu. Pangakontodelt nähtub enne laenuandja poolt laenu väljastamist lühikese aja jooksul mitmed laenu võtmised.

Kohus arvestab olemasolevate finantskohustustega 415,33 eurot ja majapidamiskuludega 538 eurot (300 eurot majapidamiskulud (sh kulud toidule, tervishoid, majapidamine, garderoob, sidekulud), 122 eurot kommunaalmaksete eest KÜ-le ja 116 eurot kütusekulud. Kokku on kostja kulud ühes kuus 1069,33 eurot. Kohus tuvastas, et kostja sissetulek oli keskmiselt 1053,55 eurot kuus. Seega ületasid pärast laenu saamist kostja kulud kostja tulud.

35.

Krediidivõimelisuse hindamine tähendab kohtu hinnangul veendumist, et tarbija on lepingut sõlmides seisundis, mis võimaldab tal tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused 8 täielikult täita, ilma et kohustuste täitmine ohustaks tema toimetulekumiinimumi.

Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, vaid ta peab seda kontrollima. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärki. Tarbija krediidivõime hindamisel peab krediidiandja veenduma, et tarbija suudaks krediiti tagasi maksta enda jooksvast sissetulekust. eja pidi aktiivselt tegutsema selleks, et omandada teavet kostja krediidivõime kohta. Vastutustundliku laenamise printsiibi kohaselt peab krediidiasutus tundma oma klienti, mis tähendab kohustust hinnata enne krediidilepingu sõlmimist tarbija võimekust laen tagasi maksta. Samuti on krediidiasutusel kohustus enne lepingu sõlmimist klienti (kostjat) sõnaselgelt teavitada, millised ohud võivad tekkida seoses pikaajalise laenu tagasimaksmisega. Kostjal ei tule tõendada seda, et kostja oli lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline.

36.

Kohtu hinnangul ei ole laenuandja hinnanud, millist mõju avaldab laenukohustus summas kostja finantsseisule ning kas kostja suudab kohustusi täita asjaolude muutumise korral (nt kommunaalkulude ja toidukulude suurenemisel ning intressimäärade tõusu korral).

Tarbija krediidivõime hindamisel peab krediidiandja veenduma, et tarbija suudaks krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

37.

Eeltoodust tulenevalt on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

38.

Kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti (VÕS § 4034 lg 7). Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule on tarbijal õigus kasutada muid asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, välja arvatud kahju hüvitamist osas, mis on kaetud intressimäära alanemisega (VÕS § 4034 lg 8).

39.

Seega saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist.

40.

Hageja nõude rahuldamise üheks eelduseks on kohustuse sissenõutavaks muutumine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. Krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg 1).

Tulenevalt VÕS §-st 421 on VÕS § 416 lg-s 1 sätestatust tarbijast krediidivõtja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine.

41.Kohus tuvastas, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja seetõttu on ülesütlemisavaldus tagajärjetu. Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingu ülesütlemine laenuandja poolt avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses.

42.Kostja vaatamata kohtu nõudmisel nõude ümberarvestust ei esitanud. Sellest tulenevalt loeb kohus kostja kohustused hageja ees täidetuks. Kostja on perioodil 22.04.2019 kuni 9 31.05.2023 kasutanud krediiti kokku 12 038,95 eurot. Kostjalt on perioodil 11.07.2019 kuni 11.05.2023 toimunud tagasimakseid Placet Group OÜ-le kokku summas 13 247,97 eurot.

Seega on kostja hageja nõude rahuldanud ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

43.Kostja ei soovi jääda enda 23.04.2024 esitatud tasaarvestusnõude juurde. Seetõttu jätab kohus tasaarvestusnõude läbi vaatamata.

44.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse tervikuna rahuldamata.

45.Väited ja esitatud tõendid, mida kohus kohtuotsuses ei käsitlenud, ei oma kohtu lõpplahenduse osas tähtsust.

MENETLUSKULUD 46. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

47.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

48.Kostja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 869 eurot (dtl 801). Kostjale osutati õigusabi järgmiselt: 04.09.2024 kliendi nõustamine, volikirja koostamine 0,5 h, summas 39,50 eurot; 23.09.2024 kohtudokumentidega tutvumine, vastus hagiavaldusele 4,0 h, summas 316,00 eurot; 07.04.2025 istungiks ettevalmistamine, istungil osalemine 2,0 h, summas 158,00 eurot; 28.04.2025 vastuse koostamine, lisade komplekteerimine 1,0 h, summas 79,00 eurot; 11.05.2025 seisukoha koostamine, lisade komplekteerimine 3,0 h, summas 237 eurot ja 19.05.2025 kostja lõplik seisukoht, menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 h, summas 39,50 eurot. Kokku osutati kostjale õigusabi 11 tundi, tunnihinnaga 79 eurot.

49.Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväite, milles palub kohtul hinnata millises ulatuses on õigusabikulud lepingulise osavõttu tõttu kohtumenetluses põhjendatud ja vajalikud.

50.Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks mõista hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud osaliselt. Kostja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 79 eurot peab kohus antud juhul mõistlikuks ja turuolukorraga kooskõlas olevaks.

51.Kohus nõustub hagejaga, et 04.09.2024 kliendi nõustamisele ja volikirja koostamisele 0,5 tundi ei ole põhjendatud kulu. Kohtumenetluses kantud kulud kuuluvad hüvitamisele alates esindaja poolt esimese menetlusdokumendi koostamisest ning nimetatud kulu kohus välja ei mõista. 23.09.2024 kulunud vastuse koostamisele hagile peab kohus põhjendatuks kokku 3 tundi. Kohtudokumentidega tutvumine on hõlmatud hagivastuse koostamisega.

Kohus peab põhjendatuks ajakuluks 11.05.2025 kulunud seisukoha koostamisele 3 tundi.

Kohus arvestab kostja seisukoha ja lisadega, kuna kohus määras kohtuistungil pooltele tähtaja 28.04.2025 täiendavate tõendite, selgituste, täpsustuste esitamiseks ning vastaspoole poolt esitatule vastamise tähtaja 12.05.2025. Kokku on kohtu hinnangul kostja põhjendatud ajakulu 9,5 tunni ulatuses, so summas 750,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista hageja menetluskulud 750,50 eurot.

10 52. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

53.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2025. a otsusega nr 2-23138479.

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.