KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus, osaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg 16. detsember 2025. a Tsiviilasja number 2-25-14873 Tsiviilasi A.

) § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega. Hagi asjaolud ja kostja vastuväited

1. Harju Maakohtu menetluses on A.Z hagi C.Y vastu abielu lahutamise nõudes ja ühisvara jagamise nõudes ning C.Y vastuhagi ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted novembris 2024, kui hageja kolis välja poolte ühisest elukohast. Kostja ei ole nõustunud abielu kohtuväliselt lahutama.
2. Kostja palus vastuses hagile abielu osaotsusega lahutada ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja esitas vastuhagi ühisvara jagamise nõudes.
3. Hageja kinnitas 16.12.2025 telefoni teel kohtunikule, et jääb abielu lahutamise nõude juurde ning ei soovi selleks istungi korraldamist. Hageja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ja taotleb lahutuse hagilt tasutud riigilõivust poole tagastamist. Kostja 2-25-14873 kinnitas 16.12.2025 samuti telefoni teel, et ei soovi istungi korraldamist, nõustub abielu lahutamisega osaotsusega, loobub samuti edasikaebeõigusest. Kohtuotsuse põhjendused
4. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb abielu lahutamise nõudes rahuldada õigeksvõtul põhineva osaotsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (

§ 440lg 1).

Poolte abielu sõlmiti esitatud abielutunnistuse kohaselt 23.08.2013. Hageja on esile toonud, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud ning nende taastamiseks võimalust ei ole. Kostja on võtnud hagi õigeks ning palunud abielu lahutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus leiab, et asjas on otstarbekas vaadata abielu lahutamise nõue läbi õigeksvõtul põhineva osaotsusega. 5.

§ 150

lg 2 p 3 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Hageja taotles riigilõivu tagastamist enda kontole. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv 50 eurot ning kanda see hageja arvelduskontole.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab menetluskulud abielu lahutamise nõudes

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 6. Kohus selgitab, et jätkab menetlust ühisvara jagamise nõudes. Kohus peab vajalikuks selgitada järgmist. Kohtuvälise kokkuleppe saavutamine aitaks vältida eelduslikult aastatepikkust menetlust (arvestades praegust kohtu koormust, eeskätt juba varasemalt menetluses olevate asjade mahtu). Kokkulepet on võimalik arutada mitmel moel. Lisaks poolte omavahelistele aruteludele ja esindajate vahendusel aruteludele tuleks tõsiselt kaaluda ka vahendust lepitusseaduse alusel. Lepituse läbiviimist reguleerib lepitusseadus (LepS). LepS § 2 p-de 1-3 kohaselt võib lepitajaks olla kas: füüsiline isik, kellele pooled on teinud ülesandeks LepS § 1 lõikes 2 kirjeldatud tegevuse; vandeadvokaat lepitajana või notar lepitajana. Lepitaja vahendusel kokkulepe saab olla (sund)täidetav. See on tagatud mitmel viisil:  kui kohtumenetlus on alanud, siis saab lepitaja vahendusel sõlmitud kokkuleppe kinnitada kohtuliku kompromissina  aktiivse kohtumenetluse puudumisel saab esitada vandeadvokaadist lepitaja või notari vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamise avalduse

§ 6271lg 1 kohaselt (riigilõiv 50 eurot). 2